Insult nõuab kiiret tegutsemist

insult nõuab kiiret tegutsemistAjuinsult ehk ajurabandus on raske haigus, mille tagajärjeks on väga sageli erineva raskusastmega halvatus ja invaliidistumine. Kuna insulti haigestumine on väga tihedalt seotud südame- ja teiste veresoonkonna haigustega, on südamenädalal oluline ka seda meelde tuletada.

On levinud arvamus, et insult ohustab ainult eakaid inimesi, kuid tegelikult on umbes 45% haigestunutest alla 50-aastased inimesed.

Oma olemuselt on insult järsku tekkinud verevarustusehäire ühes peaaju piirkonnas, mille tagajärjel tekivad üle 24 tunni kestvad neuroloogilised nähud.

Tekkepõhjuse järgi jagunevad insuldid kaheks. 85 protsendil juhtudest on tegemist ajuinfarktiga – sel juhul ei saa teatud ajupiirkond seda varustava arteri ummistuse tõttu piisavalt hapnikku. Seda võib põhjustada arteri ahenemine lupjumise tõttu või tromb.

Harvem on põhjuseks ajusisene verejooks, mis on tingitud arteri lõhkemisest.

Haigusnähud on mõlemal juhul samad. Ravi on aga erinev. Et selgitada, kumma insuldiga on tegu, tehakse kompuutertomograafiline uuring.

Ajuinsulti haigestumist soodustavad järgmised tegurid:
• kõrge vererõhk
• suhkruhaigus
• südame rütmihäired ja teised südamehaigused
• kõrge kolesterool
• suitsetamine
• rasvumine

Nagu näeme, on insulti haigestumise riskitegurid laias laastus samad, mis on teiste südame- ja veresoonkonna haiguste puhul. Olulist osa etendab siin ka pärilikkus.

Selle raske haiguse ennetamisega tuleb alustada juba noores eas. Kui on avastatud kõrgenenud vererõhk ja kolesterool või suhkruhaigus, tuleb neid koostöös oma arstiga ravida.

Südame rütmihäiretest võib insuldiga tüsistuda just kodade virvendusarütmia, mille kohta rahvas ütleb, et “süda on rütmist ära”. Südame kodadesse tekivad trombid, mis liiguvad verega edasi ajuarteritesse ja tekitavad ajuinfarkti. Süda võib olla püsivalt rütmist ära või siis ilmneb arütmia hooti. Mõlemal juhul on ajuinsuldi tekkeoht suur.

Selliste rütmihäirete korral tarvitatakse trombi moodustumist takistavaid ja verd vedeldavaid ravimeid. Trombivastase ravi määrab perearst igale inimesele individuaalselt.

Nii ülalnimetatud haigusi kui ka insulti aitavad ära hoida tervislikud eluviisid: mittesuitsetamine, normaalne kehakaal, mõõdukas kehaline aktiivsus. Rõhutan veel kord, et suitsetamine on ka üks kindel ajuinfarkti riskitegur, kuna see mõjutab vere hüübivust, tõstab vererõhku ja soodustab ateroskleroosi teket.

Insuldi tunnused võivad olla väga erinevad:
• Ühe kehapoole (kaasa arvatud ka näopoole) tundehäired ja halvatus. Halvatus võib olla erineva ulatuse ja raskusastmega.
• Kõnehäired. Need kaasnevad just parempoolse halvatusega. Haige ei saa räägitavast aru või ei oska ise end kõnes väljendada.
• Neelamishäire.
• Tasakaaluhäired.
• Nägemishäired.
• Uimasus või teadvusekadu.

Kui on tekkinud nähud, mis viitavad ajuinsuldile, tuleb tegutseda kiiresti. Tänapäeval on kasutusel trombolüüsravi, mis tähendab, et ajus verevarustust takistav tromb lõhustatakse ravimite abil. Trombolüüsi võib aga teha kuni 4,5 tunni jooksul pärast haiguse sümptomite teket. Seetõttu ei tohi jääda ootama, et äkki läheb paremaks. Ka ei tohi oodata järgmist päeva, et saaks konsulteerida perearstiga. Kui tekib ühe kehapoole käe ja jala jõuetus või kõnehäire, tuleb kohe kutsuda kiirabi.

Ka Kuressaare haiglas on olemas kompuutertomograaf, millega saab uurida ajukahjustuse tekkepõhjust. Samuti tehakse siin trombolüüsravi. Seda, millise insuldiga on tegemist, kas trombolüüsi sobib ja tohib teha, otsustab arst.

 

Enneta haigust!

Perearstina puutun ma kokku insuldi tõttu invaliidistunud ja kõrvalabist sõltuvate patsientidega. Nende hulgas on ka nooremaid inimesi. On olnud halvatusega patsiente, kes tunnistavad, et kahjuks ei ole nad oma vererõhuravimeid korralikult võtnud. See teeb kurvaks, aga juba on hilja…

Seetõttu tahan ma noortele ja tervetele inimestele südamele panna, et insuldi ennetamiseks saavad nad ise palju ära teha. Kontrollige regulaarselt oma vererõhku, veresuhkrut ja kolesterooli, loobuge suitsetamisest, olge kehaliselt aktiivsed ja toituge tervislikult.

Kui teil aga juba on kõrgenenud vererõhk, on tekkinud suhkruhaigus, süda on hooti või püsivalt rütmist ära, tehke kindlasti oma perearstiga koostööd ja järgige tema nõuandeid.

Sille Väli
perearst

Artikli ilmumist toetati osaliselt ESF programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014” vahenditest.

Print Friendly, PDF & Email