Hirm matemaatikaeksami ees kahjustab õpitulemusi (17)

Hirm matemaatikaeksami ees kahjustab õpitulemusi

MATAKONTA: Eile matemaatika kontrolltööd teinud SÜG-i 11.a klassi õpilane Sirja Aljasmets valib järgmiseks aastaks kitsa matemaatikaeksami. Eksamit ta väga ei pelga, kuid natuke ikka. Foto: Sander Ilvest

Järgmisest aastast gümnaasiumi lõpetamisel kohustuslik matemaatika riigieksam on juba praegu pannud õpetajad lapsi rohkem treenima ja õpitulemused rehkendamises lähevad allamäge.

Kuressaare gümnaasiumi hoolekogu viimasel koosolekul nenditi, et kõige rohkem mitterahuldavaid hindeid on just matemaatikas.

KG-s tuntakse puudust uutest matemaatikaõpetajatest ja ühe lahendusena nähakse pensionile läinud õpetajate kaasamist konsultatsioonidesse.

Koosolek otsustas kokku kutsuda ümarlaua, et otsida lahendusi, kuidas õpitulemusi parandada.

Kooli õppealajuhataja Maidu Varik leiab aga, et mitte õpilased pole ootamatult rumalamaks jäänud, vaid matemaatikaõpetajad on eksami raskuse hirmus õpilastele keerulisemaid ülesandeid andma hakanud. Nimelt peavad õpilased saavutama eksamil 50 punkti. Paraku näitas eelmisel aastal läbi viidud proovieksam, et paljudele käis see üle jõu – Eestis tervikuna ei ületanud vajaliku 50 punkti künnist üle tuhande eksamisooritaja.

Orissaare gümnaasiumi õppealajuhataja kt Hilde Kurg kinnitas samuti, et Orissaare tänavune 11. klass valmistub usinalt matemaatikaeksamiks, sest juba sel aastal osaletakse katseeksami valimis. Osa õpilasi teeb kitsa ja osa laia matemaatikaprogrammi eksami, selgitas ta.

Kindlasti ei arva õpilased ja õpetajad, et eksami tegemine on kerge, kuid saadud kogemusest õppides loodetakse aasta pärast paremaid tulemusi saavutada, lausus Kurg.

Kuressaare ametikooli infojuhi Taavi Tuisu teada on nende ametikooli õpilastele riigieksamite sooritamine vabatahtlik ja seega kool matemaatikale väga erilist rõhku ei pane.

Saaremaa ühisgümnaasiumi matemaatikaõpetajast õppealajuhataja Marek Schapel ütles, et SÜG-i õpilased sel aastal katseeksamil ei osale. Peamine põhjus on just valitsev teadmatus.

Äsjalõppenud koolivaheajal olid temani jõudnud kuuldused, et kaalumisel on võimalus, et eksam loetakse sooritatuks, kui õpilane saab ühe punkti sajast.

“Siinkohal tuleb endale aru anda, kas sooritatakse keskkooli lõpueksamit või siiski ülikooli sisseastumiseksamit,” toonitas ta.

Uut õppekava nimetas Schapel tihedaks, mida läbitakse kiirendatud tempos. Juba 11. klassi programmi on võetud ka 12. klassi materjalid. Seega jääb vähe aega õpitu kinnistamiseks, leiab õppealajuhataja.

“Kuid 2014. aasta kevadsuvel oleme pärast eksamit kindlasti targemad,” oli Schapel optimistlik.

Print Friendly, PDF & Email