Olen resoluutselt vastu, et Ninase külas asuv Saaremaa reisisadam võetakse kasutusele kaubasadamana ja sadama territooriumile rajatakse tööstuspiirkond.
Kaubasadama ja tööstuspiirkonna rajamist vahetult Natura kaitsealaga piirnevale alale õigustatakse põhiliselt vajadusega kaitsta Tallinna Sadama tehtud investeeringut reisisadama loomisel. Selline õigustus ei ole vähimalgi määral põhjendatud.
Tallinna Sadam teadis, millega riskis
Tallinna Sadam teadis investeeringuotsuse tegemisel väga täpselt, et tegemist saab olla üksnes reisisadamaga ja et see on kasutatav hooajaliselt.
Seega ei saanud investeeringu tegemisel eeldada, et reisisadam võidakse muuta kaubasadamaks ning sadama lähipiirkond tööstuspiirkonnaks. Tegemist oli suurettevõtte tavapärase äririskiga.
Samas arvestasid Ninase külla kinnistud ja elamud soetanud inimesed, et tegemist on vaikse ja rahuliku piirkonnaga, mis selliseks ka jääb. Mitte mingit märki ega teavet sellest, et siia võidakse rajada tohutu suur industriaalne tehaste piirkond ning reisisadam asendatakse kaubasadamaga, ei olnud.
Otsisin endale maakodu üle terve Eesti ning otsustasin lõpuks välja valida Ninase küla just sel põhjusel, et see oli äärmiselt vaikne ja rahulik piirkond. Minu kinnistu nimi on Merekohina ja see vastab ka tegelikule olustikule – ainsad hääled, mis seal seni olnud, on linnulaul ja merekohin.
Olen kategooriliselt selle vastu, et linnulaulu asemel olen ma edaspidi sunnitud taluma rohkem kui kümne tehase vm tööstusobjekti igapäevase tööstusprotsessi müra kakofooniat (hakkpuidu hakkimist, saekaatrite kreissaagide müra jm tööstuslikke müratootjaid).
Ninase külas maa omandanud ja sinna elamud ehitanud inimeste jaoks on nende tehtud investeeringud oluliselt suurema tähendusega kui teadliku äririski võtnud suurettevõttele, kes tegi teadliku valiku reisisadama rajamiseks ning ei saanud ega pidanudki arvestama võimalusega muuta see kaubasadamaks ning muuta sadama piirkond kümnete tehaste/ladude piirkonnaks.
Suurettevõtte äririski kaitsmise asemel peab kaitstavaks väärtuseks pidama hoopis nende elanike investeeringuid, kes on oma elu jooksul kogutud raha investeerinud looduslikult ilusa, rahuliku ja vaikse piirkonna säilimise nimel.
Elamu rajanud inimese jaoks on tema tehtud rahaline kulutus oluliselt suurema rahalise tähendusega – see võib olla mitmele elamuomanikule ka ainus ja/või majanduslikus mõttes ülioluline vara, samal ajal kui suurettevõtte Tallinna Sadam teadlik investeering reisisadamasse on suhteliselt väike, võrreldes tema käibe ja kasumiga.
Kinnistute väärtused kahanevad oluliselt
Kahetsusväärse tagajärjena väheneb tööstuspiirkonna loomise korral Ninase küla kinnistuomanike kinnistute väärtus äärmiselt suures ulatuses. On väga suur vahe, kas tegemist on rahuliku, vaikse ja looduskauni mereäärse kinnistuga või kümnete tehaste/ladude tagahooviga.
Äärmiselt õõvastav oli lugeda 13. märtsi Meie Maast Tallinna Sadama ärisuunajuhi Ahto Aderi seisukohta, et kõiki häid asju korraga ei saa – et kõik oleksid rahul, siis peab valima sellise koha elamiseks, kus sadamat kõrval ei ole, või panema sadama enda jaoks tööle.
Kas Ahto Ader on endale teadvustanud, et Tagaranna küla ja teised sealsed külad, rääkimata ümbritsevast loodusest, on olnud selles kohas ammu enne sadamat?
Inimesed, nii kohalikud kui ka suvekodude omanikud, on selle kandi oma elupaigaks valinud enne Tallinna Sadamat ega ole kunagi arvestanud sellise uue naabriga.
