Poliitiline eelistus või läbikaalutud otsus? (16)

Kuressaare linnavalitsus avalikustas üle-eelmisel nädalal Luha tänav 2D helikopteri tõusu- ja maandumisplatsi detailplaneeringu. Helikopteriväljaku rajamine on õilis eesmärk, sest inimelu päästmine on iga kaasinimese kohus.
Linnavalitsusel ja volikogul on valida meditsiinilendude korraldamise kahe kontseptsiooni vahel – kas rajada kopteriväljak haigla taha või kasutada meditsiinilisteks hädaabilendudeks Kuressaare lennuvälja.

Linnakodanikuna soovin, et valik tehakse kõiki poolt- ja vastuargumente arvestades, et see oleks minimaalsete riskidega ja kõigi jaoks positiivne.

Ootused detailplaneeringule

Algtingimustest leian detailplaneeringu eesmärgina selgitada välja lennuohutusega seotud piirangud: helikopteri tõusu- ja maandumiskoridori ohutusala ning vertikaalplaneeringu tegemine.

Mõtlen, et lõpuks ometi, mind on juba piirivalvepiirkonna ülema ametist saadik närinud kahtlus, kas lennuohutusega on haigla taga kõik korras. Nähes aga detailplaneeringu lahendust, olin sügavalt hämmeldunud. Kõik, mis puudutab lennuliiklust helikopteriplatsil, on detailplaneeringust puudu või kadunud. Vaatan veel kord planeeringu üle ja olen nõutu. Luha tänav 2D planeering ongi 2D (tasapinnaline) planeering ja mitte 3D (ruumiline- ehk vertikaal-)
-planeering, mida lennuliikluse puhul ootaks.

Helikopter ei tule ju mööda maad ega lahku täiesti verti-kaalselt nagu rakett! Planeeringuala hõlmab aga ainult kopteriväljakut, mitte tõusu- ja maandumiskoridori.

Kas senistes kitsastes tingimustes haigla taga maandudes on lennuohutus ikkagi tagatud? Meenub seik seoses piirivalve mereseiresüsteemi sidemasti paigaldamisega veetorni kõrvale, mis tõstis Kuressaare lennuvälja lähenemisläve kõrgust ligi 10 meetrit, olgugi et mast on tõusu- ja maan-dumiskoridorist pea kilomeetri kaugusel. Neid reegleid peab lennuväljale lähenedes tänaseni täitma nii lennuk kui ka helikopter. Samas on haigla taga püsti kaks pea sama kõrget korstnat, ent puudub väiksemgi arvestus, kuidas need mõjutavad helikopteriplatsile lähenemist.

Kopteriväljakute ehitamist ja projekteerimist reguleerib Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Assotsiatsiooni Chicago konventsiooni lisa 14 teine osa. Eesti on konventsiooni ratifitseerinud 1992. aastal. Selles on terve hulk parameetreid, nagu ohutusala, takistustevaba ala, kopteri tõusunurgad ning kõrgusepiirangud ehitistele tõusu- ja maandumiskoridoris.
Riigi Teatajas on ka meie riigi lennundusseaduse vastavad määrused, mis on aga tunnistatud kehtetuks! Võtab sõnatuks, kuid siseriiklik õigus Eestis puudub. Huvitav, kas me soovimegi mängida lennunduses jaanalinnumängu, nagu näitab ilmekalt ka Estonian Airi juhtum? Seega oleme otseselt seotud rahvusvahelise konventsiooni nõuetega ilma erisuste ja täpsustusteta.

Olen rääkinud ka mõne lennuohutust jälgiva ja kopterilende tegeva ametnikuga. Arvamused on olnud vastakad. Ühed teevad kindlat vahet kopteriväljakul ja maandumisplatsil (Chicago konventsioon ja lennundusseadus sellist vahet ei tee), teistel on aga välja kujunenud arvamus, et ametlikul lennuväljal tuleb kõike teha ohutusreeglite kohaselt, mitteametlikul võib aga vaadata silma järgi.

Ehk siis Kuressaare lennuväljale lähenedes tuleb vastavalt kehtestatud korrale hoiduda korstnatest vajalikule kaugusele, mitteametlikule maandumisplatsile võib aga maanduda korstna kõrvale kas või käsikaudu.

Mina taunin sellist seisukohta, kuna see seab ohtu ka patsiendi ellujäämise. Seni on lennunduse fortuuna õnneks lende haigla taha soosinud.

Planeeringu lähteülesandes antud lennuohutuse punkt on aga planeeringus lahti kirjutamata. Linnakodanikuna olen huvitatud, et lennuohutusega arvestataks mitte ainult patsiendi, vaid ka teiste linnaelanike seisukohast.

Kindlasti tulenevad vastavalt konventsiooni lisale kinnistuomanikele ehitiste kõrguspiirangud tõusu- ja maandumiskoridoris, mis sõltuvalt planeeringulahendusest ulatuvad kuni kilomeetrite kaugusele helikopteriplatsi planeeringualast. Praegune planeeringuala suurus ei arvesta kopteriväljaku tegelikku mõju ja ohutusnõudeid.

Poliitiline otsustuseelistus

Eelnevate artiklite põhjal on kopteriväljaku rajamise poolt olnud Kuressaare haigla juht ning ka kõikide erakondade esindajad meie linna volikogus. Kuulub ju ka AS Kuressaare Haigla Kuressaare linnale. Humanistlikud kaalutlused on head ja vajalikud, kuid kas mõni erakond on uurinud oma seisukoha tagamaid ka lähemalt?

Mõistlikku lähenemist ja kainet pead näidanud abilinnapea Argo Kirss on oma kaalutlustes lähtunud kiiremast transpordiajast, senisest infrastruktuurist ja parimast praktikast. Hoolimata Argo Kirsi mõjukatest põhjendustest on need seni esitatud kurtidele kõrvadele. Ja seda ajal, kui riigil raha napib, Kuressaare lennuväljale ehitatakse politsei- ja piirivalveameti kopteriangaari ning meditsiinitöötajad lõpetasid äsja streigi palkade pärast.

Praegune poliitiline eelistus on investeerida betooni, arutamata läbi investeeringu mõttekust, mõju ja ohutust. Olen seda meelt, et Eestis peab peale moodsa infrastruktuuri investeerima ka inimestesse. Kui Kuressaare lennuväljal baseerub tulevikus kopter, on vaja moodustada oma kiirabibrigaad hädaabilendude tegemiseks otse Kuressaarest Tallinna või Tartusse. Helikopter on vajalik kogu Lääne-Eesti poole kiiremaks teenindamiseks võrreldes senise lahendusega, kus arstibrigaad võetakse pardale Põhja-Eesti regionaalhaiglast ja tehakse edasi-tagasi reis.

Patsiendile osutatava teenuse kvaliteeti peab tõstma ohutusreegleid järgides, riske maan-dades ning tõstes samaväärselt ravikvaliteeti. Seda isegi haiglataguse kopteriplatsi rajamisel, kui see võimalikuks peaks osutuma.

Olen oma elus koordineerinud neljateistkümne hukkunuga kopteriõnnetuse päästetöid ja soovin kodulinnas näha ohutuid lahendusi.

Toimetuselt. Autorile kuuluv kinnistu asub plaanitavast kopteriplatsist mõnesaja meetri kaugusel Luha tänavas.

Print Friendly, PDF & Email