Nõukogude riigi rajaja võis põdeda geneetilist haigust

Nõukogude riigi rajaja võis põdeda geneetilist haigust

ALLAKÄIGU ALGUS: See tundmatu vene kunstniku joonistus Leninist ja tema mantlipärijast Stalinist on valminud 1922. aastal tehtud foto alusel. Umbes samal ajal algas ka Nõukogude liidri tervise halvenemine ja vaimne degradeerumine. Foto: internet

Erakordse kõneandega Vladimir Iljitš Lenin ei olnud pärast viiekümnendat eluaastat võimeline isegi sõnu meelde jätma ja suri juba 53. eluaastal ajuverevalumi tagajärjel. Hiljuti andsid aga neuroloogid tema surmale uue põhjenduse.

Praegu räägitakse Venemaal palju sellest, et Moskva südalinnas asuv Lenini mausoleum tuleks lammutada. Kui see üpriski utoopilisena tunduv mõte ühel heal päeval ka teoks saab ja selle asuka Vladimir Iljitš Lenini maised jäänused maha maetakse, jääb ometi üks tema organ meedikutele uurimiseks.

Nimelt säilitatakse Moskva ajuinstituudis tänaseni Nõukogude Liidu asutaja aju. Asjatundjad teavad rääkida, et see olevat lõigatud koguni 31 000 tillukeseks tükikeseks, mida hoitakse kahes vitriinkapis. Iga tükike on hoolikalt tähistatud.
Suure revolutsionääri mõtlemisorganit hoitakse sellisel kujul ajuinstituudi ruumis nr 19, kusjuures ruum on varustatud erilise julgeolekusüsteemiga. Osaliselt olevat ajutükikesed loomulikku halli värvi, kuid kohati on need kattunud musta või purpurse tooniga.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email