Ruhnu vabatahtlikud liitusid Muhu merepäästega

Muhu merepääste seltsi juhatuse liikme Madis Rehepapi kinnitusel lisandus seltsi üheksa Ruhnu vabatahtlikku merepäästjat.

Seni oli seltsis 27 liiget. Liitumise põhjuseks pole siiski see, et ruhnlased poleks ise hakkama saanud, vaid see, et seadus nõuab vastava mittetulundusühingu (MTÜ) olemasolu, et päästjad saaksid koolitust ja vastava kvalifikatsiooni.

Ruhnu merepäästjad tegutsesid seni KL-i meredivisjoni all, mis jääb nagunii alles. Seega ei olnud põhjust uut ühingut looma hakata ja liituti muhulastega.

Ruhnu üheksa vabatahtliku merepäästja seas on nii endisi piirivalvureid kui ka päästeametnikke, nii et teadmised on neil tegelikult olemas. Muhulaste abiga täiendatakse end veelgi. Ka on niimoodi lihtsam osaleda ühishangetel ja esitada projekte raha taotlemiseks.

Muhu seltsil tekib aga suurem võimekus, tegutsemaks Väinamere lõunaosas ja lahendamaks ka Ruhnu saare ümbruses mereohutusega seotud probleeme.

Reaalselt koos tegutsema ilmselt siiski ei hakata, sest kohalejõudmise aeg seab omad piirangud, märkis Madis Rehepapp. Küll on aga muhulased oma, piirivalvelt saadud laevaga, mis hakkab seisma Kuivastu sadamas, valmis osutama abivajajatele pukseerimisteenust.

Kuigi eeldatav valmisolek mereõnnetustele reageerida peaks olema tund aega, siis praegu seda kindlasti veel garanteerida ei saa, sest ühingu liikmed käivad ju tööl. Ruhnus suudetakse reageerida ilmselt kiiremini.

Pihtla moodi tuletõrjujatega ühes seltsis olemist ei pea Rehepapp päris õigeks, sest kui ühel ajal juhtub nii tulekahju kui ka mereõnnetus, jääb ühte õnnetuspaika ilmselt minemata. Ka ei saa muhulased lähiajal veel oma maja, sest meeskonnad on jagatud üle saare laiali, kokku 6–7 sadama vahel.

Ruhnlaste eestkõneleja Heiki Kukk ütles, et liitumine sai teoks veebruari teises pooles. “Ei olnud ju mõtet järjekordset MTÜ-d selle paberimajanduse ja raamatupidamisega asutada,” leidis ta.

Pealegi on Muhu instruktorid rahvusvaheliselt tunnustatud ja nende korraldatud koolituse läbimine annab kehtiva tunnistuse. Kuidas täpselt koolitused ja ühisõppused toimuma hakkavad, täna veel päris selge pole. Küll on aga selge see, et Ruhnu merepäästjad peavad oma vastutusalas ise hakkama saama, sest vahemaad on liiga pikad selleks, et Muhust abi oodata. Kindlasti annab aga muhulaste laev võimaluse õppused huvitavamaks muuta, märkis Kukk.

Muhu seltsi vastu on huvi tundnud ka Orissaare inimesed. Madis Rehepapi arvates oleks loogiline teha koostööd Virtsuga, mis täna on Läänemaa all.

Uued liikmed on päästeseltsi alati oodatud. Paraku eeldab merepäästekoolitus eelnevat merekogemust. Juhatuse liige Rehepapp kinnitas, et ühtegi “maarotti” siiski tagasi ei saadeta, kui tal vaid asja vastu huvi on, sest alati saab kõigepealt omandada merelised teadmised ja siis asuda juba merepääste juurde.