Kaitseliidu maleva pealik: meie kuvandit tuleb ajakohastada (22)

Kaitseliidu maleva pealik meie kuvandit tuleb ajakohastada

VAATAB TULEVIKKU: Kolonelleitnant Kristjan Moora sõnul on Kaitseliidu roll ühiskonnas vaid kasvamas ja sellega koos tuleb ajakohtastada ka Kaitseliidu kuvandit. Foto: Sander Ilvest

“Kas te malevasse kuulute?” küsib Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Kristjan Moora mult kohe pärast terekäe ulatamist. Saanud vastuse, et ei kuulu, küsib ta põhjendust ja lisab, et võiksin ikkagi liituda.

Kristjan Moora ütleb, et Kaitseliidu ülesanded ei piirdu enam ainult sõjalise väljaõppega. Aina rohkem saab Kaitseliit ülesandeid mittesõjaliseks tegevuseks ning valmiduseks õnnetusjuhtumite ja hädaolukordade korral. Kas või seesama sidemasti-teema, mis on viimasel ajal kirgi kütnud ja segadust tekitanud.

Kas iga õige Saaremaa mees peaks olema Kaitseliidu liige?

Kaitseliiduga liitumine on kindlasti parim võimalus anda oma panus Eesti riigi kaitsesse oma kodusaarel. Selle asemel et küsida, mis kasu ma Kaitseliitu kuulumisest saan, peaks kodanik mõistma, et tegemist on võimalusega oma riigi kaitsmiseks vabatahtlikult panustada.

Paraku on alati ka neid, kes mõtlevad egoistlikumalt, ja on ka selliseid isikuid, kes Kaitseliitu ei sobi. Seepärast ongi Kaitseliiduga liitumisel vajalik soovitajate olemasolu. Soovitajad võtavad uue liikme eest ka vastutuse. Seetõttu ei saa me ka eeldada, et Kaitseliidu liikmeskond väga kiiresti kasvaks.

Uute liikmete valikul on meie selge huvi liita Kaitseliiduga senisest rohkem maakonna elus juhtivatel ametikohtadel olevaid isikuid ja arvamusliidreid, kes suhtuvad vabatahtlikku riigikaitsesse positiivselt ja on ka oma käitumisega teistele eeskujuks.

Te siis pahaks ei pane, kui keegi ei taha Kaitseliitu astuda?

Loomulikult ei pane, aga samas tahaksime me teada liitumisest keelduva inimese motiive. Põhjendusi on väga erinevaid. Üks on kindlasti rahva seas seni levinud kuvand Kaitseliidust kui ainult mingite sõjaliste harjutustega tegelevast organisatsioonist. See ettekujutus on vale ja vajab ajakohast mõistmist.

Pärast seda, kui olen kahtlejatele Kaitseliidus avanevaid võimalusi selgitanud, on paljud avastanud, et Kaitseliidus on ka tema erialastele huvidele ja oskustele sobiv roll olemas. Laiapõhjalise riigikaitse arendamiseks on vaja, et Kaitseliidu liikmete seas oleks ka politseinikke, päästeametnikke, piirivalvureid, vallajuhte, eraettevõtjaid, riigiametnikke, IT-spetsialiste ja paljude muude erialade esindajaid. Ka ajakirjanik võiks kuuluda Kaitseliitu. Meie tugevus tuleneb meie liikmeskonna oskustest tervikuna.

Kaitseväe juhataja märkis hiljuti ühes intervjuus, et kui mõni aeg tagasi oli Kaitseliidu prestiiž rahva silmis üsna madal, siis nüüd on toetus lausa 70%. Kuidas see on saavutatud ja kuidas Saaremaal olukord on?

Saaremaa maleva liikmeskond kasvas eelmisel aastal Eestis kõige rohkem – meiega liitus üle saja uue liikme. Hea näide toetuse tõusust on ka see, et Kaitseliidu 1990-ndate alguses taastanud vanade vabadusvõitlejate kõrval on praeguseks liitunud aina rohkem noori ja tänaseks on nad asunud aktiivselt tegutsema.