Terve mõistuse seisukohalt peaks Eesti Vabariigi omandis olev Tallinna Sadam siiski ise arvestama, et tema on n-ö sissetungija, mistõttu ta peab arvestama olemasoleva olustikuga (rahulik, vaikne, Naturaga piirnev piirkond) ning seal elavate ja maad omavate inimeste huvidega, mitte aga sundima neid ära kolima, kui neile ei meeldi Tallinna Sadama plaan muuta senine looduslik piirkond tööstusmaastikuks.
Veel üks tsitaat Ahto Aderi jutust: “Kui sadama tegevus ületab kehtestatud norme (müra, tolm, vibratsioon jne), siis võetakse meetmeid või tegevus lihtsalt lõpetatakse.”
Kas tagajärgedega võitlemise asemel poleks lihtsam mitte lasta selle põhjusel – kaubasadamal ja tööstuspargil – sündida?
Aivar Raudsik
Ninase küla Merekohina kinnistu omanik
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Tekkis küsimus, mitu päeva aastas elab lugupeetud kirjutaja merekohinast? Ja teine küsimus, kus ta ülejäänud osa aastast elab?
Milleks siunata sadama ehitajat? Kui käputäiele suvitajatele ei meeldi sadama lähedus, siis tuhanded rõõmustavad, et sadam on olemas ja küllap ka kasu temast tõuseb.
Olen ka seda meelt, et kaks suvitajat ei saa pidurdada Saaremaa arengut ja paremat tulevikku. Mina olen Saaremaal elanud kogu oma elu ja suvitajat ei ole ma kunagi võtnud, kui sissetungijat. Selle kirjutise valguses pean omi arusaami vist korrigeerima.
Ära tekita paanikat, sinu Merekobina kinnistu hoopis poolsaare teisel kaldal. Seal võid oma merekobinat ja linnulaulu edasi nautida!
Olen ka imestunud,et igal ettevõtmisel on nii palju vastuolijaid.näiteks Berg.Palju ta seal Mustjalas on.Asi peab ju arenema.Neid kraaksujaid on alati,ega nendega ei saa ju arvestada.Miks peaks sadam seisma kasutult. minu kui maksumaksja raha on ju ka seal sees.
Kui palju neid suvilaid seal siis enne sadamat oli? Ammu oli ju teada,et sadam sinna tuleb. See sadam on saarlaste, mitte suvesaarlaste jaoks. Kõik me peame ju taluma üht kui teist ebameeldivust, mille on tekitanud progress.Küllap nii mõnigi saarlane saab endale töökoha ja see ongi kõige tähtsam.
Saaremaalt on mingi periood veel võimalik välja vedada puitu. Järsku leitakse veel lisaks mingi liiva-, või kruusakarjäär? Mingid turbakoormad ? Mida veel ??? Ühekordsed kummidetailide, või elektroonikajuppide koormad … ei ole sadama ülevalpidamiseks päris kindlasti piisavad.Las Roomassaare sadam toimetab. Kauaks sellelgi suuremat tulevikku on.
Arvan, et Saaremaa loodus on palju enam väärt, kui planeeritav kaubasadam.Hulk raha on magama pandud, mõni inimene rikkamaks saanud, ehk aitab !
P.S. Millegipärast arvan, et eelmised ,kaubasadamat pooldavad kommentaarid on just metsa-, turbameestelt.
Kui suvitajale jäi mulje, et Saaremaa on asustamata saar või et pärismaalased elavad siin aastaringselt linnulaulust ja merekohinast, siis on ta petta saanud ja talle tuleb kaasa tunda.
Merekohina kinnistu on ju hoopis teispool poolsaart ! Mees palju metsakohinat tarvitanud vist et hädaldab sinna ei kosta mingit müra!!
Poisikesena käisime alati sadamas laevu ja nende lossimist vaatamas – väga kift oli! Sadam on elukeskkonna loomulik osa. Sama hästi võiks elamise üldse ära keelata, aga Saaremaal on (püsi)elanike arv juba niigi kriitilise alampiiri peal. Hüsteeriline kirjatüki autor võiks vähemalt ausalt mainida, et tuul rannas teeb kordades kõvemat häält kui üks kraana sadamas. Suvesaarlased võiks aru saada, et see kuu aega, mis nemad tulevad saarde selveri kilekott produktidega näpu otsas ja krõbistavad vaikselt oma suvilas, püüavad aastaringsed saarlased igast võimalusest kinni haarata, et elu ei hääbuks ja tootmine-transport toimiks.
