Riigikogu kuulaku rahvast iga päev

Laupäeval peeti Tallinnas Lauluväljakul rahvakogu, millest võttis teadaolevalt osa kaheksa saarlast, teiste seas Saare maakonna pensionäride ühenduse aktiivi juhataja Tiiu Kallas (fotol), kes oli nõus vastama ka Saarte Hääle küsimustele.

Rahvakogule oli kutsutud üle 500 inimese, kuid kohale tuli 315. Kas teile ei tundu, et põhjus võis olla selles, et meie inimesed ei ole poliitikast huvitatud või ei tunne end selles kindlalt?

See on küll õige. Mõeldakse, et mis nüüd mina, nagunii ei lähe minu arvamus kuskil arvesse, ma parem ei lähegi. Teine asi on see, et kuskilt maakolkast Tallinna sõita on ikka üsna raske. Nagu siit Saaremaaltki – et hommikul õigel ajal kohal olla, tuli ära sõita juba eelmisel päeval.

Rahvakogule kutsuti inimesi juhuvalemi meetodil ja nende nimesid ei avalikustatud. Kas teie meelest oli see salastamine õigustatud?

Võib-olla kardeti, et kutsutuid hakatakse mõjutama. Tundsin seda omal nahal, et mind mõjutasid küll ühe inimese seisukohad.

Nimelt palus üks mu endine kolleeg, kel endal arvutit pole, et saadaksin rahvakogule tema seisukoha esinduskogus töötamise kohta. Probleem on selles, et meil on palju suvekülalisi, kes on küll kohalikesse omavalitsustesse sisse kirjutatud, aga tegelikult elavad Tallinnas või mujal. Kui nad kandideerivad aga kohalikku volikokku ja osutuvad ka valituiks, aga ei tule volikogu istungitele kohale või ei oska kohalikes probleemides sõna sekka öelda, tekib küsimus, miks neid sinna üldse valida.

Mu kolleegi ettepanek oli selliseid inimesi mitte valida ja see sai ka rahvakogu ettepanekuks (kehtestada valituks osutumise korral kohustus esinduskogus kaasa töötada – toim).

Tänu kolleegi arvamusele tundsin minagi end rahvakogus selle probleemi arutamisel kindlamalt.

Rahvakogule saadeti kokku üle 2000 arvamuse, millest valiti välja 59 alateemat ja lõpuks formuleeriti riigikogule 15 ettepanekut. Mis saab teistest arvamustest?

Mitte ühtegi arvamust ei visatud prügikasti, kuigi meiegi arutasime lisaks veel näiteks väikeste maakoolide küsimust, ehkki meil ei olnud kohta, kuhu oma eelistus kirja panna.

Muide, ühegi ettepaneku puhul me käes oleva puldiga mitte ei hääletanud, vaid andsime oma eelistuse.

Kas teie enda arvamus ühtis kõigi nende 15 ettepanekuga, mis riigikogule esitatakse?

Ei, kuigi meie laudkonnas, kuhu kuulus inimesi nii Saaremaalt, Põlvamaalt kui ka Tallinnast, oli minu üllatuseks selline seltskond, kes mõtles väga paljudes asjades ühtemoodi. Laudkonna juhtki oli Saaremaalt, Kuressaare gümnaasiumi lõpetanud noormees, kes on juba aastaid Tallinnas elanud. Aga meie laudkonnas oli ka teemasid, milles olime eriarvamusel.

Milles teie olite eriarvamusel?

Üks neist oli erakondade poliitilise reklaami mahu piiramine. Valida oli, kas jätta kehtima praegune olukord, loobuda piirangutest poliitilisele välireklaamile, kehtestada ülempiir reklaami kuludele või mahtudele. Mina olin kulule ülempiiri kehtestamise poolt, sest minu jaoks on kulud ja mahud omavahel väga tugevalt seotud. Enamik oli aga selle poolt, et piirata tuleb reklaami mahtu, mitte kulusid.

Minu arvamus läks lahku ka erakonna asutamiseks nõutava liikmete arvu osas. Ehkki enamik oli selle poolt, et juba 200 inimest võiks moodustada erakonna, nagu see oli enne 1995. aastat, leian mina, et seda on liiga vähe. Mis see 200 inimest siis kokku saada ei ole? Selle hulga inimesi saaks juba Saaremaalt kokku.

Kas sel moel ei saaks neid erakondi liiga palju?

Jah, 1995. aastal oligi 30 erakonda. Pisikesed ja vähese toetajaskonnaga erakonnad ei pääse riigikokku ja see tähendab, et kui ma olen sellele pisierakonnale oma hääle andnud, ei pääse ju minu esindaja riigikokku.

Kõige üllatavam neid ettepanekuid lugedes oli vahest see, et rahvakogu ei tahagi presidenti otse valida. Miks nii?

Meie lauas oli juttu sellest, et presidenti otse valides tuleks muuta presidendi ülesandeid ja ka põhiseadust. Kui presidendikandidaate on rohkem, on küsitav, kas otse valides selgub just see kõige õigem president. Mina kardan, et presidenti otse valides võib asi muutuda kaoseks.

Rahvakogu ettepanek on ka langetada riigikogu valimiskünnist 5 protsendilt 3 protsendile. Kas sellega olite päri?

Jah, sellega ma olin päri. Kui väiksemad erakonnad ei pääse parlamenti, jäävad nende valijad riigikogus esindamata. Ühisosa väiksemate ja suuremate erakondade vahel peaks olema suurem. Nad peaksid suutma teha rohkem koostööd.

Mida peate teie rahvakogu juures kõige olulisemaks?

Tahaks loota, et riigikogu kuulab rahvast iga päev. Võib-olla      hakataksegi edaspidi arvestama aega enne rahvakogu ja pärast rahvakogu.

Kas rahvakogu tuleb ka edaspidi kokku ja samas koosseisus?     

Samast koosseisust polnud juttu, aga seda me arvasime küll, et rahvakogu võiks jätkata. Igatahes oli organiseerimine praegu väga kõrgel tasemel. Klaasruum, kus me oma rahvakogu pidasime, oli täis mõtteerksust. Kohal polnud ainult eestlased, meie kõrvallauas räägiti väga kõvahäälselt vene keeles. Samas öeldi, et Ida-Virumaal polnud rahvakogust kuuldudki.

Küsitles Merike Pitk