Maavanem Kaido Kaasik leiab, et üheaegselt omavalitsuste sügiseste valimistega võiks korraldada referendumi omavalitsuste ühinemise küsimuses (“Kas ühineda: sügisel võib toimuda rahvahääletus”, SH 15.02). Uurisime omavalitsusjuhtidelt, mida nemad maavanema ettepanekust arvavad.
Margus Mägi,
Kaarma vallavanem:
Loomulikult pean seda ideed õigeks. Esiteks, referendum tuleb enne ühinemist teha nii või naa. Tulemus annab uutele volikogudele rahva mandaadi otsuste vastuvõtmiseks, olgu see siis ühinemise poolt või vastu. Teiseks, eelnevad kogemused on näidanud, et liitumisreferendumitel osalemise protsent on olnud väga madal. Kui see korraldada koos valimistega, saame kindlasti adekvaatsema pildi kogu rahva arvamusest. Boonuseks on see, et läbiviimise kulud on nullilähedased.
Mina ise olen ühe ühtse Saaremaa omavalitsuse fänn. Kui me tahame olla oma riigile paremad peremehed, siis tuleks see asi kindlasti ära teha.
Raimu Aardam,
Kihelkonna vallavanem:
Milline kasu on tekkimas ühinemisest kohapeal, s.o Kihelkonna vallas?
Arusaam sellest, mis jääb pärast ühinemist kohapeale, missugune on meie hääl otsuste tegemisel, missugused on KOV-i rahalised kohustused ehk laenukoormus, selle tasumine perspektiivis. Kas on täna ülim aeg end “silmini” täis laenata, sest tulevikus tuleb laenuraha koos tagasi maksta ja kes on rohkem suutnud kohapeale raha tuua, on võidumees.
Oluline on praegustele vallatöötajatele, ametnikele aegsasti öelda, milline on töö saamise võimalus tulevikus. Põhjamaades on just sellele suurt tähelepanu pööratud, nii nagu ka Viljandi suurvalla moodustamise läbirääkimiste käigus.
Kui vallakodanik täna näiteks küsib, kas pärast ühinemist lasteaed ja kool Kihelkonnale jäävad, ei oska keegi öelda. Täna on see volikogu ja vallavalitsuse prioriteet. Kas ka ühinenud omavalitsuses? Paljud kokkulepped vajavad aega ja läbirääkimist, selleks võiks olla aega 4 + 1 aastat.
Gotlandi saart tuuakse meile eeskujuks, aga lõpuni me kogu protsessi kulgu ei tea. Milline oli kolmanda sektori kaasatus? Milline oli riigiressursi kasutus protsessis? Kas meil on sealt midagi väga olulist õppida, et Saaremaa jõuaks Gotlandile järele? Kas vallakodaniku elu, eriti äärealadel, läheb pärast ühinemist paremaks? Kui vallakodanik seda ei adu, siis mille järgi ta hääletab?
Mati Mäetalu,
Kuressaare linnapea:
Referendumi on enne ühinemisi korraldanud pea kõik ühinenud (või ühinemata jätnud) omavalitsused, elanike aktiivsus osalemisel on aga olnud pigem madal kui kõrge – viimaste ühinenud omavalitsuste puhul Eestis umbes 30% kanti. Madal osalusprotsent näitab selgelt, et elanikke ei huvita eriti, kus asub vallamaja, vaid see, et omavalitsuse pakutav teenus oleks kättesaadav ja kvaliteetne.
Koos valimistega korraldatav referendum tõstaks kindlasti osalemise protsenti ning tooks ka valimiskastide juurde rohkem inimesi. Kindlasti peab algatus ja vajadus ühinemisteemalise referendumi korraldamiseks tulema kohaliku omavalitsuse poolt, kes oma nägemuse ja soovide kohaselt koostab küsitluse sisu. Arvestades, et oleme linnavalitsuses seda teemat juba varem arutanud, võib sügisel referendum kellegagi liitumiseks kõne alla tulla küll.
