Turismimaks või ühisfond? (1)

Turismiarenguid planeerides on viimasel ajal aruteludest tihti läbi käinud küsimus, kust leida täiendavaid rahastamisvõimalusi nii sihtkoha turundamiseks kui ka arendustegevuseks (madalhooaja üritused, atraktsioonid, rahvusvahelised lennu- ja laevaühendused).

Alternatiividena kohalike omavalitsuste (KOV) piiratud võimalustele on pakutud ka turismimaksu kehtestamist, kuigi Eesti kohalikel omavalitsustel selline õigus seaduste järgi puudub. Kui see võimalus aga oleks, kas see aitaks kaasa maakonna ja Eesti turismi arendamisele ning rahvusvahelisele turundamisele? Julgen arvata, et mitte.
Rahvusvaheliste turismiorganisatsioonide seisukoht on ühene, et turismimaksude kehtestamine ei ole külalisele positiivne sõnum, seda eriti sihtkohtade tihenevas konkurentsis.

Harilikult on kohalikud omavalitsused Euroopas kehtestanud turismimaksu kohtades, mis on külaliste seas juba teada-tuntud ning võimaliku negatiivse kommunikatsiooni põhjustatud tagasilöögid korvab maksudest saadav tulu. Saadav turismimaks on tavaliselt kohalike eelarvevahendite suurendamiseks, mitte turismi reinvesteerimiseks.

Mitmel pool on turismimaks

Maksu kogutakse tavaliselt majutuskohtades ja selle suurus jääb vahemikku 0,15–5 eurot inimese ja öö kohta, sõltuvalt majutusasutuse tasemest ja hooajast. See võib omakorda varieeruda ka sõltuvalt kohaloleku kestusest ning soodustustest lastele ja ärituristidele. Maksu võib koguda ka sihtkohta sõites, nagu on näiteks Jurmalas sissesõidumaks 1 latt ööpäeva eest, kuid see on pigem erandlik.

Turismimaks on kehtestatud Hispaanias Kataloonia piirkonnas, Itaalia linnades Roomas, Firenzes, Sienas, Genovas, Pisas, Torinos jm, Prantsusmaal Pariisis, Saksamaal Bremenis ja uuest aastast ka Hamburgis. Viimasena nimetatud maks ei ole pelgalt turismimaks, vaid kannab nimetust kultuuri- ja turismimaks ja on analoogsete maksumudelite seas märkimisväärne, sest laekunud summad on 100% ulatuses lubatud tagasi suunata sihtkoha turundusse ning kultuuri- ja spordiürituste toetuseks.

Ei ole ainus lahendus

Maksu kogutakse majutusettevõtetes, kus see sõltub öömaja maksumusest: üle 25 euro maksva toa korral on maksusumma 0,5 eurot, kuni 200-eurose toa korral 4 eurot jne. Ärireisijate puhul see ei kehti. Fondi haldamiseks on nõukogu, kes otsustab raha kasutamise üle. Kuidas süsteem toimima hakkab ja kas lubadustest kinni peetakse, näitab tulevik.

Turismimaks ei ole ainus viis sihtkoha turundus- ja arendusraha tekitamiseks. Näiteks leiti Šotimaal pärast 10-aastaseid debatte turismimaksu kehtestamise üle, et Edinburghis maksu ei kehtestata. Täiendavad võimalused tulevad hoopis koostöös ettevõtjatega, mitte kohustusliku maksu kehtestamise tulemusena.

Eestis kohalikel omavalitsustel turismimaksu kehtestamise õigust ei ole, võib-olla tulevikus tekib. Küll on aga võimalus luua ühine fond (kohaliku omavalitsusüksuse haldusalas või muul põhimõttel) ettevõtjate baasil, kes turismist kõige enam tulu saavad ja kelle käivet kasvavad (või kahanevad) turisminumbrid otseselt mõjutavad. Näiteks KOV-idele ja majutuskohtadele lisaks panustaksid ka toitlustuskohad lähtuvalt istekohtade arvust ettevõttes. See omakorda oleks positiivne sõnum külalisele, et sihtkoha edasiarendus piirkonnas on ettevõtjate ühine huvi.

Kaira Kivi
Saarte turismiarenduskeskuse juhataja

Print Friendly, PDF & Email