Politsei: Pihtla vallas on turvaline elada (1)

Politsei Pihtla vallas on turvaline elada

VÕÕRAD PATUSTAJAD: Pihtla vallavanem Jüri Saar tahab teada, kas Kuressaare–Kuivastu maanteel toime pandavad liiklusrikkumised lähevad ka Pihtla valla statistikasse kirja. Politseikapten Aare Allik kinnitab, et nii see tõepoolest on. Foto: Sander Ilvest

Eile vallavolikogu ees esinenud politsei piirkonnavanema Aare Alliku meelest on Pihtla vallas turvaline elada.

Kuigi eelmise aasta statistika näitas kuritegude osas hüppelist kasvu, on arvud Alliku sõnul küll suured (12 kuriteo asemel 26), kuid enamikul juhtudest on kurjategijad oma karistuse juba kätte saanud või on materjalid kohe kohtusse jõudmas.

Pealegi moodustab Pihtla vallas toime pandud kuritegude arv vaid 6% maakonna koguarvust.

Naabrivalve ei toimi

Tavaline on see, et kuriteo sooritaja on kas oma valla elanik või siis annab vallakodanik infot edasi mujalt saabunud kurjategijatele. Alliku sõnul on sagedased juhtumid, kus mandriinimese suvilasse murtakse sisse, kuid naabrid ei tea asjast midagi. Tavaliselt on põhjuseks see, et suvitajad ei suhtle kohalikega ja seega ei hooli need ka naabrite õues toimuvast.

Allik soovitas ka politsei lühinumbril teada anda külavahel sihitult ringi tiirutavatest tundmatutest kaubikutest. Eriti levinud on metallivargused, kus vanametalliks müüdav raud laaditakse kiiresti auto peale ja viiakse mandrile.

Vallavolinike küsimusele, miks Pärnus asuv dispetšer ei tunne tavaliselt Saaremaa olusid, oskas piirkonnavanem vastata soovitusega olla ise helistades täpsem. Kõnet võiks alustada sõnadega, et helistaja asub Saare maakonnas Pihtla vallas Sepa külas Tamme talus. See välistaks hilisemad arusaamatused.

Lisaks tuleb arvestada sellega, et juba täna on Lääne regioonis ühine hädaabisüsteem ning järgmisest aastast jääb vaid üks number – 112. Alliku teada on Eestis tulevikus vaid kaks hädaabikeskust, mis teeb helistaja asukoha täpsustamise veelgi olulisemaks.

Vallavolinikud pärisid ka narkomaania leviku kohta maakonnas. Kuigi ka Pihtla vallast on leitud kanepikasvatus, ei arva Aare Allik, et narkootikumidega kaubitsemine oleks Saaremaal suur probleem.

“Loomulikult tarbitakse narkootikume, kuid see on otseses seoses inimeste liikuvusega,” ütles ta.

Harjumused koju kaasa

Riskirühm on Soomes ehitustel töötavad nooremad mehed ja tudengid, kes koju tulles halvad harjumused kaasa toovad.
Aeg-ajalt korraldab politsei narkoreide. Viimati kontrolliti Kuressaare ametikooli Upal asuvat ühiselamut. Siis narkootilist ainet ei leitud. Küll on aga Kuressaare tänavatelt tabatud narkojoobes isikuid, kuid need on enamasti sissesõitnud.

Omalt poolt kiitis ta abipolitseinik Olari Malka ja andis lootust, et varsti saab Pihtla endale taas konstaabli. Tõenäoliselt saab selle konstaabli tööpiirkonnaks nii Pihtla kui ka Valjala vald.

Print Friendly, PDF & Email