+1
Teadaolevalt esindavad advokaadid alati kedagi või kellegi huve – arvake ära, kas seekord on asi teisiti ja kust poolt tuul puhub :)
MOTT
http://www.aaviklaw.ee/meeskond/aivar-raudsik/
Väga õige! Kuna valged laevad ihaldatud rikkust saarlastele (Mustjalalastele) ei toonud,siis nüüd kõigepealt kõik puit saarelt mustadele laevadele ja Saksamaale, Rootsi, Taani või Soome. Seejärel murukamar näiteks rikastele Saudi-Araabia naftakuningatele kõrbeliiva katmiseks. Siis kruus, liiv ja paekiviklibu riiki, kus rahvastik suur ja maismaad vähe-näituseks Jaapanlastele mere täiteks.
Tekkivas porimülkas saab siis Mustjala rahvas oma jalgu mustaks tegemas käia, kui need liiga puhtaks peaksid minema suure töö käigus
olen veendunud, et mitte ükski siinsetest kommenteerijatest, kes ootavad hingevärinal kaubasadamat ja tehaseid kui suurt õnnistust, ei taha ise elada haiseva asfalditehase ja kriiskava saekaatri kõrval
nn “suvesaarlastena” käime praktiliselt iga nv Ninasel. vastuseks “lugejale” , mis see puutub siia, kus me ülejäänud aja elame?! Meie pere juured on samuti Saaremaalt ja “sissetungijaks” ei ole ennast kunagi pidanud.”Ammu oli ju teada,et sadam sinna tuleb” – jah, aga jutt käis ainult kruiisisadamast, mitte tööstuspargist/tehastest. Masendav on lugeda, kui madalalaubalised ja lühinägelikud võivad olla inimesed. Kui madalale ollakse nõus laskuma, lihtsalt selleks,et mustata ja sappi pritsida. Teada olevalt esindavad KÕIK INIMESED, alati kellegi huve, üldjuhul ja eelkõige iseenda huve. Väga kurb, kui keegi näeb oma kodukoha puhta looduse kaitsmises midagi muud.
Tõesti väsitav on lugeda ühpäevaperemeeste solvavaid kommentaare inimeste kohta, kes kaitsevad loosust ja saavad aru, et ka planeeritav kaubasadam ega isegi mitte siiakanti täiesti sobimatu pudutööstus ei ole need, mis suudaksid Saaremaale õnne ja õitsengut tuua. Ammugi mitte vallale, kes rabeleb kümnete projektide vahel, kord kruiisisadam, reisisadam, tööstus, plaaž sealsamas sadama külje all, suutmata ise midagi korda saata. Kruiisituristidele oleks vallas olnud palju huvitavat pakkuda. Rannakalurite püütud värske kala suitsutamine turistide juuresolekul ja piknik, kus pakutakse sellele kandile omazeid toite, ekskursioonid vanade rauasulausahjude juurde, Lihulinna, kus oleks saanud näidat ka keskaegset etendust, Tagaranna küla, kus võiksid olla ka nt võrgumajad, vana ajalooline Võhma,
üks Saaremaa vanimaid külasid. Lisaks hästi ja atraktiivelt organiseeritud suveniiride müük, pooletunnine orelikontsert Mustjala kirikus, Musta jala galerii ja kohvik, milletaoliseid ei ole kuskil mujal. Jalutuskäik kaunis Ninase külas, v.olla ka sõit Lii küla randa. Ja enamasti jääb see kõik Mustjala piiridese, ka Lihulinn on vana Mustjala kihelkonna all. Ning annab tööd just kohalikele, mitte kuskil Ida-Virumaalt sissetoodud töölistele. Hea küll, saate kaubasadama, rajate suure tööstuse ja siis? Mõne aasta pärast jälle lõhkise küna ees, sest oidu ju kaasa ei ntud.
kuradi šaakalid ärge pidurdage saaremaa arengut
Mis arendjad sinusugused siin on, ei oska muud kui tatti pritsida, argumendid on null.
