Taanduma peab Tallinna Sadam kui sissetungija (61)

Olen resoluutselt vastu, et Ninase külas asuv Saaremaa reisisadam võetakse kasutusele kaubasadamana ja sadama territooriumile rajatakse tööstuspiirkond.

Kaubasadama ja tööstuspiirkonna rajamist vahetult Natura kaitsealaga piirnevale alale õigustatakse põhiliselt vajadusega kaitsta Tallinna Sadama tehtud investeeringut reisisadama loomisel. Selline õigustus ei ole vähimalgi määral põhjendatud.

Tallinna Sadam teadis, millega riskis

Tallinna Sadam teadis investeeringuotsuse tegemisel väga täpselt, et tegemist saab olla üksnes reisisadamaga ja et see on kasutatav hooajaliselt.

Seega ei saanud investeeringu tegemisel eeldada, et reisisadam võidakse muuta kaubasadamaks ning sadama lähipiirkond tööstuspiirkonnaks. Tegemist oli suurettevõtte tavapärase äririskiga.

Samas arvestasid Ninase külla kinnistud ja elamud soetanud inimesed, et tegemist on vaikse ja rahuliku piirkonnaga, mis selliseks ka jääb. Mitte mingit märki ega teavet sellest, et siia võidakse rajada tohutu suur industriaalne tehaste piirkond ning reisisadam asendatakse kaubasadamaga, ei olnud.

Otsisin endale maakodu üle terve Eesti ning otsustasin lõpuks välja valida Ninase küla just sel põhjusel, et see oli äärmiselt vaikne ja rahulik piirkond. Minu kinnistu nimi on Merekohina ja see vastab ka tegelikule olustikule – ainsad hääled, mis seal seni olnud, on linnulaul ja merekohin.

Olen kategooriliselt selle vastu, et linnulaulu asemel olen ma edaspidi sunnitud taluma rohkem kui kümne tehase vm tööstusobjekti igapäevase tööstusprotsessi müra kakofooniat (hakkpuidu hakkimist, saekaatrite kreissaagide müra jm tööstuslikke müratootjaid).

Ninase külas maa omandanud ja sinna elamud ehitanud inimeste jaoks on nende tehtud investeeringud oluliselt suurema tähendusega kui teadliku äririski võtnud suurettevõttele, kes tegi teadliku valiku reisisadama rajamiseks ning ei saanud ega pidanudki arvestama võimalusega muuta see kaubasadamaks ning muuta sadama piirkond kümnete tehaste/ladude piirkonnaks.

Suurettevõtte äririski kaitsmise asemel peab kaitstavaks väärtuseks pidama hoopis nende elanike investeeringuid, kes on oma elu jooksul kogutud raha investeerinud looduslikult ilusa, rahuliku ja vaikse piirkonna säilimise nimel.

Elamu rajanud inimese jaoks on tema tehtud rahaline kulutus oluliselt suurema rahalise tähendusega – see võib olla mitmele elamuomanikule ka ainus ja/või majanduslikus mõttes ülioluline vara, samal ajal kui suurettevõtte Tallinna Sadam teadlik investeering reisisadamasse on suhteliselt väike, võrreldes tema käibe ja kasumiga.

Kinnistute väärtused kahanevad oluliselt

Kahetsusväärse tagajärjena väheneb tööstuspiirkonna loomise korral Ninase küla kinnistuomanike kinnistute väärtus äärmiselt suures ulatuses. On väga suur vahe, kas tegemist on rahuliku, vaikse ja looduskauni mereäärse kinnistuga või kümnete tehaste/ladude tagahooviga.

Äärmiselt õõvastav oli lugeda 13. märtsi Meie Maast Tallinna Sadama ärisuunajuhi Ahto Aderi seisukohta, et kõiki häid asju korraga ei saa – et kõik oleksid rahul, siis peab valima sellise koha elamiseks, kus sadamat kõrval ei ole, või panema sadama enda jaoks tööle.

Kas Ahto Ader on endale teadvustanud, et Tagaranna küla ja teised sealsed külad, rääkimata ümbritsevast loodusest, on olnud selles kohas ammu enne sadamat?

Inimesed, nii kohalikud kui ka suvekodude omanikud, on selle kandi oma elupaigaks valinud enne Tallinna Sadamat ega ole kunagi arvestanud sellise uue naabriga.

Terve mõistuse seisukohalt peaks Eesti Vabariigi omandis olev Tallinna Sadam siiski ise arvestama, et tema on n-ö sissetungija, mistõttu ta peab arvestama olemasoleva olustikuga (rahulik, vaikne, Naturaga piirnev piirkond) ning seal elavate ja maad omavate inimeste huvidega, mitte aga sundima neid ära kolima, kui neile ei meeldi Tallinna Sadama plaan muuta senine looduslik piirkond tööstusmaastikuks.

Veel üks tsitaat Ahto Aderi jutust: “Kui sadama tegevus ületab kehtestatud norme (müra, tolm, vibratsioon jne), siis võetakse meetmeid või tegevus lihtsalt lõpetatakse.”

Kas tagajärgedega võitlemise asemel poleks lihtsam mitte lasta selle põhjusel – kaubasadamal ja tööstuspargil – sündida?

Aivar Raudsik
Ninase küla Merekohina kinnistu omanik

Print Friendly, PDF & Email