Kõne Iffile

Täna räägime Iffiga sellest, mida arvab tema muusikuna sellest, et peod hakkavad ööklubides pihta öösel ja kestavad hommikuni.

Moosekandina olen absoluutselt ühel nõul Jaagup Kreemiga, kes Eesti Päevalehe nädalalõpulisas avaldas arvamust, et peod võiksid pihta hakata ja lõppeda varem.

Kuidas olukord nii kaugele on jõudnud, nagu ta praegu on, on absoluutselt arusaamatu.
Vanasti algasid peod kell üheksa õhtul. Kui mängisime kolm-neli tundi, lõppes bändi töö kell kaksteist-üks, pärast seda lasti veel tund aega diskot ja oligi kõik.

Kõrtsipillimehena mäletan, et nõukogude ajal pandi varieteed kinni kell kolm öösel. Viru varietees lõppes pool kolm muusika ära ja kell kolm oli plats puhas.

Praegune olukord sai alguse kümme-kaksteist aastat tagasi. Siis hakkas see avamis- ja sulgemisaeg üha hilisemaks minema.

Meie rekord oli, kui alustasime ühes ööklubis mängimist kell kolm öösel. See jättis mulle kustumatu mulje – kogu see rahvas oli totaalselt purjus. Kes seal lava peal mängis või mida mängiti, oli neile sügavalt ükskõik. See olukord oli täiesti mõistusevastane.

Mõistusevastane on ka see, kuidas püütakse selgeks teha: see on suur kokkulepe, et Kuressaares pannakse kõrtsid kinni kell viis hommikul. No tule taevas appi! Miks need peod ei võiks kell üheksa õhtul pihta hakata ja varem lõppeda?
Mina leian, et hiljemalt kell kümme võiks tants pihta hakata. Kui on elav muusika, siis see võiks mängida kella 12-ni. Pärast kaks tundi diskot otsa ja kõik.

Tallinna vanalinnas – nagu ilmselt Kuressaareski – on probleem just selles, et kõrtsid on kaua lahti ja need õnnetud, kes seal lähedal elavad, peavad paratamatult seda terrorit taluma. Mis siis on tähtsam, kas see, et pidutsejad saaksid lärmata või tavakodaniku öörahu?
Muusikuna on hilja öösel lavale minna jube. See on ikka väga kurnav ja vastik. Jõuad enne mitu korda tunda, et tahaks väga-väga magada, aga laulmise mõttes ei ole hea, kui vahetult enne tööleminekut magad. Siis on hääl kinni. Eks ta ole öösel niikuinii kinni.

Vahel lausa vihkan neid öiseid mänge, aga mis sa teed – meie töö on selline ja meie teenistus sõltub sellest, mida meile pakutakse.
See, et rahvas enne peole tulekut ennast korralikult “käima tõmbab”, on tingitud sellest, et kõrtsis on hinnad nii kallid. Tavaline noor inimene saab endale lubada ehk mõne õlle või mõne väikese dringi. Et tuju oleks parem, tehakse juba kodus pitsid-teised.

Eks ärimehed, kõrtside ja ööklubide pidajad teeksid meile üksipulgi selgeks, kui tore on hoida uksed hommikuni lahti, aga millegipärast arvan, et kui mõne sellise asutuse juhtiva töötaja kodu lähedal oleks lärmakas, kaklushimuliste klientidega baar öö läbi lahti ja tema pere magada ei saaks, siis tema mõttemaailmas võib-olla midagi muutuks.
Aga raha teatavasti paneb rattad käima ja raha nimel on inimene valmis absoluutselt kõigeks.