Linnateater on valmis rohkem filme näitama (5)

Eile lõppes Kuressaare linnavalitsuse ja Diva klubi vaheline kinoleping. Kuressaare linnateatri juht Piret Rauk ütleb, et teatris oleks võimalik senisest rohkem filme näidata, kui selleks saaks palgale võtta eraldi inimese.

“Siis saaksime filme näidata teatritegevusest vabadel päevadel,” rääkis Piret Rauk eelmisel nädalal linnavolikogu kultuurikomisjoni koosolekul. “Sel aastal oleme näidanud ainult Eesti filme, kuid spekter võiks olla laiem ja võiksime näidata ka midagi muud.”

Kuigi eilsega sai Diva ja linnavalitsuse leping otsa, asusid pooled läbirääkimistelaua taha edasist arutama alles eile pärastlõunal. Arutelu tulemusena mingit kindlat otsust ei sündinud ja järgmisel nädalal kohtutakse uuesti.
“Vara veel rääkida, kaalume erinevaid variante,” lausus Diva tegevjuht Kristjan Lillimägi.

Kuid kui kokkulepet ei tulegi? Teadaolevalt pakkusid Grand Rose’i spaaga seotud ettevõtjad linnavalitsusele umbes aasta eest, et on valmis arutama võimalust ehitada kinohoone (ja parkla) Komandandi tänavale noortekeskuse kinnistule. See krunt jääb otse spaahotelli kõrvale ja hotell võidaks esmajoones parkimiskohtadest, mida neil praegu peaaegu et polegi.

Samas on Grand Rose ja linnavalitsus kaalunud ka üheskoos linnavalitsuse hoone taha 40-kohalise parkla väljaehitamise võimalust. See omakorda võib tähendada, et spaaettevõtjate huvi kino ehitamise vastu on lahtunud.

Ka linnavalitsuse kultuurinõunik Heli Jalakas tõdes komisjoni koosolekul, et “kinoteenuse arendamise idee oli ühel eraettevõtjal, mis praeguseks on küsitavaks muutunud, sest need on suured investeeringud ja keerulised otsused”.

Kümme inimest filmi vaatamas

Grand Rose’i esindajad pole Saarte Häälele oma kinoplaanidelt seni katet kergitanud.

Diva kino ei ole vaatajaarvudega hiilanud, viimastel aastatel on ühte seanssi vaatamas käinud keskmiselt veidi üle kümne inimese, paljud seansid on vaatajate puudumisel ära jäänud.

Iga aastaga on kukkunud vaatajate koguarv – 6444-lt aastal 2007 eelmise aasta 4133-ni. Seansside arv vähenes kuue aastaga 519-lt 375-le. Paljud ei ole rahul sellega, et filme peab vaatama baariruumis.

Teatrikino vaatajaarvud nii pika perioodi vältel võrreldavad pole. Kui 2011. aastal oli linnateatris 16 kinoseanssi ja 987 külastajat (ühte filmi vaatas keskmiselt 61,7 inimest), siis eelmisel aastal käis teatris filme vaatamas juba 3645 inimest ehk vaid viiesaja võrra vähem kui Divas.

Seansse oli seejuures Teatrikinos mullu 51 ja iga filmi vaatas keskmiselt 71,5 inimest.

Piret Rauk ütles eile Saarte Häälele, et keegi teatrile filmide näitamise kohustust pannud ei ole, seda on tehtud n-ö vabast tahtest. Rääkides võimalusest Teatrikino ampluaad laiendada ja täita Diva kino lõpetamisest tekkivat tühimikku nn peavoolufilmide osas, tõdes Rauk, et Hollywoodi kassahittide näitamiseks pole neil lepingut.

“Selleks ei ole meil näitamiseõigust ega vastavat tehnikat, neid ei ole Kuressaares kellelgi teisel kui Dival,” tähendas Rauk. “Meie eesmärk on teatritegevus ja see on meie jaoks põhiline.”

Kuressaares peab kino saama!

Kommenteerides kultuurikomisjonis väljaöeldut, et filme saaks rohkem näidata, kui selleks oleks palgal eraldi inimene, ütles Rauk, et see on läbirääkimiste koht.

Näiteks teab Rauk, et Rakvere teatris on palgal kaks inimest, kes kinoga tegelevad. Rakveres oli eelmisel aastal 441 seanssi. Ja ehkki seal on ministeeriumi toetus teatrile kümme korda suurem ja opereeritakse mitme saaliga, on teater kinole ka ise peale maksnud.

Piret Rauk tõdes, et kino on Kuressaarde kindlasti vaja, mida näitab juba ka Teatrikino külastajate arvu kasv ainult sotsiaalmeedia ja muude tasuta kanalite reklaami najal.

Ka Heli Jalakas tõdes, et tingimused ja filmide valik on sobinud ja pälvinud heakskiidu. “Keegi ei ootagi, et teatris iga päev filme näidataks,” nentis ta.

Ivika Laanet, Andres Sepp

Print Friendly, PDF & Email