Kvoodirahaga tehtud remondid on läinud asja ette (2)

Kvoodirahaga tehtud remondid on läinud asja etteEsimesed võrdlused näitavad, et läinud aasta jooksul CO2 kvoodirahaga Saare maakonnas tehtud remondid on vähendanud nii elektri- kui ka soojatarbimist.

Riigi Kinnisvara AS-i andmeil on 2011. ja 2012. aasta jooksul Saare maakonnas kvoodirahaga korrastatud 21 objekti. Saar-te Hääl lasi pisteliselt valitud asutustel, mis olid energiasäästu remondi läbinud, kõrvutada oma praeguseid tarbimisnäitajaid remondieelse ajaga ning kõik küsitletud tunnistasid, et remont on läinud asja ette.

Kuressaare linnateatri direktor Piret Rauk võrdles 2011. aasta jaanuari ja 2013. aasta jaanuari tarbimist ning kinnitas, et tänavu maksis teater küttekuludeks veidi vähem. Samas möönis ta, et ei oska võrrelda võrdluseks valitud kuudel valitsenud välistemperatuure.

Kasutegur on suur

“Kõige tähtsam on, et pärast soojustustöid on teatri teine korrus soe!” jäi Piret Rauk kvoodirahaga tehtud remondiga rahule.

Kõige põhjalikumalt võttis võrdluse ette Orissaare vallavanem Aarne Põlluäär, kes kõrvutas nelja viimase aasta energiatarbimise näitajaid kultuurimajas ja perearstikeskuses. Kui nt 2010. aastal oli kultuurimaja soojatarbimine 166 MWh, siis 2012. aastal pärast remonti oli see 141 MWh.

Seejuures rõhutas Põlluäär, et siinkohal on vaja käsitleda teemat laiemalt. Nimelt oli kultuurimaja küttesüsteem varem täielikult amortiseerunud ja osaliselt enam ei töötanudki. “Täna köetakse maja täies mahus ning seetõttu tundub, et loodetud efekt on madal, kuid tegelikult see nii ei ole.”

Kultuurimaja puhul oli projekti eesmärk maja soojapidavuse tõstmine ja küttesüsteemi rekonstrueerimine. “Need tööd said tehtud ja vald ise hindab kasutegurit väga suureks,” nentis Aarne Põlluäär. Remondi järel ei küta kultuurimaja enam õhku, vaid maja. Varem köeti aga mittetoimiva süsteemiga ka välisõhku. “Igal juhul on vähenenud kultuurimaja elektritarbimine, mis varasematel aastatel on olnud suurem seoses lisakütte vajadusega,” ütles ta. Vallavanem tõi näitena välja, et kui 2009. aastal tarbiti elektrit 32 084 kWh, siis mullu oli see näitaja 28 194 kWh.

Sama lugu on ka perearstikeskusega. “Arvestades sealset väikest projektimahtu, on kasutegur siiski suur, sest poolel majal oli soojustamine tegemata,” selgitas ta. Samuti ei olnud soojustust teise korruse laepealsetel. Põlluäär kinnitas, et Orissaares renoveeritud hooned on nüüd soojapidavad ja projektiga saavutatud kokkuhoid on kindlasti märkimist väärt.

Ruumid on soojad

Tehtut kiitis ka SA Kuressaare Haigla juhatuse esimees Viktor Sarapuu. Haigla A- ja B-korpuses, kus CO2 rahaga remont tehti, on tarbimine vähenenud 10–15 protsenti. “Ilmne tendents on, et oleme kulutanud soojale vähem megavatt-tunde kui varem,” kinnitas ta. Haiglajuhi sõnul on nad tehtuga rahul. “Muutus on ju toimunud ja nii patsiendid kui personal ütlevad, et tõepoolest on neis ruumides palju soojem.”

Sarapuu tõi näidetena välja mulluse ja tänavuse veebruari tarbimisnäitajad. Kui 2012. aasta veebruaris kulus haigla A-korpuses soojaenergiat 207 MWh, siis 2013. aasta samal ajal kulus vaid 120 MWh. B-korpuses kulutati mullu veebruaris soojaenergiat 164 MWh, tänavu vaid 97 MWh.

Tarbimise vähenemist kinnitas ka Kärla vallavalitsus. Kärla raamatukogu-vallamaja kütmiseks kulunud megavattide kogus vähenes mullu võrreldes 2011. aastaga 20,4%. Koolimaja on tarbinud 7,8% ja spordihoone 1,2% vähem.

 

Kokkuhoid on saavutatud

Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) kommunikatsioonijuht Madis Idnurm ütles Saarte Häälele, et adekvaatse pildi saamiseks peab tõesti ära ootama terve aasta andmed. Samas nentis temagi, et esialgsed võrdlused on olnud rõõmustavad.

Kommunikatsioonijuht lisas, et kuna valdav osa objektidest valmis möödunud aasta jooksul erineval ajal, siis kõigi puhul aastast võrdlusperioodi veel ei ole. “Kuude lõikes tehtud võrdlused on näidanud aga nii soojus- kui ka elektrienergia arvestatavat kokkuhoidu. Loomulikult on täheldatud ka CO2 kokkuhoidu.”

Idnurm lisas, et avalike hoonete tõhusam energiakasutus panustab nii hoones töötavate inimeste töökliimasse kui maksumaksja raha säästmisse tuleviku väiksemate energiakulude kaudu.

Print Friendly, PDF & Email