Ludvik Mõtlep,
Leisi vallavanem:
Oleks tõesti mõistlik küsitlus korraldada. Leisi vald on kunagi küsitluse läbi viinud, kuid aastaid tagasi ja vahepeal on elu edasi läinud. Volikogudel oleks selgem ja kergem otsust kujundada, kui rahva toetus taga. Kokkuvõtted tuleks siis teha praeguste valdade põhiselt.
Jaanika Tiitson,
Lümanda vallavanem:
Pooldan seda ettepanekut igati, sest hääletus annab volikogudele signaali rahva meelsusest nii ühes konkreetses vallas/linnas kui ka suuremas pildis, Saaremaal tervikuna. Hääletuse korraldamisega kerkib ühinemisküsimus valimiste keskmesse, kõik volikogudesse kandideerijad peavad selle kohta oma seisukoha ütlema. Valimiste-eelses dialoogis on võimalik kaaluda kõiki ühinemise plusse ja miinuseid, nii et kokkuvõttes sünnib teadlik ja läbimõeldud otsus, ükskõik milline see ka poleks.
Isiklikult toetan ühe omavalitsuse loomist praeguse maakonna baasil.
Raido Liitmäe,
Muhu vallavanem:
Rahva arvamust tuleb kindlasti küsida. Kas kohalike valimistega koos või eraldi, on juba korralduslik küsimus. Kindlasti peab olema selleks valmis ka mudel, missugune on elukorraldus pärast ühinemist: milline on koolivõrk nii gümnaasiumide kui ka põhikoolide osas (mis jäävad alles, mis suletakse), siit edasi transpordivõrgu korraldus jne. Inimestel peab olema, mille põhjal oma jah või ei öelda – praegu, mil pakutakse välja erinevaid fantaasialende, on inimeste peas üks paras segadus.
Kindlasti peaks rahva arvamus olema aluseks ka otsustajate ringile: kui vastus on valdavalt jah, tuleb asjaga edasi liikuda; kui ei, siis peab ilmselt veel kord mõtlema ja muid lahendusi otsima. Vähemalt sõnades on ju haldusreformi mõte parem elu ja paremad teenused elanikkonnale, seda peab aga ka inimene tunnetama.
Praegu kõlab kõige jõulisemalt muhulaste hääl, kes soovivad oma valla säilimist, aga kaldun arvama, et neid valdasid, kus valdav osa inimesi soovib oma valla säilimist, on veelgi.
Tegelikult on nii Muhu vallavolikogus kui ka -valitsuses olnud mitmel korral jutuks kavandatava haldusreformi teemaline küsitlus muhulaste seas. Eelmine sellelaadne küsitlus toimus aastal 2000 ja siis nägi 96% muhulastest Muhu valda omaette vallana, kusjuures küsitleti ca 1000 muhulast.
Aarne Põlluäär,
Orissaare vallavanem:
Referendumi korraldamine on kahtlemata õilis ettevõtmine, kuid ma ei ole kindel, et seda peaks tegema koos valimistega, kus inimese mõtted on siiski koondunud kitsalt oma valla asjadele. Samas on valimistega koos referendumi korraldamine majanduslikult kõige mõttekam.
Rahva arvamuse küsimine enne otsustusprotsesse on põhiseadusest tulenev nõue, mida tuleb tingimata täita. Me ei korralda ümber ametnike elu, vaid ennekõike meie oma saarerahva elu, ja siin peab igaühel olema võimalus kaasa rääkida. Kas inimene seda võimalust kasutab või mitte, jäägu igaühe enda otsustada.
Jüri Saar, Pihtla vallavanem:
Juhtidel on alati tark kuulata rahva arvamust, kuid samas peavad nad oma tegevuses lähtuma ka kehtivatest seadustest. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 p 4 ütleb, et haldusterritoriaalse korralduse muutmise valdade ja linnade osas algatab vabariigi valitsus või asjaomane volikogu.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Mõistlik on eeskuju võtta sipelgatelt ja mesilindudelt. Samavõimas kodutunne võiks olla meil.
Minul oleks ääretu heameel kui meie Saaremaa vallad kõik ühineksid ja ametkond kohaneksid oludega. Ja peamine pole siiski ühinemine vaid sisu e mille eest oleme nõus maksma.
