Ulukipeletist võib saada imerohi hirvekahjude vastu (4)

TÖÖ KÄIB: Proovipritsimine Tagavere mail on seni hirved silorullidest eemal hoidnud. Foto: erakogu

Jaanuari lõpus Eesti turule lubatud uus ulukipeleti Trico võib Saaremaa tootjatele osutuda tõhusaks abivahendiks, peletamaks hirvi silorullidest eemale.

Veebruari lõpus katsetas ulukipeleti importija uut lambarasvalõhnalist tõrjevahendit Tagaverel Rauni ühistu maadel, valides pritsimiseks välja kaks silopallide kogumit. Ühte neist kuulusid hirvedest puutumata silorullid, teine paistis aga olevat hirvede eriline lemmik. “Rüüste ja pallide juures käimine lakkas kohe järgmistel päevadel,” ütles ulukipeleti importija, firma Systemseparation Limited esindaja Baltimaades Ain Piller.

Orissaare vallas tegutseva Rauni ühistu loomakasvatusjuht Heino Vaba rääkis, et paar päeva pärast Tricoga pritsimist oli rullide juures seitsmepealine hirvekari, kes silorullide hunnikust umbes 15 sammu kaugusel ümber pööras ja suundus silorullidega maiustama sinna, kus polnud tõrjet tehtud. Veel kaks nädalat hiljem olid tõrjet saanud silorullid hirvedest puutumata, kuid maasturi rikke tõttu pole Heino Vabal õnnestunud kohapeal rohkem kontrollimas käia.

Juba aastaid hirvekahjustustega hädas olnud Rauni ühistu suhtub uude preparaati lootusrikkalt, kuid sel kevadel jääb katsetamisperiood järelduste tegemiseks pisut lühikeseks.

“Sulaga lõpevad hirvede rüüsteretked ju varsti ära, eks me proovime siis sügisel uuesti,” ütles Heino Vaba, kelle sõnul lubab toote importija vähemalt taimede puhul, et õige kasutamise korral tagab Trico aastase kaitse.

Firma esindaja soovitab Tricoga pritsimiseks kasutada seljaskantavat pritsi, millel on küljes paisupaak, mis aitab vedeliku pritsis kiiresti üles suruda ja survet hoida. Tõrjevahend sisaldab värvimarkerit, et eristada juba töödeldud alasid töötlemata osast. Heino Vaba sõnul küsitakse Trico liitri eest 9,5 eurot ning ilmselt kulub Rauni ühistul uut preparaati 40–50 liitrit. “Iga rulli peale pole ilmselt mõtet panna, tähtis on, et tekiks üldine lõhnafoon,” märkis Vaba.

Peletab hirvi nii Austrias kui ka Rootsis

Kuidas metsataimede kasvatamise ja müügiga tegelev firma Systemseparation Limited ulukipeleti otsa üldse sattus? Poolteist aastat tagasi tekkis ettevõttel vajadus leida uus preparaat, mis kaitseks eurojaapani lehise taimi “sarviliste vägivalla eest”. Mõningase otsimise järel avastati Rootsist tõrjevahend Trico, mis oli sealsel turul saanud viie aasta jooksul igati kiitva ja positiivse hinnangu.

Vahendi Eestisse turustamisel väljendas rootslaste müügikontor aga küllaltki jonnakat kangekaelsust. Selgus, et Trico tootjariik on Austria ja tootjafirma Kwizda Agro GmbH võimaldas Rootsi-poolsele edasimüüjale tarne vaid kohaliku turu tarvis. Möödus veel üks aasta ja nüüd võib Tricot ametlikult müüa ka Eesti turul.

Kui möödunud sügisel käisid Trico importijad Saaremaal uue preparaadiga puudele näidispritsimist tegemas, märkasid nad saarlaste häda punahirvedega.

Igapäevatöös on Ain Piller pidevalt kokku puutunud metsaomanike küllalt ebatavaliste muredega ning konkurentsis püsimiseks püütakse oma partneritele igal võimalikul juhul kasulik olla. “Mõtlesime siin aasta alguses, et OK, lähme teeme proovi. Kui hirv kardab metsas istikut, ju ta hakkab siis ka silopalli kartma,” rääkis Piller. “Nüüd, kuuldes kenast resultaadist Tagaverel, jagasime oma kogemust ka Viiniga, ja suur oli üllatus, kui selgus, et sama nippi kasutavad Austria põllumehed juba üle 10 aasta ning just hirvede vastu.”

Maitseb vastikult

Ain Piller kinnitas, et koostöös Jõgeva sordiaretuse instituudiga Eesti metsades tehtud registreerimiskatsete tulemused on väga head. Jõgeva sordiaretuse instituudi asedirektor Pille Ardel ütles, et aladel, kus katseid on läbi viidud, pole seni kahjustusi tuvastatud, kuid siin võib olla teisigi põhjusi. Ühes katsepaigas võis kahjustuste puudumisele kaasa aidata ka loomade vähesus, teises aga asjaolu, et enamik istikuid oli nii paksu lume all, et ulukid ei saanudki neid märgata.
Koduaias, kus vahendit prooviti õunapuude peal, ei ole ükski loom pritsitud puid närima tulnud. Lootust headeks katsetulemusteks annab Ardeli sõnul see, et vihm ei pese seda ainet maha ja Trico pidi ka piisavalt vastikult maitsema.
Pille Ardeli sõnul on Trico importijad väga lahedad inimesed, kes eelkõige hoolitsevad metsa eest. “Nad on ise suured istutajad ja ka istikute müüjad ja nad üldse ei taha, et need istikud ära süüakse,” märkis Ardel.

Trico koosneb lambarasvast, veest ja polümeerist, püsib puul sügisest sügiseni ja võimaldab muu hulgas kaitsta puu tüve sarvesügamise või koorimise eest. Taimekaitsevahendit on lubatud kasutada metskitsede, hirvede ja põtrade peletamisvahendina kahjustuste vältimiseks okas- ja lehtpuudel ning rapsil.