Vilsandi imemaja (1)

Vilsandi imemaja

Foto: Sander Ilvest

Saaremaa poolt veel jäävangis Vilsandi tervitab meid kõlekülma tuule, kuid ereda päikesega, mis lubab siiski aimata lähenevat kevadet. Oma esimest kevadet ootab ka Vilsandi energiamaja. Tuletorni teenijate elamu vahimaja renoveerimine sai alguse mais 2011 ja juba järgmise aasta septembris oli kogu kompleks uuendatud Vilsandi energiamajaks.

Lisaks lühikesele ajale oli kogu tööprotsess äärmiselt komplitseeritud. XIX sajandil ehitatud kasarmu oli muinsusväärtuslik ehitis, 1809. aastal ehitatud tuletornini on sellest vaid mõni samm. Kõrge paesokliga klassitsistlikus stiilis vahimajale on hiljem juurde ehitatud mahukas tiibhoone. Peale muinsusväärtuse ei tohi unustada, et hoone asub looduskaitsealal ja veel saarel, kuhu ligipääs on kõike muud kui lihtne.

Kuni II maailmasõjani olid hoones tuletorniinimeste töö- ja eluruumid. Hiljem tuletornile tarvilik generaatoriruum, sepikoda ja laod. Selles majas on asunud ka Vilsandi raamatukogu ja loodusmuuseum. Praegu on muuseumieksponaadid Mändre talus ja raamatukogu ootab taasavamist energiamajas. Maja oleviku ja tuleviku seisukohalt sai määravaks aasta 2005, mil maja omandas tuntud ärinaine Monika Salu.

Energiamaja idee sündis tänu väliskontaktidele. “2008. aastal puutusin palju kokku Austria firmadega. Seal on selliste majade ehitamisel juba pikk traditsioon. Vilsandi maja oli minu jaoks õnnelik leid. Tagantjärele võin öelda, et mina otsisin maja ja see maja ootas mind. Nii me siis kokku saimegi. 2010 tekkis koos mõne ettevõtjaga mõte rajada üks näidisobjekt, tõendamaks, et ka vanast majast on võimalik midagi sellist teha. Alati ei pea kasutama vaid kaasaegseid materjale, et saavutada kõigi tänapäevaste mugavustega energiasäästlik maja.”

Monika ütleb, et hoone kogu energiatarve on 30 kW/h aastas ruutmeetri kohta. Seda on vähem kui TÜ teadlased energiasimulatsiooniga julgesid ette näha. Maja sai veelgi tõhusam. “Tänaseks ei ole meil veel olnud 12-kuist tsüklit ja lõplikke tulemusi ning täpset energiatarvet on raske ennustada. Täpsemalt saab sellest rääkida aasta pärast. Praegu tundub küll, et meie võetud eesmärk on saavutatud, võime kõiki neid siin kasutatavaid süsteeme julgelt soovitada.” Kõigepealt läheme keldrisse. “Selle augu kaevasime 2012. aastal. Kõige uuem osa majast on kõige all.” Siin on lisaks tehnosüsteemidele päästevarustus, tuletõrjepump ja muu vajalik, mis võimaldab õnnetuse korral ka kahel naisterahval hakkama saada – Monika naerab, et eelmisel talvel olid nad proua Tättega siin saarel peaaegu et kahekesi.

Edasi loe Oma Kodu aprillikuu numbrist.

Print Friendly, PDF & Email