METSAS KÄIMISEST EI OLE LOOBUNUD: Jööri külas elav Ellen Aau, kes on 30 aastat metsas marjul käinud, ütleb, et puugi võib ka koduõuest saada ja metsas käimisest ta loobunud ei ole. Foto: Ivika Laanet
Esimesed märgid kevade lähenemisest on kohal. Päike käib aina kõrgemalt ja lumi sulab. Aprillikuus hakkavad aktiviseeruma pisikesed kardetud putukad puugid, levitades haigusi, millest paranemine nõuab omajagu aega.
Malle (50) räägib, et esimest korda põdes ta borrelioosi aastal 1998. Suve algul oli jalal laik ja isegi arstid ei teadnud, mis see on. Arvati, et allergia või mingi nahatõbi.
Malle ise puuki enda peal näinud ei olnud ning pool aastat hiljem, jaanuaris-veebruaris, kirjutas arst talle gripilaine aegu raviks Doxycycline’i tablette. Ütles, et kui need ei aita, siis ei aita miski. Aitasid, aga kael oli veel kuu aega kange, silmad ei talunud valgust ja liigesed valutasid.
Sama aasta augusti lõpus leidis Malle sääre pealt puugi ja paari nädala pärast nõudis, et hambaarst tõmbaks välja ükskõik millise hamba, sest terve hammasterivi valutas. Silme ees virvendas, üle keha käisid külmavärinad ja ilmnesid muud gripisümptomid. Säärele tekkis jälle punane laik.
Haiglas võetud proov kinnitas, et on värske borrelioos ja sama haigus oli tal juba ka varem olnud. Jälle tabletiravi. Umbes aasta polnud immuunsust ollagi ja köha-nohu-gripp jne, jne olid pidevalt kallal. Lisaks liigesevalud, kaalutõus, kõrgusekartus, seedimisprobleemid ja iiveldus. “Kärss kärnas ja maa külmand,” iseloomustas Malle oma enesetunnet sel ajal.
Edasi loe tänasest Saarte Häälest.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Mida nõrgem on immuunsüsteem seda saatuslikum borrelioos. Hilinenud ravi tagajärjeks on invaliidus. Seda saab võrrelda depressiooniga. Jõuetus, pidev väsimus jalgades, kätes. Ei saa abi ka puhkamisest, magamisest.
Kaasaja meditsiinil on aga avastamist selles asjas veel küllaga. Siiani meditsiin peab borrelioosi ohutuks.
Meie elustiil kui ka tõuaretus on säärane, et järjest enam oleme viiruste meeltevallas e meie peremeesteks saavad varem-hiljem viirused.
Hoidke oma imuunsüsteemi. Seda hävitate eeskätt tablettidega, elustiiliga (pidev kiire, steriilsus) ja kahtlase toiduga.
Eesti tuleviku kliima aga soosib putukaliikide populatsioonide suurenemist ja seega nendega seotud uute viirusvormide teket.
Tark on elada Kuressaares. Maapiirkondades on vaja saada lahti võsast ja kulust.
Andke imikutele rinnapiima ja laske neil looduses mõnusalt roomata. Lihtsam viis hoolida tulevikust. Immuunsussüsteem saab väe imikuealistes ja seda ei tasu lasta uinutada. Tuleb süüa palju elustoitu. Igasugu kuumutamistega ja steriliseerimistega tasub olla möödukas. Juua pinnase vett (salvkaevud). Kraanivesi on üks põhjuseid miks tervis käib alla.
Jah mida parem seda halvem.