Angela ja Kristjan: põhiline, et endal oleks hea olla

Angela ja Kristjan: põhiline, et endal oleks hea olla

Foto: Peeter Kukk

Kuressaares Ojassoo tänaval on kolm maja, mis hakkavad silma tahes-tahtmata. Neil on küljes oma aja arhitektuuri ja esteetika arusaamade märk. Seda võib võtta nii vea kui ka voorusena. Ühes neist majadest on Angela Nairis ja Kristjan Ader elanud varsti juba kakskümmend aastat.

Selliseid maju võib leida paljudest linnadest. Ometi on neis erinevalt paneel- või hilisema aja tellismajadest oma isikupära ja võlu. Kindlasti on oma kodu loomine uusehitise puhul kergem. Tulevane elanik teab juba projekti vaadates, mis kuhu tuleb ja milline see kõik saab olema. Etteantud ruumis kindla planeeringu sisse oma mõtet ja soove mahutada on tükk maad keerulisem. Mõnikord see ei õnnestugi. Sõltub ideest. Sõltub planeeringust. Minu jaoks ongi huvitavam küsimus, kuidas üks või teine pere on suutnud lahendada selle etteantud võrrandi nii, et tulemus on kodune, isikupärane ja ideid pakkuv.

Selles korteris elasid kunagi vene sõjaväelased. Ajad muutusid ja senised elanikud pidasid paremaks Venemaale kolida. See polnud nende jaoks kindlasti kerge samm. Üksjagu asjaajamist ning õige hetke tabamist nõudis seegi, et Angela Nairis lõpuks selle korteri omanikuks sai.

Korteris on näha huvitavaid kandekonstruktsioone, mille vormiline lahendus jääb tänasele vaatajale saladuseks. Angela teab rääkida, et ühe versiooni kohaselt olnud need majad algul seest hoopiski kasarmutüüpi ja korteriteks jagavad vaheseinad ehitati hiljem. Kes teab.

“See korter oli sedavõrd heas korras, et mina sain kohe sisse kolida,” meenutab Angela. “No ohvitseride värk ikka! Tean, et nendes majades oli ka selliseid kortereid, kus pidi alustama tõsise remondiga.”

Noorel inimesel pole ju selliseid võimalusi ja korteri kõpitsemist alustati vanemate abiga. “Kõige esmalt tegime korda köögi ja pesemisruumi, see oli esmane. Teistes tubades me palju teinud polegi. Praegu on küll juba selline seis, et üsna palju asju tahaksid remonti ja ümbertegemist. Isa arvab küll, et suures toas peaks lae ümber tegema. Et karniisid pole ikka sirged. Minul olid peaaegu pisarad silmas, et lakke ikka see rant alles jääks. Mulle see hirmsasti meeldis.”

 Edasi loe märtsikuu Oma Kodust.

Print Friendly, PDF & Email