tööstust võib ka mujal, tööstusele sobivamas kohas arendada, selleks ei pea valima kohta, mis ongi mõeldud loodusliku keskkonna säilimiseks mitte tööstuspargi arendamiseks … on ju loomuvastane, kui keegi soovib ehitada 10 tehast näiteks kuressaare spa´de kõrvale, ja põhjendada seda töökohtade loomise vajadusega.
olen nõus siin ühe eelkommenteeriaga et sadam on elukeskonna loomulik osa ja laevade lossimist on vahest tore vaadata. kui see aga sinu koduhoovi tuuakse ja sellest saabki ainus pilt mida enda koduaknast näed, kas siis ikka tundub see nii väga tore…. kahtlen. igal asjal olgu ikka oma koht. keegi ei tule ju selle peale et olemasolevasse tööstusrajooni hakata metsa istutama ja elu/suvitus rajooni rajama. millest siis arvamus et vastupidi on ok?
Lugupeetud Marilin, teie kinnistu asub sadamast linnulennult 2km kaugusel. Ma saan veel aru inimestest, kes sadamaala aia taga pesitsevad, aga kaugelt paanikat külvata kreis-saagide müraga ähvardades ei ole ilus. Ninase lääneranniku mets on suvilaid täis ehitatud(sh. teie oma), mida seal varematel aegadel pole kunagi olnud. Rantjeede grillimispiirkonnad ei taga kahjuks Saaremaa tasakaalustatud arengut, taristut ettevõtlusele on ka vaja, mille hulka kahtlematult kuulub ka sadam. Looduse hävitamise argument sadama kasutusotstarbe laiendamisel on arusaadavalt väiklane, sest kasutuskoormus ei saa seal kunagi suur olema ja looduskaitjad teevad järelvalvet tihti isegi rohkem kui vaja. Hangi endale Saaremaal töö ja ela Ninasel aastaringselt, ilmselt siis vaated elule muutuvad ja hakkad arenguid terviklikumalt (saarlasena)nägema.
Head saarlased. Sadamakohti on saarlastel laevade ja laevaehituse jaoks olnud juba aastatuhandeid. Muutunud on ainult sadamate ja laevade suurus ja kaubad. Üks sadam ei ole ohtlikum kui teine. Kas Kuressaare on Roomassaare kaubasadama tõttu keskonnavenulik elukoht? Kuressaare elanikuna vastan, et ei ole. Kas Kuressaare kruntide hinnad on sõltuvuses sadama olemasolust? Kui on siis pigem tõusu poole. Igasugune korras inimestele vajalik infrastruktuur loob uusi väärtuseid, mitte ei lammuta neid. Terve Saaremaa on üks suur Natura ala. Terve kolmandik on kaetud Naturaga ja ülejäänud alal leiame hulga väärtuslikke elupaiku mida kaitsta. Selle sadamaga seda tasakkalu küll ei rikuta ning ujumiskoht Titeranna näol on Kuressaares samuti olemas nagu Mustjala seda ka Ninase poolsaarele plaanib ehitada.
Leidkem siiski üksmeel ja sallivus, mitte omavahelised kategoorilised hoiakud, mis kedagi edasi ei aita.
loomulikult tuleb EELISTADA sadamat kahele peelinnast paar päeva aastas 10 km kaugusel sadamast pidu panevale tegelasele.
Loomulikult eelistasin ma sadamat Undva ninasse ehitatavana. Sealt on ju minu isapoolse vanaema suguvõsa. Aga lõpuks oli mul heameel, et see asi liikuma hakkas, kuigi tuttava näoga Aare Uustalu oskas mingite suhteliselt naiivsete eeliste väljatoomisega sadama praegusessse asupaika suunata.
Jõudu tööle Saaremaa sadama täismahus tööle rakendamisel.
Kas spaade kõrvale on ka kavas rajada 40 tootmishoonega puidutööstus?
Lähim puidu ladustamisplats on Kuressaares SPA-dest paari kilomeetri kaugusel lennujaama juures. Samal kaugusel leiame ka igasugust muud tööstust kuni uue kombielektrijaamani. Kuid kus on SPA-d Ninase poolsaarel?
