Külm talv tappis Saaremaal mesilasi tavalisest rohkem (3)

Külm talv tappis Saaremaal mesilasi tavalisest rohkem

VÕTAB NÕUTUKS: Mesinik Taavi Väli näitab mesilasperet, kes on talve pealtnäha superhästi üle elanud, kuid tegelikult ei suuda need mesilased lennata ja on määratud hukkumisele. Foto: Sander Ilvest

Saaremaa suuremate meetootjate andmetel talvitusid mesilased sel aastal mullusest märgatavalt kehvemini, vähemalt ühel mesinikul hävis kogunisti kaks kolmandikku mesilasperedest.

Saaremaa meetootjate ühingu juht Aimar Lauge rääkis, et talve endaga tulid mesilased päris hästi toime, kuid hukatuslikuks said märtsi püsivad miinus-kraadid. Et mesilaste puhastuslend lükkus külma tõttu aprillikuusse, jõudis levima hakata kõhulahtisus, mille tulemusel mesilaspered oluliselt nõrgenesid või sootuks hukkusid.

Lauge ütles, et viimati jäid mesilased aprillikuuni tarudesse 2003. aastal, mis kujunes mesinikele üsna masendavaks aastaks. “Siis oli veel ka see probleem, et tarudes oli palju lehemett, mis põhjustab tavalisest rohkem seedejääke,” rääkis Lauge, kes toona jäi ilma 80% mesilasperedest.

Viiendik saab hukka

Sel kevadel on Aimar Laugel hukkunud 10% mesilasperedest, lisaks on päris paljud pered muutunud üsna nõrgaks. Et mesilaste talvitumine pole külma tõttu veel läbi saanud, usub Lauge, et hukkunud mesilasperede arv tema mesilas suureneb vähemalt 20 protsendi peale. Normaalseks talvitumiskaoks loetakse mesinduses 10 protsenti, möödunud talvel hukkus Saaremaa suurematel mesinikel vaid viis protsenti peredest.

Üle-eestilise jooksva statistika kohaselt on Eestis hetkeseisuga hukkunud 18% mesilasperedest. Et paljud mesinikud pole oma tarude juurde veel jõudnud ja mesilasperede väljaminek mingil määral jätkub, siis selguvad lõplikud kahjud mai keskpaigas.

Lauge sõnul on ka terved pered sel aastal nõrgemad kui tavaliselt, mistõttu võib meesaak tänavu väiksemaks osutuda. Samas on elu näidanud, et kui mesilased talvituvad halvasti, siis tuleb justkui selle korvamiseks väga hea meeaasta. Näiteks eelmisel aastal oli väga hea talvitumine, aga halb meeaasta, möönis Aimar Lauge.

Kõige kurvemas seisus Saaremaa ja võimalik, et ka terve Eesti mesinikest on sel kevadel Kuressaare mees Taavi Väli, kelle mitmel pool Ida-Saaremaal asuvates mesilates on surnud vähemalt kaks kolmandikku peredest.

Katastroofiline kõhutõbi

“Mesinduses on ikka nii, et mõned pered on kevadeks surnud, aga kui kolme mesila peale saad vaevu ühe mesila ja sedagi poolenisti haigena, siis ega isu edasi tegeleda enam eriti pole,” tõdes Väli.

Kui keskmiselt on Välil talvitumisel välja läinud 20–30 peret, siis sel kevadel jääb 169 mesilasperest heal juhul järele 50. Taavi Väli sõnul põdes suurem osa hukkunud mesilasperedest kõhulahtisust, mis hakkas mesilasi kimbutama juba detsembris.

Kõhutõbi tabas Taavi Väli mesilasi vaatamata sellele, et sügisel pani ta mesilaste sööda sisse esmakordselt Vene päritolu naturaalset kõhulahtisuse vastast rohtu.

“Venemaal on see rohi pikkade aastate jooksul väga häid tulemusi andnud, aga mina pole nii suurt kõhulahtisust näinud veel ühelgi kevadel,” ütles Väli, kes juhtunut siiski idanaabri rohuga ei seosta.
Kuna tarud asusid rapsipõldudest eemal, ei nõustu Taavi Väli ka oletusega, et haiguse põhjuseks võib olla mürgitatud õietolm. “Kõik oli vaid looduslik korje, metsalt ja karjamaalt,” kinnitas Väli, kelle sõnul peaks tõde selguma pärast laboriproovide analüüsi.

Lisaks kõhulahtisusele lõi Taavi Väli mesilastel kevadel päikeseliste ilmadega välja veel teinegi häda, mis Aimar Lauge sõnul on võrreldav inimese neerupuudulikkusega.

Mesilaste tagakeha on põletikus ja putukad ise kaotavad lennuvõime. Kolmandaks hakkas Taavi Välile silma, et mesilastel ei tekkinud sügisel haudmepausi, mis viitab millelegi häirivale.

Taavi Väli sõnul seisab tal ees rahaliselt raske periood, sest esmalt tuleb teha kulutusi uute mesilasperede soetamiseks ja teisalt jääb mesinikule sissetulekut toov meesaak sel aastal väga kesiseks.

Print Friendly, PDF & Email