Eestis tarbitakse aastas elaniku kohta 98 kilo kartuleid (4)

Eestis tarbiti statistikaameti andmeil aasta jooksul mullu juuni lõpuni elaniku kohta 98 kilogrammi kartuleid ning kümme kilogrammi taimset rasva või õli. Kartulitarbimine elaniku kohta on suurenenud – aasta varem tarbiti 95 kilogrammi elaniku kohta ja kahel varasemal aastal vastavalt 90 kilogrammi ja 84 kilogrammi.

Õige pisut on aastate jooksul suurenenud ka köögivilja tarbimine. Kui 2009. aastal tarbiti Eestis elaniku kohta 80 kilogrammi köögivilju, siis mullu juba 91. Puuvilju ja marju on hakatud tarbima veidi vähem: mullu tarbiti 37 kilogrammi puuvilju ja marju, 2010. aastal 45 kilogrammi, kirjutasid statistikaameti põllumajandusstatistika osakonna juhtivstatistik Ivar Himma ja põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee ameti blogis.

Taimset rasva ja õli tarbitakse aastas elaniku kohta erinevates toitudes kümme kilogrammi. Erinevate jahutoodetena tarbitakse ligi 38 kilogrammi nisu ja 15 kilogrammi rukist ning ligi viis kilogrammi riisi. Liha tarbitakse aastas elaniku kohta 70–73 kilogrammi, piima üle 100 liitri ja mune ligikaudu 180–190 tk.

Viinamarjaveini imporditi aastaga 22,55 miljonit liitrit ja eksporditi 5,26 miljonit liitrit. Kui arvestada ka varude muutust ja jagada tarbimine kõigi Eesti elanike vahel, tuleb keskmiseks tarbitud koguseks 12,3 liitrit. Kui lapsi mitte arvestada, tulevad kogused suuremad. Võrreldes varasemate aastatega on tarbitud viinamarjaveini kogused elaniku kohta veidi tõusnud. 2009. aastal tarbiti keskmiselt 10 liitrit, 2010. aastal ligi 11 liitrit ja 2011. aastal veidi üle 11 liitri elaniku kohta.

Elaniku kohta arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söödut, söömata jäänud toidu kadu ning välisturistide tarbitud toitu. Kogused sisaldavad nii kodumaist kui ka importkartulit, nii töötlemata kui ka töödeldud kujul, näiteks kartulikrõpsudena.

Andmed põhinevad põllumajandussaaduste ressursi ja tarbimise arvestusel. Kogutarbimise saamiseks arvestatakse toodetud koguseid, imporditud ja eksporditud koguseid ning varude muutust. Taimekasvatussaaduste arvestust koostatakse põllumajandusaastate kaupa, mis kestab ühe saagiperioodi. Näiteks 2012. aasta andmed viitavad saagiperioodile 2011. aasta keskpaigast 2012. aasta keskpaigani.

Print Friendly, PDF & Email