Hr Kasemaa, kas arvate, et spa-de puudumine annab põhjust tungida puutumatusse loodusesse, kas arvate, et lihtinimene peab kannatama materjalistide rahasaamishimu pärast??? Kõik siin elus ei tiirle ainult raha ümber!!! Rahvas ei usu enam headesse kavatsustesse. Aasta oli siis 2006, kui sadam tehti, mida selle ajaga saavutati, mida LUBATI!? Mitu töökohta loodi?? Miks peab kohalik inimene kannatama. Kas ikka annab Ninaset Kuressaarega võrrelda?? Kõigil on õigus elule eriti veel rahulikule elule. Miks peavad kohalikud mingile sellisele soovile vastu tulema, kui NENDE ELUKESKKOND RIKUTAKSE! Ärge mõelge ainult materiaalselt!!! Ela ise müra ja sita sees kui tahad, võite 4 m müüri ka endale ehitada. MEIE SEDA EI TAHA !!!
Olev, millal sind välja lasti?
nagunii pole varsti enam metsa mida maha võtta ja tööstust sadamasse nagunii ei tee!!??siis lõpeb liiv ja turvas ja kruus, tuleb rahulik aeg lagastatud maal….
Just seda ma tahtsingi rõhutada – vaja on leida kõigile osapooltele parim lahend. Maailmas ei ole ükski huvi teistest peajagu kõrgem ning kedagi ei saa ignoreerida.
Kuressaares on Natura linnukaitseala ja sadam kõrvuti, elanikud on rahul. Mis on Mustjalas teisiti? Mis annaks harmoonilise lahendi?
soovitan üles otsida kõik sadama ümbruses olevate kinnistute omanikud ja nendega ühiselt asi üles võtta, üksinda ei kuule teid kedagi!!!
oman ka suvilat küdema lahe ääres ja olen ka nende sadama vastastega kokku puutunud et mina ka vastu oleksin.aga mina olen kahekäega sadama arendamise poolt.palju jõudu ja tahet mustjala vallale.ärge andke alla nendele suvitajatele.
igal maaomanikul on õigus seista oma kinnistu väärtuse eest, olgu ta suvitaja või mittesuvitaja – see ei puutu absull asjasse
ja õigesti teeb, et seisab kinnistu väärtuse eest.
aga mina ei loe välja, et ta sadama vastu on, kust te seda võtate?
sadam maksab protestijatele väärtuse kaotuse vahe kinni ja rahunevad nemadki
nii need asjad käivad
bisness ääs juusual
no ma tõesti ei usu, et teie siiras soov on oma edaspidist puhkeaega sisustada freesasfaldi tehase meeldivat odööri sisse hingates ja kõrva paitavat saekaatrite õdusat meloodiat kuulates …
kus kohast see freeasfalt siis freesitakse?
need kes mujal hakkama ei saa tulevad siia korda looma ja majandust pidurdama. Häbi.
Kas Te kõik olite tõesti nii sinisilmsed arvamaks,et selline süvasadam jääbki ainult turismi teenendamiseks? Ei tahaks küll seda uskuda,et eestlane nii vähese mõistusega on.
See, mis nüüd kindlasti tuleb(KAUBASADAM)oli algusest peale nii planeeritudki. Riik ei pane sada miljonit merre selleks, et aastas mõni laev randuks.
Mitu töölist on Roomassaare sadama, kus kaubalaevad käivad juba aastakümneid? olen kuulnud, et 4. Kas siis, kui tuleb teine sadam, hakkab kaubalaevu käima 2 korda rohkem? Vaevalt!Tähendab samad laevad jagunevad 2 sadama vahel.Samuti siis puidukoormad ja kõik muu. Kes tahab puidu, turba vms. äriga tegeleda, saab seda teha ka praegu Roomassaare sadama kaudu. Miks peaks keegi oma saekaatri kodu lähedalt teise saare otsa kolima, sest seal on uus sadam? Toomas Kasemaa peaks teadma, kui suurel territooriumil Kuressaare linnas ja selle ümber on tohutud puiduvirnad. Kui see mägi oleks kõik Ninasel, poleks seal tõesti isegi kormoraanidel kohta olemiseks.
Käputäis kraaksujaid ja räägivad OMANDIST. Sadam on kah Tallinna sadama omand ning majandamiseks teeb ta kõik vajaliku. Muidugi seaduse piires. Ka temal on omandiõigus ja teha omal kinnistul mida vajalikuks peab.
Huvitav, kes on siin kirjutises suurem sissetungija ?
