HARJU KESKMINE: Bioloog Tõnu Talvi andmetel jäävad Saaremaa hundikahjustused Eesti keskmisele tasemele. Foto: Sander Ilvest
Keskkonnaamet maksab Saare maakonnas 2012. aastal huntide murtud lammaste eest hüvitisena välja 14 886 eurot.
2011. aastal maksis riik Saaremaal huntide murtud 160 lamba eest hüvitisena välja 14 076 eurot, ülemöödunud aastal laekus aga vaid üks taotlus seitsme murtud lamba hüvitamise nõudega.
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi ütles, et 2012. aastal murti Saaremaal keskkonnaametile teadaolevalt 148 lammast, kõrgeim ühele lambapidajale hüvitatav summa ulatub 3745 euroni. Hundid murdsid lambaid Kaarma, Salme, Torgu, Lümanda, Kärla, Mustjala, Orissaare ja Pihtla vallas, kokku 16 lambapidaja karjas. Hüvitis jäi maksmata kahele taotlejale kokku 18 lamba eest, kuna mõlemal juhul ei olnud loomade hukkumise põhjust võimalik jäänuste lagunemise ja tunnuste puudumise tõttu tuvastada.
Kogu Eestis murdsid hundid eelmisel aastal 757 lammast, nagu näitavad keskkonnaametile laekunud kahjude hüvitamise taotlused ja koostatud aktid.
Saarte Hääl tundis ka huvi, kui suurt kiskjate tekitatud kahju lammastele võib keskkonnaameti hinnangul pidada Saaremaal talutavaks või normaalseks. Tõnu Talvi sõnul elas PRIA registri andmetel Saaremaal 2012. a septembris 17 580 lammast. Seega oli huntide poolt Saaremaal murtud lammaste osakaal kõikide siin elavate lammaste arvust 0,85%, mis on sarnane kogu Eestis viimastel aastatel huntide murtud lammaste osakaaluga. Aastatel 2008–2012 on Eestis huntide murtud lammaste osakaal kõikide lammaste arvust olnud 0,55–1,1%, ütles Tõnu Talvi.
Nagu 2011. aastal, ei laekunud Saare maakonnast ka möödunud aasta eest ühtegi taotlust hüljeste lõhutud kalapüügipüüniste kompenseerimiseks.
Möödunud aasta lõpus algatas Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraat riigiabi-teemalise avaliku konsultatsiooni, et saada liikmesriikide arvamusi uue rahastamisperioodi põllumajandussektori riigiabi ja vähese tähtsusega abi reeglite kohta.
Eesti riik leiab, et 2014. aastal algaval perioodil tuleb riigiabi reeglitesse lisada kaitsealuste loomade ja lindude tekitatud kahju hüvitamise võimalus põllumajandustootjatele. Praegu on võimalik loomade ja lindude tekitatud kahju hüvitist maksta üksnes vähese tähtsusega abina, mis sätestab limiidi põllumajandustootjale 7500 eurot kolmeks majandusaastaks, kuid see ei ole piisav.
Eestis hüvitatakse praegu põllumajandustoodete esmatootjale vähese tähtsusega abina järgmiste loomade ja lindude tekitatud kahjud: hunt, ilves, karu, rändel olevad sookured, haned ja lagled.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
24. ja 25. veebruaril toimusid FACE peakorteris ja Euroopa Komisjonis suurkiskjatele pühendatud nõupidamised, millest autor Eesti Jahimeeste Seltsi esindajana osa võttis.
FACE peakorteris toimunud nõupidamise eesmärgiks oli kokku panna Euroopa jahimeeste ühine seisukoht suurkiskjate ohjamise osas, et seda siis järgmisel päeval presenteerida Euroopa Komisjonis toimuval nõupidamisel.