Tähtis oleks rääkida selgeks need kahandamist vajavad kulukohad, rääkida tasuta ja konservatiivse juhtimisstiili võimalikkusest. Kuhu võiks finantse juurde anda…
Juhtimine on tark ja nutikas kui on teenused tagatud.
Kõige tähtsam on hoida väikelaste juures vanavanemaid ja meditsiinis peab enam ennetusele pühenduma. Vanemad aga peavad tööd tegema ja ise tööperemehed olema. Maa peab olema meie ja tarkus tasuta. Kasum aga koostegemistest. Soosida haridustasanditel pereettevõtlust, mitte äritegu vaid meistrioskuseid. Juhtimisse kaasake enam naisi ja vanavanemaid.
Kuid miks on vaja valitsusi? Valitsemise eesmärk on koguda maksutulu ja seda jagada. Eestlane omal maal elada on aga kohustus. Me peaksime korraldama asju tasuta.
Soovitan vaadata ette. Minul oli 7a tagasi tunne, et saan palka ja teen mõttetut tööd. Ehk oleks aeg ametnikke ümberõppele soosida ja neid selles toetada heaga. Oleme kui Vabadussõja algaastatel. Kardame võimalikke võitjaid ja ei oska valida pooli. Tahame kasu, mugavust riskimata. Kuid tunnistame me pole suutnud hoida oma Eestit. Iga päevaga jääb meid vähemaks ja maa kaob jalge alt ja peremehed muutuvad. Ja selles valguses on kasu aatelisusest ja ajaloost.
Elame puzzlemaailmas. Kes tervikpilti ei haara tuleb saata vabrikusse e polku. Seega tuleb välistada kõik isiklikud kui ka sõpruskonna huvid.
Teeme selle ühiselt ja 5a jooksul. Võtame Eesmärgiks Saaremaa korda teha Eesti 100 sünnipäevaks.
Referendumi tulemused sõltuvad sellest, kui hästi või halvasti osatakse rahvale tulevikuvisiooni serveerida või inimestega manipuleerida. Olen kindel, et liitumise vastased hakkavad tööle täistuuridel.
Lümandale,orissaarele
Kibelete küll kangesti liitumma, aga mis see rahvale kaasa toob, kuidas elu maal hakkab olema, eriti ääremaal, seda te ei oska õelda. Maainimesel puudub kindlus.
Olete nagu tuulelipud, endil teil puudub igasugune nägemus sellest.
Iga tuulega kaasa ei minda.
Küsitlus näitab. et aastas külastab vallamaja 10 -st inimesest vaid 1 ja kus asub vallamaja, ei huvita juba ammu kedagi. Kogu propaganda käib ainult kohaliku kooli ja lasteaia kinnipaneku ümber.
See ettepanek kindlasti täieneb ja täpsustub.
Mingil ajal jõutakse sinnamaani, et keegi peab andma igasuguseid lubadusi. Siis läheb veidi keerukamaks- kelle lubadusi uskuda. Maavanem on usaldusväärne, aga ta täidab ju loomulikult siseministeeriumi korraldusi ja natuke ka partei käske. Kodukülud on hästi alla viidud, järelikult võiks nagu neid uskuda küll.
mapole kyll sotstoetuste saaja,aga vallamajas olen selle aasta algusest juba 2 korda käinud.nii et see ei peaks mingi näitaja olema. aga yhineda tuleb ja enne mängureeglid paika.lasteaed ja algkool peavad alles jääma.väikeseid ei saa ega tohigi solgutada. muidu lähavad veel viimasedki noored pered minema. samuti peab kohapeale jääma sotstöötaja ja nn vallasekretär.olgu tema ametinimetuseks siis misiganes.peaasi kui inimesed tema juures oma id kaardiga toimetam8si saavad teha. mitme ex valla peale saab siis ehk ka yks lastekaitsespetsialist. ylejäänud lähevad aga tootvale tööle.
Kui arvata põhiprobleemiks rahvaarvu kiire vähenemise, võiks küsida, kas valdade liitmine paneb järelejäävad naised sünnitama ja peatab inimeste lahkumise.