Tähtis on, et minu õuel oleks kõik hästi. Ülejäänul aga … Kas polke ülbe suhtumine teistesse. Keri oma kohinaga …
Sadamas toimiv on tõesti huvitav aga kui sadama territooriumil hakatakse käitlema 100 000-300 000 tonni saare puitu aastas ja seda osaliselt lagedatel laoplatsidel, siis ei paista sadamas toimuv enam palgihunnikute vahelt väljagi.Laga ja saast, mis tuulega merre uhutakse saastab kohalike saare meeste võrgud ja võite kalalkäimisest und näha.Maharaiutud saare metsad aga teevad teie saarest tuulte tallermaa ja kui puit on maha äritud, äritakse edaspidi maha turvas, dolomiit, paekivi…on veel midagi? Siis rändate siit isegi välja, sest ei tunne seda äralagastatud saart enam äragi!
Plaanis on rajada 148 uut lao-, büroo- ja tootmishoonet, kõrgusega a 3 korrust. 40 m kõrguseid maste ja korstnaid. 300 m pikkune ja 4 m kõrgune betoonmüür, müratõkke jaoks,Selle müüri taha jääks 3 põlissaarlaste majapidamist, kus elab 4 sugupõlve inimesi. Roomassaare asub asundusest suhteliselt kaugel, neeme tipus aga Saaremaa sadam tuleks kahe küla Ninase ja Tagaranna vahetusse lähedusse, maha võetakse suur hulk rannamände, mis seni on neid külasid tuulte eest kaitsnud.Laps saab ka aru, et müratõke ei sega mürasaaste levimist isegi kaugemale kui Ninase poolsaar- saare inimesena peaksid seda teadma, et vastavalt tuule suunale ja ilmale levivad hääled vägagi kaugele. Lahtine puit laoplatsidel ja selle lastimine aleva, rikub ära merevee ja kohalikud mehed võivad võrkudega kala püüdmisele hüvasti jätta. See praktika on ka juba olemas, kui korra Saaremaa sadamast last puud teele saadeti- lärm kostis Võhmani välja ja võrgud olid mitu nädalat saasta täis.
Ei jää sellist muljet. Vaid tuleb ära kasutada juba olemasolevaid ressursse (Kruiisisadamat) ja mõelda välja kuidas (kruiisi)turistidele saarel veedetav aeg huvitavaks teha. Ja mis meelitaks siia mandrilt tulevaid turiste talvel. Tööstussadam ei ole see kohe mitte, kaovad siit viimasedki turistid ja välismaalastest (kohalikest) kinnisvaraomanikud- maksumasjad.Elage siis siin lagedaksraiutud saareriigis edasi. Lind ka ei laula. Ainult tuul kohiseb mööda tühja kõnnumaad.
Mis puutub siia Raudsiku amet?
Ninase ja tagaranna elanike majapidamised olid siin ammu enne AS Tallinna sadama Saaremaa sadamat mis sai avalikkuse, ELF-i ja ornitoloogide vastuhakust vaatamata rajatud.
Minu esivanemate talu ja praegune suvekodu on ka Ninasel, asub peaaegu vahetuslaheduses tulevase tööstusega, mis on ca 700-800m eemal Merekohina suvilast. 90% Ninase asukatest on sadama ja tööstuse vastu, lisaks ka naaber külade asukad, kes ka jäävad lähedusse sadamaga. Hukkamõistu asemel palun üritage mõista ja aidake eestimaalastena säästa ja päästa meie Eesti looduskaunis küla. Selles külas pole 5 suvitajat vaid palju põlisasukaid ja turismitalusid, kes kõik on murest murtud
Roomassare sadam ongi 2km kaugusel linnast ja kedagi ei sega, aga see sadam ja nimetatud mahus tööstus tulb 20 ja 100m kaugusele põliselanike majadest. Vahe vist natuke suur…
Rääkisin kord, aastaid tagasi, kui sadamaehituse diskussioon alles käis, ühe ameeriklasega, kes oli tulnud Eestisse tööle üheks aastaks ja seetõttu oli siinse elu ja probleemidega mõnevõrra kursis. Tema esimesi küsimusi mulle oli, kuidas suhtun võimalikku tulevasse sadamasse. Me olime täiesti erinevatel seisukohtadel: mina poolt, tema vastu. Meie jutt lõppes, kui küsisin, kas tal mobiiltelefon on, kas ta internetti kasutab. Sain jaatava vastuse ja mul jäi öelda: sa vajad ja kasutad ühendusvõimalusi maailmaga. Mis on sadam ühe saare jaoks? Ei midagi muud kui seesama ühendus muu ilmaga.
