Kliendid kiidavad remonditud Sõmera Kodu (2)

TIPP-TOPP TUBA: Edvin Laur (vasakul voodil) ja Riho Rand kinnitasid vanemtegevusjuhendajale Terje Hansonile, Helle Kahmile ja Karl Männile, et nemad on oma toaga rahul. Foto: Sander Ilvest

Võrreldes Sõmera Kodu vastrenoveeritud hooneid nende aastataguse ilmega, on erinevus kui ööl ja päeval. Varem olid toad hämarad ja kohati jahedadki, ent nüüd on need soojad ja valgust täis.

“Esimene, neljas, viies, seitsmes, kaheksas ja kümnes elumaja, päevakeskus ja söökla,” loetles AS-i Hoolekandeteenused kinnisvarajuht Karl Mänd hooneid, mis aasta jooksul renoveeritud. Maja, mis sügisel tules kannatada sai, peaks taastatud saama nädala jooksul. Siis läheb seal aga lahti remondi see osa, mida kindlustus ei kata, ning see omakorda tähendab, et selle maja elanikud saavad oma uude koju kolida hiljemalt juulis.

Teistes majades on elanikud end sisse seadnud ja nende päiksena säravailt palgeilt võib aimata, et helgem ja õhurikkam elamine on neile meelt mööda. Esimesena valminud eluhoone ühes toakeses eile ennelõunal pikutanud Riho Rand ja Edvin Laur ajasid külaliste saabudes krapsakalt selja sirgu ja näo naerule.

Tuli kähku tegutseda

“Oi, väga tipp-topp tuba on meil! Nii mõnus, nii mugav ja soe. Kardin on puudu, aga tuuakse,” kinnitas meestest jutukam, Riho Rand. Sõmera Kodu juht Helle Kahm tõdes, et kliendid ootasid remondi lõppemist väga.
Jõudumööda lõid kergematel koristustöödel kaasagi.

Majades, mis 99% ulatuses renoveeritud, on Karl Männi sõnul tänavu kavas veel sanitaarruumid korrastada. Seda eelmisel aastal ei jõutud.

“Meil oli võidujooks ajaga. Pidime hoidma majad vabad, et ehitajad saaksid ehitada, mistõttu kolisime kliendid neist järgemööda välja,” selgitas ta. Kui majad järjest korda said, tuli kliendid kähku valminud pindadele kolida, et vabastada järjest uued hooned remondiks. “Seega pidime osa töid edasi lükkama. Töid, mida saab teha ka siis, kui kliendid on majas.”

Helle Kahm nentis, et ehkki klientide ringikolimine oli omajagu keerukas, kardeti enne, et asi on isegi keerulisem. “Meil oli isegi haiglaga läbi räägitud juhuks, kui tekib mingeid ägenemisi, aga hästi läks kõik. Kliendid olid õnnelikud ja ootasid, et saavad endale uued ilusad majad,” rääkis Kahm.

Ka Mänd tunnistas, et algul peljati hullemat, mistõttu oli klientide majutamiseks mõeldud mitmeid plaane, sh nende ajutiselt mandrile viimist. Midagi nii drastilist siiski ette võtta ei tulnud. “Mahtusime ikka siia ära. Ainus, mis tegime, oli see, et võtsime kasutusele ühe maja, mida pole aastaid kasutatud,” sõnas Karl Mänd.

Seal lülitati elekter, küte ja vesi sisse ning praegugi elavad seal need kliendid, kelle maja on veel mulluse tulekahju tõttu remondis. Hiljem läheb ajutine varjualune lammutamisele.

Toad vastavalt nõuetele

Renoveerimistööde käigus tehti kohati ringi ka tube. Suuremad toad jagati vaheseintega pooleks ja liialt väikesed ehitati suuremaks, sest seaduse kohaselt peab iga inimese jaoks olema kindel arv ruutmeetreid ning toas tohib elada kaks klienti. Kõige tipuks said elumajad endale õdusad puhketoad ja söögitoa.

Kinnisvarajuht tunnistas, et ehitustööde juures ilmnes ka mitte nii meeldivaid nüansse. Sellest, et ühes majas läinud aastal tulekahju puhkes, on juba korduvalt kirjutatud. Omajagu tegemist oli ka tähtajast kinnipidamisega.
Päris lepingujärgseks tähtajaks ehitaja (Tesman – toim) kõike valmis ei saanud. Näiteks kui esimene maja pidi valmis olema suvel, siis tegelikult said kliendid kolima hakata alles oktoobris.

Samas tegi Tesman söökla rekonstrueerimise väga nobedasti ära. “Anna või medal – väga kiire ja hea tulemus!” kinnitas Mänd, lisades, et üldjoontes on nad ehitajaga väga rahul.

Kvoodirahad aitasid

2012. aasta CO2 projekti lõppmaksumuseks kujunes Sõmera Kodu puhul ligi 2,4 miljonit eurot. Täiendavalt investeeris Hoolekandeteenused omavahendeid hoonete rekonstrueerimisse ligi 335 000 eurot. 2013. aastal on rekonstrueerimiseks kasutada 250 000 eurot.
Kui võrrelda hoonete remondieelset ja -järgset energiasäästlikkust, siis nt 2009. aasta andmetega kõrvutades on küttearved praegu 23–34% väiksemad.