Kevad toob demineerijatele rohkesti tööd

Kevad toob demineerijatele rohkesti töödPärast lume sulamist on algamas hooaeg, mil metsades, kaevamistööde, põllutööde või mõne muu tegevuse juures võib nähtavale ilmuda eluohtlikku lõhkemata lahingumoona.

Igal aastal teevad päästeameti pommigrupid kahjutuks hinnanguliselt 3000 erinevat lõhkekeha. Seega tasub inimestel metsas liikudes või kaevetöid tehes olla eriti ettevaatlik. Eriti suur on lahingumoona leidmise võimalus piirkondades, kus sõjaaegne lahingutegevus on kunagi aktiivne olnud. Lääne-Eesti regioonis on üks ohtlikumaid piirkondi Saaremaa Sõrve säär.

Meeles peab pidama, et lõhkekehade roostes ja ajahambast puretud välimus on sageli petlik. Lõhkekehad on valmistatud selleks, et purustada või tappa. Oma sisemuses peidavad need keerulist käivitusmehhanismi ja lõhkeainet, mis võivad ka kümneid aastaid hiljem olla täiesti töökorras.

Demineerijate kogemuse põhjal tasub skeptiliselt suhtuda kohalike “teadjameeste” hinnangutesse, kes väidavad, et on lõhkekehadega varem sageli kokku puutunud. Üldjuhul piirduvad nende teadmised vaid eseme otstarbe tuvastamisega. Reaalset ohtu oskavad hinnata üksnes spetsialistid – demineerijad, kes reageerivad igale väljakutsele kohe.

Juhul kui lõhkekeha leidjal puudub võimalus demineerijaid oodata ja leiukohta ise näidata, tuleb leiust igal juhul teada anda. Siis võtavad demineerijad leidjaga ise ühendust, annavad käitumisjuhiseid ja selgitavad asukoha välja telefoni teel.
Väljakutse tegemisel ei kaasne leidja jaoks ka keerulisi menetlustoiminguid. Kes täidab oma kodanikukohust ja aitab Eestimaa ohtlikust lõhkematerjalist puhtamaks teha, võib pärast leiust teatamist kohe oma igapäevatoimetusi edasi teha.

Päästeamet tuletab meelde, et võimaliku lõhkekeha leidmise korral ei tohi seda mingil juhul puudutada, vaid teavitada leiust telefonil 112.

Janek Sõnum
Lääne-Eesti pommigrupi juhataja

Print Friendly, PDF & Email