Kaarma vald suudab investeerida poole eelarvest (2)

Kaarma vallavolikogu võttis eelmisel nädalal vastu 2013. aasta eelarve. Vallavanem Margus Mägi võib kaht kätt kokku lüüa – 6 miljoni euro suurusest eelarvest suudetakse investeerida 47%. Kui maha võtta laen ja projektiraha, on omavahenditest investeeritav 28% ühe valla jaoks korralik suurusjärk.

Ajal, mil mõned omavalitsused vähendasid palkasid, mida nad nüüd tasapisi taastavad, jäid Kaarma vallas palgad samaks ning on nüüd vaikselt ka tõusmas. Samal ajal on töösse läinud valla viimaste aegade suurim investeering – uue koolimaja ehitamine. Vallavanem Margus Mägi põhiselgitus on, et ei ole tegeletud mitte kokkuhoiu, vaid efektiivistamisega.

Mägi alustas ülevaadet palkadest, mida vähendatud ei ole. “Pigem on neid tõstetud – kõikidel valla palgal olevatel inimestel tõsteti mullu palku 7,5%. Lasteaiakasvatajatel tõsteti tänavu palku veel lisaks 5%,” selgitas Mägi.
Samal ajal on valla palgale võetud kaks uut töötajat – teine avahooldustöötaja ühe olemasoleva kõrvale ning sotsiaalpedagoog-lastekaitsetöötaja. Just viimaste puudusele valdades juhtis tähelepanu ka riigikontrolli audit. Kaarma vald on üks vähestest, kus selline ametnik olemas on.

Vabaühendused saavad toetatud

Kokku pole hoitud ka vabaühenduste toetamise pealt. “Oleme rahastanud oma külaseltse ja mittetulundusühinguid põhimõtteliselt piiramatult. Oleme andnud kõikidele nende esitatud ja toetuse leidnud projektidele piiranguteta omaosaluse,” tõdes Mägi.

Eelarves on olemas ka summad, mida vabaühendused saavad taotleda neli korda aastas. Mägi kinnitusel pole seejuures veel kordagi suudetud kõike eelarves ettenähtut ära kulutada.

Vallavanema sõnul on hea efekt tulnud peamiselt sellest, et kulud vaadati üle ja võeti kontrolli alla. Viimase kolme-nelja aasta jooksul on läbi viidud nii mõnigi muudatus. Kolm aastat tagasi müüdi maha suur osa valla autopargist: kuus sõiduautot ja kaks koolibussi. “Oma busside kaotamisega oleme me koolitranspordi summasid suutnud kolme aastaga vähendada kaks korda,” märkis Mägi.

Alles jäänud autode kasutamiseks loodi reeglid, mis näevad ette autode kasutamise vaid töö otstarbel. Pole saladus, et nii mõneski omavalitsuses saavad vallaametnikud kasutada eelist vallaraha eest tööl käia. “Meil valla autoga kodus enam ei käida. Kes kasutab autot isiklikuks tarbeks, maksab selle eest 0,2–0,3 €/km,” kinnitas Mägi ja lisas, et sisse on viidud ka isiklike autode kasutamise kord, kui vajadusel on vaja ametiülesannet sedasi täita.

Samuti hakkas vald täpsemalt jälgima oma osalustasusid erinevates ühendustes. “Saaremaa omavalitsuste liidus ei ole meie arvates omavalitsuste raha kasutamine maakonna arengut silmas pidades efektiivne,” tõi ta järjekordse näite.
Efekti on andnud ka ametnike väljavahetamine pädevamate vastu. Seoses maareformi lõppemisega koondati näiteks üks maakorraldaja ning kasu on andnud ka ühe kalmistuvahi tööle võtmine senise kolme asemel. “Juba tänaseks on kalmistud paremas korras,” kinnitas vallavanem.

Margus Mägi sõnul võiks eraldi loo rääkida haridusvõrgus tehtud ümberkorraldustest. Palju emotsioone ja kohtuskäimist nõudnud Kaarma kooli sulgemine oli Mägi sõnul õige otsus ja see ei tähenda, et vald haridusse kui millessegi teisejärgulisse suhtuks.

Haridus on kindel number 1

“Meie jaoks on haridus ikkagi number üks. Tahame, et iga euro, mis haridusse läheb, ei läheks majade kütmiseks ja topeltpersonali palkamiseks,” selgitas ta. Oli ju vallas varem vaid väikese kooli jagu õpilasi, kuid õpetajaid topelt, rääkimata hoonetele kulunud summadest.

Nüüd kolitakse kolmes eraldi hoones olnud asutused ühte hoonesse. Kaarma koolimajja kolivad Kaarma koolide muuseum, Kaarma raamatukogu, perearst ning juttu on olnud ka võimalikust Waldorfi koolist.

Vaatamata niigi heale eelarvele taotakse rauda edasi ning vallavanema sõnul arenguruumi veel on.
“2013. aasta teisel poolel siirdub kaks ametnikku pensionile, nende asemele uusi inimesi ei võeta – organiseerime tööülesanded ringi,” tähendas ta.

Samuti lammutatakse maha Eikla koolimaja ja ehitatakse kogukonna vajadusteks sobiva suurusega energiasäästlik hoone. Nn sobiv suurus on praegusest ligi 10 korda väiksem.

Ka Aste uus koolimaja tuleb energiasäästlik. Margus Mägi sõnul tuleb sellest B-kategooria energiatähisega hoone, mis annab halduskuludelt väga suure kokkuhoiu.

Print Friendly, PDF & Email