Ö ja Õ – kus läheb piir? (9)

Ö ja Õ kus läheb piir

PIIR: Theodor Kaljo poolt selgitatud õ ja ö vahepiir Saaremaal. Kaart ajakirjast Eesti Keel 1928, nr 7/8.

Saaremaa murdekeele tuntuim “firmamärk” on kahtlemata hääliku õ puudumine kõnekeeles. Kas saarlased ütlevad selle asemel “ö” või midagi “ö” ja “õ” vahepealset, jätame juba foneetikute otsustada, kuid selge on see, et Otto Wilhelm Masingu välja mõeldud tähemärki hääldab suur hulk saarlasi teistmoodi kui mandriinimesed.

Valdavale osale saarlastest on teada ka asjaolu, et mitte kogu saarerahvas pole “hädas” õ hääldamisega. Muhulastele pole see mingi probleem ja osa Pöide rahvastki saab sellega kenasti hakkama. Kust jookseb aga ö- ja õ-hääliku piir?

Internetiavarustes kohtasin arvamust, et see jookseb piki ordu ja piiskopimaade piiri ehk siis Saaremaa lõunaosas piki Maadevahe jõge. Sagedasti kasutatava Kuivastu–Kuressaare maantee mõttes kulgeks siis piir Ratla ja Tagavere küla vahelt.

See pole siiski täpne. Reina külast pärit Juhan Peegel on oma mälestustes maininud, et teab küll, kust see piir jookseb: “See jookseb meite talu puisniidu tagant.” Ja Peeglil on õigus! 1920. aastate lõpus uuris seda küsimust hiidlane Theodor Kaljo, kaitstes sel teemal ka Tartu ülikoolis magistritöö.

Kokkuvõte sellest tööst ilmus 1928. aastal ajakirjas Eesti Keel. Kaljo oli sama aasta suvel pooleteise kuu jooksul küsitlenud 64 külas 218 peret ja sellelt põhjalt selgitanud häälikumuutuse piiri ja koostanud ka vastava kaardi. Sageli ei ole kultuurilised muutused väga järsud, nii leidis ka Kaljo pigem üleminekuvööndi, millest kummalgi pool häälikuline erinevus selgesti esineb.

Kuid siiski on näiteks Kuivastu–Kuressaare tee kandis piir üsna selge. Muhu poolt tulles asub see Peegli koduküla juures. Sinna võiks püstitada ka häälikumuutust tähistava märgi. Ilmselt oleks seesugune märgistus meeltmööda paljudele ja annaks sealt mööda sõites ikka ja alati kõneainet.

Lõpetuseks veel üks seik. Kuulake president Arnold Rüütli kõnelemist! Õ on puhas nagu mandriinimesel. Rüütli koduküla on Pahavalla ja nüüd vaadake kaarti – kõik klapib!

Taavi Pae
Tartu ülikooli geograafia osakonna teadur

Kultuurgeograafiline mitmekesine Eesti

21. veebruaril toimus ülikoolide vilistlastele teemaõhtu “Kultuurgeograafiline mitmekesine Eesti”. Saaremaa juurtega Taavi Pae, Tartu ülikooli geograafia osakonna teadur käsitles Eesti erinevaid kultuurigeograafilisi piirkondi ja tõi näiteid, mille poolest need erinevad ja mis on lahknevusi põhjustanud.

“Ühelt poolt võib Eestit käsitleda kui kultuurigeograafilist tervikut. Samas lähemal vaatlemisel erinevad paljud Eesti piirkonnad üksteisest oluliselt. Mitmed erisused on selgesti märgatavad ka meie maastikupildis,” kirjeldas Pae oma ettekande sisu.

22. veebruaril pidas Pae loengu teemal “Kultuurigeograafia, maastikud ja Saaremaa” loodusainete õpetajatele ja teistele huvilistele Ülikoolide Keskuses Saaremaal.

Kuulajates tekitas erilist elevust õ ja ö-ga seonduv ja seepärast tekkis idee sellest ka laiemale üldsusele kirjutada.
Esinemised toimusid Ülikoolide Keskuse Saaremaal projekti Saaremaa Teadusnädal 2012 raames.

Maie Meius

Print Friendly, PDF & Email