Paks lumekate hoiab viljakasvatajaid ootusärevuses

Põllumehed ootavad põnevusega, kuidas näevad välja taliviljad pärast erakordselt pikalt maad katnud lumekooriku sulamist.

Tuginedes märtsi algul üle Eesti vaatluspunktides tehtud vaatlustele, julgeb põllumajandusteadlane Peeter Viil siiski juba väita, et 2013. aasta on saagipotentsiaal on võrreldes läinud aasta saagipotentsiaaliga astme võrra väiksem. “Midagi rõõmustavat ei ole ja midagi katastroofilist ka mitte,” ütles Viil, kelle sõnul selgub lõplik tõde ikkagi pärast lume sulamist.
Praegu võib aga öelda, et just taliteraviljade seis on võrreldes möödunud aastaga oluliselt kehvem, talirapsi ja talirüpsi puhul võib aga loota täiesti arvestatavat saaki.

Peeter Viili sõnul jäid põllumeestel endil mõned asjad taliviljade juures tegemata. Näiteks viisid mullused rekordilised saagid mullast tavapärasest rohkem toitaineid, põllumehed panid aga uue saagi moodustamiseks väetist tavapäraselt või isegi natuke kasinamalt ning taliteraviljad kannatavad nüüd toidupuuduse all. Paksu lume all maapind paljudes kohtades üldse ei külmunudki, taimede hingamine jätkus ja toitained said otsa.

Mida suurema lehemassiga taliteravili lume alla läks, seda rohkem on ta toitaineid kulutanud, selgitas Viil. “Hea märk oli aga see, et taimedel oli võrsesõlm veel terve,” rõõmustas ta.

Teadlase sõnul hakkas vaatluspunktides silma, et talivilja lehtedel oli ka haudumise tundemärke ning mõnel puhul ka lumiseent. Haigust ei olnud aga märgata hilisematel, nigelama väljanägemisega külvidel, kus taim ei jõudnud enne talvitumist võrsuda.

Haiguste levimisel on teadlase hinnangul suur roll ka asjaolul, et märja sügise tõttu jäi tegemata üks oluline taimekaitsetöö. “Traktorid ei saanud põllule, et pritsida taimi preparaatidega, mis kaitsevad taimi haiguste ja ka haudumise eest. Paljud tootjad ei teinud seda ja see maksab nüüd kätte,” rääkis Peeter Viil.

Milliseks kujuneb taliviljade edasine saatus, sõltub teadlase sõnul paljuski sellest, kui kiiresti lumi ära läheb. Kui tuleb äkiline soe, mis lume kiiresti ära sulatab ja muld läheb pehmeks, siis pole häda midagi. “Vegetatsioon saab alata ja siis ole ainult mees ja anna taimedele süüa,” ütles Viil, kelle sõnul aitab toitainete mulda viimine olukorda kindlasti parandada. Kui pärast lume sulamist annab päevaste soojakraadide kõrval öösiti aga jätkuvalt külma, on see taimedele kurnav.

Valjala valla viljakasvataja Kaido Kirst ütles, et praegu kõik põllumehed ootavad ja vaatavad, millal maa paljaks läheb, et midagi näha oleks. Selge on vaid niipalju, et lumi on kõik koorikuks muutunud ja õhu liikumist ei toimu. Samas pole koorik külma kaitseks Kirstu sõnul ka kõige halvem variant, arvestades, et vahepeal oli öösiti kuni 20 külmakraadi.

Kuigi tänavu sulab lumekate põldudelt vaevaliselt, pole põllutööde graafikuga veel hullu. Kõige varem on mehed traktoriga põllule läinud aprilli keskel, tavaliselt algavad põllutööd 25. aprilli paiku, märkis Kaido Kirst.

Print Friendly, PDF & Email