Kui aset leidnud nõupidamisi üldiselt iseloomustada, siis paljuski sarnanesid need nõupidamised varasematele Euroopa suurkiskjatele pühendatud nõupidamistele. Seekord oli märgata ka olulisi poliitilise tonaalsuse muutusi. Kui senini keskenduti peamiselt suurkiskjate nii-öelda heaolule, siis nüüd tõdeti, et üldiselt juba kõikjal Euroopas käib suurkiskjate käsi hästi, aga ka inimesed peavad elada ja töötada saama. Eriti tugev oli Soome farmerite ja nende esindajate pressing – demonstreeriti pilte huntide murtud koertest ja huntidest kell 10 päeval maja õues. Tõdeti ka, et on aeg reaalseks konstruktiivseks koostööks osapoolte vahel.
Autoril õnnestus anda üritusse omapoolne väike panus – FACE esindaja dr Y. Lecocq liitis ühe minu poolt tehtud ettepaneku Euroopa Komisjonile ettekantud jahimeeste üldseisukohtade juurde. Vähestel FACE nõupidamisel osalejatest, sealhulgas ka minul, avanes võimalus osaleda järgmisel päeval toimuval Euroopa Komisjoni nõupidamisel.
Mida kasulikku ekstraheerida nendelt nõupidamiselt Eesti jaoks? Tuleb tõdeda, et ilmselt on meilgi Eestis aeg üle minna senistelt jäikadelt seisukohtadelt reaalsele konstruktiivsele koostööle osapoolte vahel.
Harri Valdmann
“Ma arvan kindlasti, et hundil on koht Saaremaal ja ta peaks siin liigina elama. Me saame rääkida ühest hundiperekonnast, kes ka sigib,” leidis bioloog Tõnu Talvi.
Ligi kuuendik kogu Eestis 2011 murtud lammastest murti Saaremaal, samas elas seal vaid umbes kolmekümnendik meie huntidest. Saaremaal on lammaste asustustihedus Eesti maakondadest kõrgeim, samuti ei ole seal varasema huntide puudumise tõttu rakendatud selliseid karja kaitsemeetmeid, nagu mandril. Hundi (nagu ka teiste suurkiskjate) kahjustused kompenseeritakse riigi poolt, millest tekib hundi kaitsmisele hind. Selle järgi läks üks hunt riigile aastal 2011 maksma Saaremaal umbes 5 korda rohkem, kui mandri- Eestis. Samas on asurkonna säilitamise seisukohalt mandri-Eestis elava hundi väärtus märgatavalt suurem ja seda seetõttu, et Saaremaa on isoleeritud ning isendite vaba liikumine saare-mandri vahel olulisel määral takistatud. Seetõttu on nii looduskaitselisest kui ka majanduslikust seisukohast mõistlik mitte hoida hundi pesakonda (lambaid murdvaid hunte) Saaremaal ning olemasolevad piiratud rahalised ressursid kasutada mandri-Eestis kahjustuste kompenseerimiseks ja ennetamiseks.
Lambakasvataja Kaljo Rand aga leiab, et kõigile oleks parem, kui saared oleks hundivabad.
Keskkonnaamet: Saaremaale sobiv huntide arv sõltub huntide käitumisest.
Kindlasti on õigus igaühel oma arvamusele.
Ka sel jahihooajal jäi küttimata neli hunti!
Millised saavad olema tagajärjed selle aasta karjatamisperioodil karjakasvatajatele?
Kas Maavalitsusel ei oleks aeg ka oma seisukoha välja ütlemiseks???
Ebanormaalne, see ametnike suhtumine.
Nagu meil oleks raha jalaga segada.
Tunadeid makstakse, aga samas kahjud on kordades suuremad.
Hundisõprade erahuvid on eelistatumad, kui nende inimeste, kes maal elavad ja kes peavad lambalaipu korjama.
Saarte Hääl tundis ka huvi, kui suurt kiskjate tekitatud kahju lammastele võib keskkonnaameti hinnangul pidada Saaremaal talutavaks või normaalseks.
