Lapsevanemad murelikud: kas logopeedid kaovad?

Lapsevanemad murelikud kas logopeedid kaovad

LASTELE PARIM: Kuressaare Ristiku lasteaia koolieeliku Mariko Steinmanni kõneoskust parandav logopeed Riina Räim leiab, et lastele on parim, kui lasteaias on logopeed, sest muidu jääksid paljud lapsed üldse abist ilma. Foto: Sander Ilvest

Koolieelse lasteasutuse seaduse muudatuse järgi peab lasteaiapersonali koosseisu tulevikus otsustama kohalik omavalitsus. Lasteaiatöötajad ja lapsevanemad tunnevad muret, kas edaspidi on omavalitsustel tõesti voli otsustada ka logopeedide ning liikumis- ja muusikaõpetajate vajalikkuse üle.

Kuressaare Ristiku lasteaia hoolekogu 21. veebruari koosolekul oli lasteaia eelarve arutamisel jutuks ka alushariduse tulevik. Lasteaia hoolekogu liikme Kätlin Hommik-Mrabte sõnul mõistis ta koosolekul räägitut nii, et pärast seadusemuudatust on omavalitsuse otsustada, kas eripedagoogid, muusika- ja liikumisõpetajad jäävad lasteaedadesse või mitte.

“Nagu me aru saime, on selline plaan riiklikul tasandil, aga Kuressaares see teema praegu veel päevakorral pole,” vahendas Hommik-Mrabte linnavalitsuse haridusnõuniku räägitut. “Minu kui ema jaoks on selline plaan igatahes šokeeriv.”

Logopeed märkab

“Praegu kehtib koolieelse lasteasutuse seadusest tulenev volitusnorm, mille alusel kehtestab lasteaia miinimumkoosseisu haridus- ja teadusminister,” selgitas linnavalitsuse haridusnõunik Õilme Salumäe.

“Riigikogus menetletava põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sabas on lisaks koolieelse lasteasutuse seaduse muudatus, mille järgi kinnitab vajaliku koosseisu kohalik omavalitsus või lasteasutuse pidaja, kes seda rahastab.”
Haridusnõuniku andmeil on liikumis- ja muusikaõpetaja ning logopeed olemas igas Kuressaare munitsipaallasteaias vastavalt rühmade arvule ning kõik pedagoogid on vastava kvalifikatsiooniga.

Salumäe sõnul ei usu ta, et nende ametikohtade kaotamine Kuressaare lasteaedade puhul kõne alla tuleks: “Seda pole Kuressaares sellisel kujul isegi arutama hakatud. Pigem on küsimus töökorralduses ja vajaduse kasvus.”
Kui seadusemuudatused peaksid jõustuma, kas pole siis ohtu, et omavalitsus, kellel raha napib, asuks kokku hoidma just eelpool nimetatud pedagoogide ametikohtade arvelt?

“Nii otsest järeldust teha ei saa,” ütles Salumäe. “Omavalitsusele jääb otsustamisõigus, aga ma arvan, et seda tehakse terve mõistusega.”

Kuressaare Ristiku lasteaia logopeed Riina Räim on Õpetajate Lehele öelnud (ÕpL 22.02 “Kui logopeedi pole, kes siis märkab ja sekkub?”), et lastele on parim, kui lasteaias on logopeed. “Ta tunneb kõiki lapsi, on kursis nende arenguga, teeb koostööd vanematega. Paljud lapsed jääksid abist ilma, kui logopeed nendega lasteaias ei tegeleks.”

Räime sõnul pole kõigil vanematel võimalik oma tööajast lapsega nõustamisel käia, leidub ka vanemaid, kes ei oska lapse probleemi märgata või ei pea seda oluliseks. Logopeedide hinnangul on vähemal või suuremal määral kõneprobleeme 25–30 protsendil lastest.

“Seadusega antakse omavalitsusele [personali koosseisu üle otsustamiseks] küll vabad käed, ent selle ettepaneku teeb endiselt lasteaia direktor, kes peab tagama, et seaduses nõutud teenused ja õppekava kvaliteet oleksid lasteaias garanteeritud,” ütles Kärla lasteaia direktor Maiu Raun.

Tema sõnul on ettepaneku tegemisel üks lähtekoht kindlasti lasteaia õppekava. “Õppekava täitmiseks ja lapse arenguks on lasteaias vaja lisaks rühmaõpetajale ka teisi spetsialiste, nagu muusika- ja liikumisõpetaja, logopeed, terviseedenduse spetsialist jne, kellel on spetsiifilised teadmised ja oskused lapse arendamiseks,” lausus Raun. See, kuidas omavalitsus otsustab, sõltub Rauna arvates aga sellesse kuuluvate inimeste lapsesõbralikkusest ja oskusest näha lasteaia rolli laiemalt kui kuluartiklit omavalitsuse eelarves. “Loodan, et selliseid inimesi on,” ütles Raun.