Saavutused on tulnud noorte isamaalise kasvatustöö kaudu ning tulemuseks on noorkotkaste ja kodutütarde rühmade loomine eelmisel aastal. Kaitseliidu kohalolek on vaikselt saanud tuntavaks enamikus valdades ja kui on veel kohti, kus meid pole, siis küllap me varsti anname endast märku. Saaremaa rahvaarvuga arvestades võiks meil Kaitseliitu kuuluda kuni 1500 inimest. Eelmisel aastal saavutatud kasvutempot säilitades suudaksime me selle eesmärgi saavutada järgmise 10 aastaga. Samas peame arvestama, et meil tuleb kõik liitujad ka vähemalt baaskursuse tasemel välja õpetada.

Kuressaares seostub Kaitseliit laguneva majaga Allee tänaval, mis kannab Kaitseliidu Kodu nime. Mis sellest majast saab?

Selle maja asukoht Kaitseliidu sõjaliste ülesannete täitmiseks tõesti ei sobi. Küll aga sobiks ta meie Kuressaare malevkonnale ühiskondlike funktsioonide täitmiseks, olles linnaelanikest malevlastele pigem kooskäimise ja klubilise tegevuse koht.

Paraku sellise ühiskondlikku laadi tegevuse jaoks riigikaitse eelarvest raha ei anta. Tuleb tunnistada, et mitmed edukad ühiskondlikud organisatsioonid – külaseltsid, jahiseltsid jt – on samas oma majad korda teinud oma liikmemaksude ja lisaks Euroopa Liidult taotletud rahaga. See võimalus on Kaitseliidu Saaremaa maleva Kuressaare malevkonnal veel kasutamata.

Praegu paikneb Saaremaa maleva staabihoone Kuressaares Väljaku tänaval ja samas on Garnisoni tänavaga piirneva ala kohta koostamisel piirkonna detailplaneering, kuhu me soovime rajada ka ühe uue ja kaasaegse hoonekompleksi.

Oleme otsustanud, et uue hoone ehitamine ja hilisem ülevalpidamine tuleb meile tunduvalt funktsionaalsem ja odavam kui väga halvas korras oleva maja taastamine.

Allee tänava maja mahamüümist te ei kaalu?

See ei ole välistatud. Kui on võimalik see maja mõistliku hinnaga maha müüa, siis seda ka tehakse ja raha investeeritakse uue maja ehitusse. See on kindlasti mõistlikum, kui lasta kasutult seisval hoonel edasi laguneda.

Kas Väljaku tänaval on siis parem kui Allee tänaval?

Meil on siin lasketiir, staadion on kõrval. Ka täiskasvanute gümnaasiumi hoonet saab käsitleda kui võimalikku kasarmut, kuhu saaks üksusi majutada kriisiolukorras. Siin on meil hulgaliselt funktsioone, mida Allee tänaval ei oleks.

Kindlasti on ka palju asju, mida pole ega saagi olema ei siin ega seal. Laskemoona- ja lõhkeaineladu me siia kindlasti teha ei saa. Kindlasti peaks selline koht Saare maakonnas olema, aga selleks peab leidma sobiva koha väljaspool asulaid.

Naabritega teil siin vist väga häid suhteid pole? Üsna tihti on kuulda nurisemist.

Vastupidi. Naabritega on meie suhted väga head. Aktiivse suhtlemise ja huvide vastastikuse väljendamise tulemusel leiame ka lahendusi, mis on kõigile vastuvõetavad. Asjad tuleb sirgeks rääkida ja kokku leppida. See võtab vahel küll aega, kuid küllap me jõuame ka tulemuseni.

Siit jõuame tagasi Kaitseliidu sidemasti teemani. Kui te seda väidetavalt enne ametliku loa saamist hakkasite üles seadma, ütlesite ajakirjanduses, et tegu oli õppusega. Oli see siis ikka õppus või masti salamahti püstipanek?

Seda teemat on tänaseks juba väga üksikasjalikult selgitatud. Asi oli väga lihtne. Kaitseliidu investeeringute kava järgi pidime vana masti asendama uuega. Enne uue masti paigaldamist küsisin heauskselt ka vastavat luba. Masti Kaitseliidule tarninud firma asus masti püstitama lootuses, et luba antakse. Loomulikult on sidemasti püstitamine paralleelselt seotud ka vastava sideõppusega, sest oma sideväelaseid saame me masti paigaldamisele ja antennide seadistamisele kaasata vaid õppuse raames. Kui selgus, et ametliku ehitusloa andmine võtab rohkem aega, peatasime kogu tegevuse.