Tõnu Talvi (Keskkonnaameti) hinnangul ongi kõik talutav ja normaalne?
Kiskjakahjude “ilustamata, veidi lihtsustatud bilanss”, mida lugedes tuleb arvestada, et sageli on tegemist pereettevõtete ja väiketootmisega, kus kõik tööd tehakse ära vaid ühe-kahe inimesega.
Kulud:
1) emotsionaalne pinge laste, töötajate, ettevõtte juhi jaoks;
2) haavatud lammaste ja kitsede hädatapmine või selle korraldamine (kohe);
3) kahjusid tõendava ametnikuga suhtlemine, tema kohale kutsumine, akti tegemise juures viibimine (kohe);
4) emata jäänud tallede eest hoolitsemine, lisasöötmise korraldamine või hädatapmine (üsna kohe);
5) surnud lammaste otsimine, äraveo korraldamine (kohe);
6) kadunud lammaste otsimine (tuleks teha kohe);
7) kulud murtud loomade tõttu saamata jäänud toodangu arvelt;
8) kulud stressis karja tõttu vähenenud toodangust;
9) väiketootjad omavad sageli töökohta – seega tuleb anda selgitusi tööandjale, tekib vajadus õigeaegselt täitmata jäänud tööülesanded järele teha (tuleks teha kohe);
10) valmistumine, kaitsmaks karja kiskjatega kohtumiste eest edaspidi, karjavalvekoerte ostmine, tugevamate aedade ehitamine, karjatamiskorralduse muutmine (tuleks teha kohe) jne.
Kompenseeritakse: murdmisele järgneva aasta kevadel möödunud aasta jooksul murtud ja vigastuste tõttu hukkunud loomad, kui leiab kinnitust, et tegemist oli ikka metsikust loodusest pärit kiskjaga. Summat vähendatakse omavastutuse määra võrra.
Kompensatsiooniraha tuleb vähese tähtsusega riigiabi rahast. Selle kasutamisel on piir – 7500 eurot kolme aasta peale, mis tõlgituna hetkel kõige odavama lamba keelde on ca 39 lammast aastas karja kohta. Kui juhtub nii, et kasvataja on ohtusid tajudes küsinud samast allikast raha aedade või valvekoerte ostmiseks, aga loomad langevad ikka kiskja saagiks, siis ei kompenseerita talle mitte midagi.
Peagi võib tõdeda, et ühel hetkel kasvab hundi ja lamba konfliktist ülitõsine inimestevaheline konflikt, kus osapooled kannatavad mitte ainult rahaliselt, vaid ka vaimselt. “Kui lambakasvatajad hakkavad ründama jahimehi või looduskaitsjaid ja vastupidi, ei räägita enam sellest, et hundid murravad lambaid. Siis püütakse selgeks teha, et ühed inimesed kaitsevad ilmaasjata hunti ja teised ei tea loodusest mitte midagi.”
kas Talvi on elus ise mõne lamba kasvatanud?
äriliselt õige on võtta lammas ja lasta hundil ära süüa ning riigilt kasseerida 100 eur lambast.pluss muud toetused.150 eur lambast keda ei pidanud üleski kasvatama,pole paha ja viriseda saab ka
Kahjuks on nii, et kui hunt lamba korralikult ära sööb siis ei saa mingit kompensatsiooni sest ei ole võimalik tõestada, et tapja oli hunt. Ainult sellisel juhul kui lammas on lihtsalt murtud ja tapmisjäljed kõri peal selgelt näha on võimalik tõestada, et tapja oli hunt ja küsida kompensatsiooni.
kas toetust said ka naljatilgad Lõu külast.
Ära tüütab see hala! Igaüks teeb oma tööd ja tundub, et nendel kel aeg nii pikki kommentaare kirjutada pole lihtsalt midagi arukamat teha. Eestlaste häda, et lolle on liiga palju.