Ettevõtja rajas maakonna suurima päikesepargi (19)

Ettevõtja rajas maakonna suurima päikesepargi

KOGUVAD PÄIKEST ENDASSE: Mihkli puhketalu rekonstrueerimise objektijuhi Veljo Heinmetsa kinnitusel päikesepaneelid erilist hooldust ei vaja. Vaid talvel suure lumega tuleb veidi lund lükata. Foto: Sander Ilvest

Mõne nädala eest kirjutas Saarte Hääl, et Muhus Nautse külas on peagi uksi avamas omanäoline puhketalu. Mis tol korral märkimata jäi, oli see, et puhketalu energiavajaduse rahuldab päikesepaneelide park.

Omalaadseks puhketaluks rekonstrueeritakse talukompleksi, kus suviti toimuvad Muhu tulevikumuusikafestivali Juu Jääb kontserdid. Talu uus rentnik on Vöerahansu Farm OÜ, mida veab Kalev Raidjõe, ja tema plaanid Mihkli taluga on suured. Tähelepanuväärseim, mis on talu heaks tehtud, on eemale karjamaale rajatud ligi 50 paneeliga päikesepark, võimsusega 10 kW. See on ka pea suurim võimsus (maksimaalne on 11 kW), mis mikrotootjale lubatud ning ühtlasi teeb see pargist hetkel suurima maakonnas.

Päikesepargi rajamise mõte tekkinud seetõttu, et talu rekonstrueerimise käigus tuli lahendada hoone küttesüsteemi probleem. “Kogu puhkemajandus äärealadel on sõltuvuses hooajalisusest ning majapidamise jätkusuutlikkuseks tuleb küttekulud võimalikult alla viia,” ütles Randjõe.

Ülejääk läheb võrku

Nõnda sai talu viidud maaküttele. “Maaküttepump toodab 20 kW sooja ning tarbib seejuures elektrit 4 kW. Sedapidi võttes on see päris suur arv, nii tuli mõelda, kuidas elektrikulud alla saada,” tähendas Raidjõe. Sealt jõuti päikesepaneelideni.

Mihkli talu päikesepark koosneb 48 paneelist. Üks paneel on ca 1,5 m2 ja need on tihedalt üksteise kõrval, nõnda et silma päikesepark ei riiva. Paneelid on viidud talust eemale, lagedale platsile, kus on kõige varjuvabam koht.

Pargi efektiivsus tuleb välja sellest, et mikrotootja saab energiat ka müüa. On olemas lepinguline bilansihaldur, kelle käest ostad ja kellele müüd. “Tarbid päikesepatareidest tulevat voolu sulle vajalikul määral ning see, mis üle jääb, läheb võrku,” selgitas Raidjõe, kelle sõnul on selleks paigaldatud kahesuunaline vooluarvesti. “Suvel tarbid vähem ja sellega toodad n-ö plussi, ülejäänud hooajal, kui tarbid rohkem ja oled sunnitud elektrivõrgust juurde ostma, siis bilansiarvestusega jooksevad need asjad kokku.” 10 kW on ettevõtja sõnul see võimsus, mis nende mai lõpul avatava puhketalu vajadused rahuldab.

Kalev Raidjõe hinnangul on päikesepaneelide juures kõige olulisem see, et kui keegi on neist huvitatud, siis tuleb tarbimisvajadus enda jaoks korralikult läbi mõelda. “Kui ta suudab selle oma vajaduse järgi püsti panna, st tarbib ise kõik ära, mis toodab, siis sisuliselt jääb kõik see edaspidi maksmata, mida seni on tulnud maksta – jaotuse, taastuvenergia aktsiisitasu ja energia enda eest. Kõik see saab kokku hoitud,” kinnitas ta. Suurusjärk, palju Mihkli talu päikesepargile raha kulus, oli 20 000 eurot.

Nautse külla sättis päikesepargi üles Saaremaal päikesepaneelide paigaldamisega tegelev firma Kodupäike. Ettevõtte esindaja Mihkel Pere sõnul on Muhu päikesepargi aastane planeeritav tootlikkus 11 MWh. Prognoos tuleneb asukohast, päikese intensiivsusest ja seadmete tehnilistest omadustest. “Oleme Muhus kasutanud efektiivseimaid lahendusi, arvestades kliimat ja asukohta, tagamaks maksimaalset tootlikkust ja õigustamaks tehtud investeeringut.”

Pere andmetel on sealne pargilahendus hetkel Saare maakonnas suurim. “Saaremaal on väiksemaid lahendusi kasutusel küll. Lihtsaim viis on üsna levinud õuevalgustid, millel on väike paneel lambi peal ja LED-lamp valgustab mõne tunni pärast päikeseloojangut.”

Päikest on piisavalt

Arvestades, et energiahinnad on tõusmas, on Pere sõnul tekkinud huvi alternatiivsete lahenduste vastu nii eraisikutel kui ettevõtetel. Päikesepaneelid ei tekita müra ega vaja erilist hooldust võrreldes nt tuulikutega. Pealegi on nende paigaldus lihtsam ja efektiivsusnäitajad suuremad.

“Probleem on pigem inimestes kinnistunud müüt, et Eestis on külm ja pime, ning seetõttu pole neil päikese kasutamise võimalustesse suurt usku. Tegelik olukord on, et päikest on meil piisavalt – sama palju kui Saksamaal ja Taaniski, kus päikeselahendusi on eduliselt kasutatud juba aastaid,” tõdes ta.

Eestis on seejuures oma eeliski tänu jahedamale kliimale, mis suurendab seadmete tootlikkust. “Nimelt iga kraad alla 25 kraadi C suurendab tootlikkust +0,5%, st kui õues on –15 ˚C, siis meie lahendused toodavad +20% enam elektrit,” selgitas Pere. Pilves ilmaga ei ole tootlikkus küll nii suur kui selge ilmaga, kuid keskmise pilvisuse korral suudab süsteem toota kuni 40–50% koguvõimsusest.

 

Silma paistavad turismitalude omanikud

Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Kaarel Kutti märkis, et lisaks Mihkli puhketalule on nad Saare maakonna elektrivõrku ühendanud veel viis mikrotootjat, neli väikest elektrituulikut ja kaks päikesepaneelidega mikrotootjat. Liitumistaotluse on esitanud veel kolm klienti, kellega kooskõlastatakse võrku liitmise tingimusi.

Saaremaa mikrojaamade omanike hulgas paistavadki Kutti kinnitusel silma turismitalude omanikud. Mikrotootjate võrku liitmist või huvi teema vastu jahutab Elektrilevi hinnangul aga tehnoloogia kõrge hind, mis omakorda venitab investeeringu tasuvusaja suhteliselt pikaks.

Üsnagi uus mikrotootja elektrivõrku liitmise võimalus on Kutti sõnul investeeringu suurust tublisti vähendanud, kuna nüüd puudub vajadus eraldi akupargi soetamiseks. Keskmine investeering väikses mahus elektritootmiseks on aga siiski võrreldav keskmise sõiduauto hinnaga. “Küll aga vallandas möödunud aastal KredExi välja kuulutatud mikrotootjate toetuse meede Elektrilevi jaoks väikese päikeseenergeetika buumi,” tunnistas Kutti. Seoses toetusmeetme avamisega laekus Elektrilevile väga suur hulk liitumistaotlusi.

Print Friendly, PDF & Email