Arusaadav, et inimene, kes ostis enesele kinnistu koos vaikusega, on hirmul, et temalt võidakse osa soetatust – vaikus – ära võtta. Aga kas see on hirm, hüsteeria külvamine või lihtsalt asjatundmatus? Ei tea. Igatahes jutt rohkem kui 10 tehase ja tööstusojekti mürakakofooniast ei ole pehmelt öeldes pädev. Kui tahame prognoosida sadamat (nüüd kaubasadamat) külastavate laevade arvu, siis võtkem aluseks Roomassaare sadama vastav number ja jagagem see kahega. Suurusjärguga siis mööda ei pane. Esialgu kindlasti vähem. Mida meritsi vedada on? Välja puit ja turvas, sisse suurt ei midagi.Jah puidu ladustamiseks on kindlasti platsi vaja. Ninase vanades kruusaaukudes seda jätkub. Puidu väljavedu saab tulevikus toimuda ka talvel, sest Roomassaare sadam kipub ju kinni külmuma. Mõne kommentaatori poolt esitatud hüsteeria kogu puidu mahamüümisest ei päde samuti. Keskmine rusikareegel on, et mets kasvab 3 tihumeetrit hektari kohta aastas. Miks me seda kasutama ei peaks?
10 tehast, kui see muidugi kogu Saaremaa peale ära jagada, oleks ju suur asi – kalevipojad pääseksid Soome sepa juurest tagasi koju, oma pere juurde ja kodust tööl käima. Aga ma pole nii sinisilmne, et sellist stsenaariumit uskuda.
Ma ei ole vaikuse, linnulaulu ja merekohina vastu, vastupidi – poolt. Naudin seda isegi sealsamas Mustjala vallas. Omamata vähimatki aimu, kes on Ahto Ader ja tahtmata olla tema suuvooder, pean ometi loo autori mõttele “kas Ahto Ader on endale teadvustanud, et Tagaranna küla ja teised sealsed külad, rääkimata ümbritsevast loodusest, on olnud selles kohas ammu enne sadamat?” vastama, et asi on vastupidi. Enne praegust kruiisisadamat oli samas paigas Tamme sadam ja niikaua kui on olnud külad, on olnud sadamad ja lautrid, mis aitasid inimestel leiva lauale saada.
Küsimus ongi selles, et millegipärast tahavad saarlaste elukorralduses kõige rohkem sõna võtta need, kes elavad ja teenivad kusagil mujal, täpsemalt “tööstuspiirkondades.” Rahateenimiseks sobib “tööstuspiirkond” hästi, eks ole? Räägime siis edasi, kui olete kasvõi ühe talve saarel ära elanud ja seejuures siin teenitud rahaga.
ole hea tutvu sadama detailplaneeringuga. Kindlasti pole vana karjäär koht kus puitu ladustada, ainuüksi metsaomanike seisukohast, kui need va satikad jm kahjurid seal paljunema hakkavad. Tegelikult on ikka eriti naeruväärne, et äri tegemist tahetakse inimväärse elu hinnaga üle kaaluda. Siin ei ole isegi midagi rääkida, konkreetselt sadam oli äririsk, ei midagi muud. Nüüd tõmmaku oma kaiga sealt nah…. , kui kruiisisadam enam ei sobi. Ader võiks ennem mõelda, mis ülbet juttu suust ajab,kohalikud maamehed oskavad sellisele jutupaunikule “maarohtu” kindlasti pakkuda.
Küsimus selles ongi, et lisaks kaubasadamale soovitakse teha ca 15-18 tööstuslikku kinnistut, millele püstitada hakkepuidu, puidu töötlemise, freesasfalti töötlemise jm tehaseid. See vaikne looduskaunis koht ei ole mingil juhul sobiv hiiglasliku ja mürarikka tööstuspargi loomiseks. Seega võrdlus varasemate väikesadamatega ei ole pädev.
Saarlased kasutavadki olemasolevaid ressursse ja sadamad käivad alati ka saare juurde. Kas polnud mitte sama seltskond sama häälekas kui kruiisisadamat rajama hakati. Meenuvad ahastavad pealkirjad ja paanikakülvamine sellest aastatetagusest ajast. Nii et – ei midagi uut.