“Kui tekib olukord, et muusika- ja liikumisõpetajate arvu vähendatakse, on see, et keegi personalist tööta jääb, õppekava rakendumise osas teisejärguline. Sel juhul piirame lapse arenguvõimalusi ja kõige enam kannatab laps,” rääkis Raun.
“Abivajavate laste ja perede arv meie kiirelt arenevas ühiskonnas on vähenemise asemel hoopis kasvanud ja sellest kontekstist lähtuvalt raskendame me nende olukorda veelgi.”

Ka Kuressaare Ristiku lasteaia juhataja Monika Talistu on seda meelt, et igas lasteaias peab töötama logopeed. “See on oluline just varajase märkamise ja sekkumise seisukohalt,” sõnas ta.

Mängiks “Koerapolkat”

Rauni hinnangul ei pruugi rühmaõpetajad liikumis- ja muusikaõpetaja ülesannetega hakkama saada. “Kui mina peaksin muusikatunde andma, siis oskan ma klaveril mängida vaid “Koerapolkat”,” tõdes ta. “Jäägu see töö ikka inimestele, kes on selleks spetsiaalselt õppinud ja tunnevad oma valdkonda.”

Taanis lasteaednikuks õppiva ja mullu Kuressaare Pargi lasteaias praktikal olnud Kersti Põderi sõnul sai ta oma praktika ajal hea ülevaate õpetajate tööst ja nende vajalikkusest Eesti ühiskonnas.

“Logopeedi, muusika- ja liikumisõpetaja tegelemine lastega on vajalik lapse isiklikuks ja sotsiaalseks arenguks,” ütles Põder. “Nad märkavad laste vajadusi, millega õpetajad saavad koos edasi töötada. Kuna enamik Eesti lapsi veedab lasteaias suurema osa ärkveloleku ajast ja nende päevad on organiseeritud, on muusika- ja liikumistunnid hea vaheldus.”
Põderi sõnul jäi talle väga hea mulje logopeedi tööst, kelle abi vajavad ja saavad väga paljud lapsed. “Kui logopeedikoht lasteaiast kaotataks, jäävad need lapsed, kes logopeedilist abi vajavad, süsteemis märkamata,” lausus Põder.

Taani lasteaedades töötavad ainult pedagoogid, kes on aga spetsialiseerunud kas muusikale, liikumisele või loodusteadustele, neile pakutakse ja võimaldatakse täiendusõpet töö kõrvalt, rääkis Põder. “Kui laps vajab keelelist või muud sellist abi, siis seda saab kohalikust omavalitsusest, kus on tihtipeale näiteks logopeedide ja psühholoogide vastuvõtule pikad järjekorrad.”

Põderi hinnangul on Eesti lasteaedades lastel paremad võimalused arenguks ja tänu tugiteenuste võimalustele on nad lasteaeda lõpetades ka koolivalmis.

 

Segadust uue seadusega jätkub

Isegi seadust menetleva riigikogu kultuurikomisjoni nõunik Atko-Madis Tammar ja haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva ei osanud korrapealt vastata, kas kohalike omavalitsuste pädevusse kuulub otsustamine logopeedide, liikumis- ja muusikaõpetajate vajalikkuse üle. Mõlemad ametnikud vajasid asja uurimiseks aega.

Asso Ladva sõnul soovib ministeerium muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevat jäika miinimumkoosseisu ettekirjutust paindlikuma personalikorraldusega. “Lasteaiapidaja ehk kohalik omavalitsus peab sellegipoolest kinnitama töötajate koosseisu,” ütles ta. “Seaduses esitatud nõudmiste täitmiseks peab lasteaiapidaja palkama lasteaeda logopeedi või mingil teisel moel tagama lastele logopeedilise abi.”

Ladva andmeil nõuab koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava muusika- ja liikumisõpetuse jaoks ikkagi vastava ettevalmistusega õpetajat. “See võib olla tõepoolest keegi väljastpoolt lasteaeda, näiteks huvi- või spordikooli õpetaja, kuid kõige õigem on ikkagi oma muusika- ja liikumisõpetaja olemasolu lasteaias,” märkis Ladva.

“Ettepanek jätta seadusest välja volitusnorm haridus- ja teadusministrile lasteasutuse töötajate miinimumkoosseisu kehtestamiseks tähendab, et lasteaia direktor kinnitab töötajate koosseisu,” vahendas Atko-Madis Tammar.

Samas peab “olema tagatud laste õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning õpetajate igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel”.

Tammari sõnul on riigikogu kultuurikomisjonile laekunud koolieelse lasteasutuse seaduse muudatuste osas erinevaid arvamusi ja ettepanekuid. “Kuna muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 15. märts, on praegu ennatlik ütelda, kas ja millisel kujul komisjon eelnõus sisalduvaid ettepanekuid arvestab või ei arvesta,” leidis Tammar. “Kindlasti kaalub komisjon ka seda (töötajate koosseisu puudutavat – toim) muudatust igakülgselt.”

Print Friendly, PDF & Email