Tänaseks oleme linnavalitsusega koostöös täpsustanud kõiki masti rajamiseks vajalikke formaalsusi ja määranud kindlaks ka mastile paremini sobiva asukoha.

Nüüd saite te linnavalitsuselt tingimused, mida tuleb täita. Seega püsti see mast ikkagi pannakse?

Püsti ta saab. Meile esitati väga üksikasjalikud nõuded, mis vana masti uuega asendamiseks tuleb täita. Me tõesti ei eeldanud nii üksikasjalikke nõudeid, sest Eestis on malevaid, kellele on öeldud, et ärge hakake sellise tühja asja pärast pabereid määrima. Kuna siin nõuti, siis õppuse käigus ajutiselt püstitatud mast võeti samal õhtul maha ja paigaldatakse statsionaarselt alles siis, kui kõik load on olemas.

Kas see mast peab ilmtingimata olema keset linna ja maja küljes? Kusagile linnaäärsele karjamaale ei saaks seda panna?

Me soovime, et rahvas saaks selle masti vajadusest aru. Sellega saame eelkõige toetada tsiviilvalmidust kriiside korral. Tegemist on süsteemiga, mille abil saab kutsuda hädaabi ja juhtida Kaitseliidu vabatahtlike allüksuste operatiivtegevust näiteks üldise elektrikatkestuse korral ka siis, kui mobiiltelefonid ei toimi.

Antenn peab olema maja küljes, kus on meie staap ja asub meie operatiivkorrapidaja. Ma ei hakka siin tehnilisi üksikasju seletama, sest osa meie sideandmetest on riigisaladus.

Saaremaal on loomisel Kaitseliidu meredivisjon. Kas oma laev ka tuleb?

Meie maleva meredivisjoniga on liitunud ka Saaremaa laevaehitajad. Kõige toredam ongi see, et näiteks Baltic Workboatsi mehed Nasvalt vaatasid meie eelarvesummasid ja otsustasid, et kuna lähiajal riigieelarvest laeva ei osteta, siis ehitavad nad ise oma allüksusele sobiva laeva ja panustavad sellega meie riigikaitsesse.

Kas merepääste võiks ka Eestis kolida pigem sõjalise organisatsiooni alla, nagu see on mujal maailmas? Mis roll oleks siin Kaitseliidul?

Kutselise piirivalve ja Eesti mereväe ühine mure on see, et laevad ja meeskonnad on rahuajal kallid üleval pidada. Kaitseliit on esialgu valmis kaasa aitama nende laevade reservkoosseisude mehitamisel. Kuna Muhu merepääste selts juba sai endale piirivalvelt päästetöödeks sobiva laeva, siis Kaitseliidu liikmed soovivad aidata ka seda laeva mehitada, nii et see oleks vajadusel valmis merepäästeoperatsioonideks.

Soovime alustada väiksemast ja jõukohasest ülesandest ja mõtleme praegu väga põhjalikult, milliseid funktsioone uue alusega täita. Kindlasti on üks reaalne ja ka rahu ajal väga vajalik ülesanne toetada merepäästet.

Kui päästeoperatsioonideks vajalikke funktsioone saab ühendada, võidaks sellest nii meie malev kui ka kogu Eesti riik. Meie tegutseme siin koostöö huvides. Jätkame ka ühistel õppustel osalemist maakonnas. 2012 osalesime päästeameti reostustõrje õppusel, sel aastal koostöös merevalve keskusega jääl toimunud õnnetusele reageerimiseks vajalikul merepääste õppusel, tulemas on ka ühine metsatulekahjuõppus.

Te olete olnud Eesti riigi kaitsealane esindaja mitmes Euroopa riigis. Kas väikese Saaremaa maleva pealikuks tulemine ei ole karjääris tagasiminek?

Huvitav, kuidas nii saab mõelda. Hea välissuhtlus on meil ka Saaremaal olemas. Ma usun, et malevapealike ametikohtade tähtsus ajaga ainult kasvab ja see, kuidas me suudame Kaitseliidule pandud ülesandeid täita, sõltub meie enda panusest, kohalike inimeste panusest. Tunnen rõõmu võimalusest siin teenida.

Print Friendly, PDF & Email