Meile oma Maarja küla? (1)

Nooruki kasvamine täiskasvanuks on keerukas protsess, milleks on vaja palju teadmisi, kogemusi, julgustamist ja turvalisust.

Arenguvestlustest Kallemäe kooli õpilaste vanematega on selgunud, et perede teadmised vaimupuudega laste edasiõppimise ja iseseisva elu korraldamise võimalustest on lünklikud. Toimetulekukooli õpilane õpib läbi praktiliste kogemuste, mida peab järjepidevalt kinnistama.

Kui noor inimene lõpetab kooli ja edasist õpet ei järgne, unustab ta varsti igapäevaeluks vajalikud omandatud teadmised ja oskused ning muutub tõenäoliselt abistatavaks hooldekodu kliendiks, see on aga ühiskonna jaoks üks kallimaid teenuseid.

Võimalused erivajadustega noortele

Lapsevanemad vajavad emotsionaalset tuge ja julgustamist, et ei tekiks lapse ülehoolduse ohtu. Vanemal on sageli tunne, et laps ei suuda ise toime tulla, tema eest peab otsustama ja valikuid tegema. See omakorda muudab noore inimese mugavaks, ta lubab meelsasti kellelgi teisel võtta vastutuse tema elu ja tegevuse eest. Samas ei meeldi talle, et vanemad otsustavad. Tekivad tülid ja kriisisituatsioonid.

Oleme oma lapsevanemaile korraldanud õppepäeva Astangu kutserehabilitatsiooni keskuses ja Camphilli külas. Maikuus ootab ees reis Põlva maakonda Maarja külla.

Eesmärk on tutvuda erivajadustega noorte kutseõppe- ja elamisvõimalustega pärast põhikooli lõpetamist.
Astangul said õpilased ühe päeva tegutseda õppe- ja töökodades, vanemad aga samal ajal vestelda asutuse töötajatega. Astangul saab õpinguid jätkata pärast abi- või toimetulekukooli lõpetamist. Praegu on seal kutseharidust omandamas kaks Kallemäe kooli lõpetanut, katsetel käis üks meie õpilane.

Camphilli küla on väike kogukonnas elamise ja töötamise koht, kus elanikud kasvatavad ise oma leivavilja, jahvatavad jahu, küpsetavad leiba ja saia. Oma piimafarmist saadakse piima, tehakse juustu, võid, kohupiima. Kogu toit tuleb oma põldudelt ja lautadest. Hästi toimivad kangakudumis- ja küünlatöökoda. Toodangut tehakse ka müügiks.

Ka Maarja külas elavad ja töötavad vaimupuudega noored, kel kooliaastad selja taha jäänud. Iga külaelanik aitab oma võimete kohaselt luua kodust õhkkonda ja heaolu. Päevarütmi aitavad korraldada ühine hommikuring, söögiajad ja omavahel jagatud majapidamistööd. Seejuures lubatakse inimesel olla isiksus oma harjumustega, mis siiski ei tohi minna vastuollu ühiskonnas kehtivate normidega.

Kõigis neis asutustes on kogenud töötajad, kes meelsasti vastasid lastevanemate küsimustele, selgitasid erinevaid ohuolukordi, mis tekivad, kui laps pere juurest lahkub ja iseseisvasse ellu astub.

Teenust on vaja üha enam

Sel kevadel lõpetab Kallemäe kooli toimetulekuklassi viis noort inimest. Kui võtta arvesse ka varasemate aastate lõpetajad, oleks vajadus Maarja küla taolise koha järele kümmekonnal noorel inimesel ning aastate kuludes lisandub neid veel.

Kuna kooli lõpetavad õpilased on 18–19-aastased, tuleb kõne alla toetatud elamise, igapäevaelu toetamise või kogukonnas elamise teenuse pakkumine. Ka nende noorte vanemad vananevad ning vajavad tulevikus hoolitsust ja abi. Seetõttu on tähtis, et nende lapsed oleksid oma edasises elus võimalikult iseseisvad.

Ka intellektipuudega inimesel on õigus elada inimväärset ja mõtestatud elu. Ta vajab suhtlemist omaealiste seltskonnaga, talle jõukohast tööd. Tööd omakorda on vaja elatusvahendite teenimiseks. Inimene peab mõistma, et asju ja toitu saab osta siis, kui sul on raha, raha saamiseks on aga vaja töötada.

Vältimaks õpitud abituse kujunemist, peab noor nägema oma tegevuse tulemust, kogema õnnestumist ja suutma üle saada ka ebaõnnestumistest. Seda kõike aitab saavutada võimalikult iseseisev elu.

Nii Camphilli kui ka Maarja küla asuvad Mandri-Eestis, Saaremaalt on erivajadusega inimesel väga raske neisse pääseda, kuna mõlemasse külla elama pääsemiseks on järjekord. Ka ei soovi Saaremaa lapsevanemad oma lapsi kodust väga kaugele saata, et hõlbustada külaskäike nii ühelt kui teiselt poolt.

Plusspoolele võib lisada personali olemasolu: Kuressaare ametikool koolitab nii sotsiaalhooldajaid kui ka tegevusjuhendajaid.

Muidugi ei saa süsteemi käivitada üleöö, kuid lapsevanemad on noorteküla loomisest huvitatud, valmis toetama nõu ja jõuga.

Maarja küla on loodud lapsevanemate initsiatiivil, toimib põhiliselt projektide ja vabatahtlike töötajate toel. Jääb loota, et Saaremaal leidub aktiivseid lapsevanemaid, kes võtavad juhtimise oma peale ja loovad oma täiskasvanuikka jõudnud erivajadustega lastele kogukonna, kus inimesed võivad elada, õppida, töötada koos teistega sotsiaalselt tervetes, vastastikusel lugupidamisel põhinevates suhetes.

Tähtis on, et noortes säiliks usaldus elu vastu, eneseusk ja elurõõm; et nad oskaksid valmistada endale lihtsamat toitu, riietuda vastavalt ilmastikule ja kaasinimesi arvestavalt, kujundada võimalikult iseseisvalt oma päevaplaani, selle järgi tegutseda ja vältida tegevusetust.

 

Liia Aavik
Kallemäe kooli toimetulekuklassi õpetaja

Print Friendly, PDF & Email