Oksele ajav mögin. Laev upub ja nüüda arutatakse, kas seda teha üksinda või koos minna Internatsionaali lauldes ja üksteist kallistades põhja. Kus on interneti jagamise sihtasutuse SAAREMAALE toomine. Kus on paksu kiisleri , veel paksema kaasiku ettepanekud saarlastele töökohtade ja impotentsi ergutamiseks siin Saaremaal. Neid pole. Käib asendustegevus – kas liidame, kes liidavad, mis liidetakse. samas elu läheb edasi. Noored elavad paljudel juhtudel muidusööja elu. Ei impotentsi, ei kompetentsi. Tahaks ka oma vanainimese elu uute väljakutsetega rikastda. Miks seda siis mitte Internetiga siduda. Väljaminekud on niikuinii piisavad. tahaks ka sissetulekuid, mes?
OLEW AIT
EIP
Ah jah paksukesed piletiga poliitikud . Pange oma lame aju tööle. Muidugi. lame aju üldiselt ei tööta, aga laske endale viilida mingid ajukurrud külge, äks olä?
ehk point on tabatud. Aga EDASI? EDASI mis? Miks kommarkomsomolikamarilja kui moskva käsutäitjast ehk vene imperialisti persselakkujast brüsseli ehk židomassoonluse tallalakkuja on edasi võimul. kõik need tamkivid. tiidused, laanetid , sooääred on tegelikult tühikoht. Vaakuumist ka tühjem,mes?
Huvitav mis termin see 4+1 aastat on.Küsin kas nii palju jääb pensionini? Saaksin ikka aru,et spetsialistid otsustavad või nüüd kui vaja ühinemisega venitada siis rahva lollitamisega seda teha saabki.Kuskohast see rahvas seda teadma peab,pole ju seda ühinenud valla värki keegi proovinud.Ainuke millest ühe osana rahvast aru saanud olen siis seda kui valida kas kool või vallamaja,siis valiksin kooli igal juhul.
Linlasel on kama kaks, mis seal valdades tehakse, teada tarkus on aga see, et maal saavad elada vaid rikkad. Teada ka see, et töökohad saavad olema linnades ja linna ümbruses, elu maal lihtsalt kaob.
Kõik see ühinemine võiks toimuda ühe rapsuga aga sellele saavad vastu töötama needsamad valdade ametnikud, kes ilma tööta jäävad, need ongi need kõige suuremad pidurid.
inimestele tuleb ausalt öelda,et igaüks kes valib väikese külakese elamiseks,siis peab ta ISE endaga toime tulema. Ei tule sul keegi teed lumest puhastama,ei teeauke likvideerima,rääkimata ühistranspordist ja muust. vaatad ise,kuidas lapsed kooli ja koju saavad.Et ei jääks vale arusaama,et riik aitab.
sest … linn saab KÕIK maalt, isegi inimesed.
OLEW AIT
EIP
kuni meie elu on üles ehitatud neoliberaalse majanduse udujutule, niikaua pingutataksegi et järelejäänud raha kuhjata keskustesse
see on õletuli, sõbrakesed
kogu “kasv” on rajatud naftale aga seda üha raskem saada, kallim
praegu saab 10 l naftat kätte 1 l kulutamisega aga see näit läheb halvemaks
praegu annab pank 1 euro pealt 10 eurot vekslilaene välja, see peaks ka vähenema
aga valitsused trükivad raha juurde, sellest inflatsioon ja hindade tõus ja vaesumine
aga majandus ei tõuse
ja ei hakkagi tõusma, ärge lootke
meil on vaja valmistuda halvemaks, kui liitumine, see lükkab ehk kaost edasi
aga mis meist saab, kui “kasvule” ehitatud süsteemis mitte miski kasvu enam ei tekita?
sest naftat üha kallim saada ja raha väärtus langeb
mis väärtused me asemele saame panna?
vaat see on küsimus, mis tuleb hääletusele panna
meie väärtus ongi saar. ja meri vahel. raha on vaid vahend eksisteerimiseks. naturaalmajandus tuleb mõneks ajaks sisse viia. saarlased on ka vene aja piiritsoonis ellu jäänud. nüüd on piirid lahti