Kallid kaasmaalased saarelt ja mandrilt. Võiksin kirjutada kilomeetrise jutu Ninase fantastilisest kaunist loodusest ja “kõrvulukustavast” merekohinast, aga kel silmad, see näeb ise ja kel kõrvad, see kuuleb:). Me kõik vajame puhast õhku ja vett. Ja ma tunneksin ennast äärmiselt halvasti, kui ma seda praegu valjul häälel välja ei ütleks, sest siis kui tossavate tehasekorstende suits meie elamise matab, on juba hilja.
Õige jah. Tehke tööd mujal teiste akende all, aga mulle andke rahu ja heaolu. Kitsarinnalisus – kas pole. Aga pea meeles, et selline suhtumine on haigus.
Tossav kõrge korsten reostab alati kaugemaid paiku …
Mida sa nii naiivselt loodad kulla inimene. värskenda oma mälu vanade artiklitega! Kui palju töökohti sinna siiamaani loodud on? Oleme ikka realistid, ilmselt sa ei teagi, et töökohti ei hakkaks looma Tallinna Sadam, vaid mingi suvaline firma kes sinna krundi ostab,. Mis sa arvad, kas see suvaline firma sealt Mustjalast kedagi leiab??? Odav ida-viru või maardu töll tuuakse sinna. Tule maapeale!!!
Tallinna Sadam lubas sadama kaudu freesasfalti vedama hakata. Tehke endale selgeks, mis kõik kavas on, enne kui siin sõna võtate. Asi on hullem kui hull.
Küdema lahte planeerib Mustjala vallavalitsus mh. kalakasvatust.Sadama suunast ujub sinna hakkepuidu koorepuru jm. saast. Kuskohast Sa siis ujuma lähed? Teed mööda Orissaare- Mustjala -Tagarand; Kuressaare jms.- Mustjala- Tagarand sõidavad 24/7 rekkad puukoormatega, see Sind ka ei puuduta?
Tööstus tuleb ju Natura 2000 ala kõrvale, kogu kaitseala mõte on ju tagada lindudele rahu ja neid on lahes üle 40 liigi.Vesi on lahes puhas ja läbipaistev ja on hetkel seisuga 15.03.13 KINNI KÛLMUNUD; pealegi ostis Roomassaare sadam jäälõhkuja. Planeeringus on mh.ette nähtud kopteriplats ja kopterite tiirutamine lisaks tööstussadamast tulevale lärmile häirib kindlasti lindude elu olu (rääkimata rannarahvast k.a. kohalikud). Samuti on õhus reaalne õli ja naftareostusoht kuna planeeringus on kirjas, et sadam peab teenindama võimalikult lühikese aja jooksul võimalikult palju laevu; samuti pole seatud piiranguid tööstussadama tegevusele (ikka 24/7). Mis puutub töökohtadesse, ei tea vallavanem Kalle Kolter-gi, kas valla rahvas ikka tööd saab või ei või aitab selles asjas Jumal: https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=52123
Kuna pr. Raudsikule sõimav kõneviis tundub sobivat, siis aga palun.
“Masendav on lugeda, kui madalalaubalised…”
Selles fraasiga paljastas ilus pealinna inimene enda olemuse – kelle arvamus minu omast erineb, on madalalaubaline.
Kui oled tõesti kohalik, siis peaksid teadma, et Tamme sadamast väljus ainult Kuuli ja veel paari talu “bella” paat. Õige vanasti ka traalerid, aga no see jäi vast Eesti aega. Me lapsed, käisime seal sadamas ujumas ja mängisime sõjaväe kaevikutes, nüüd on need aiaga piiratud. Ninasel oli ka ajalooliselt alati sadam, aga sinna ei luba Keskkonna amet “Belladele” isegi teisaldatavat paadisilda rajada.
Kohalike jaoks ei olegi probleemiks niivõrd sadam, kuivõrd tööstus, mis det, planeeringul on hiigel suur ja rajatav meie kodude kõrvale. Maj.aruanne näitab meeletut mahtu. Uurige neid asju enne, kui meid hukka mõistate. Ninase ja Tagaranna ei ole ainult suvitajad, seal elavad aastaringselt püsielanikud mitu põlve