Maaettevõtjad soovivad tõhusamat kontrolli

Veebruari keskel tegid mitu maaettevõtlust edendavat organisatsiooni põllumajandusministrile maaettevõtluse-teemalise ühispöördumise, kus muu hulgas viidati vajadusele võtta majandustegevuse mitmekesistamise toetuse (meede 3.1) saajad suurema kontrolli alla.

Maaettevõtjad tulid kontrolli tõhustamise ideega välja eelkõige seetõttu, et põllumajandusministeerium tahab maaelu mitmekesistamise toetuse saamise tingimusi edaspidi oluliselt karmistada. Ettevõtjatele paistab aga, et tingimuste karmistamisega karistatakse üksikute ebaausate pärast ka seaduskuulekaid ettevõtjaid.

Kuritarvituste välistamiseks soovitavad maaettevõtjad luua täiendava kontrollimehhanismi, mis välistaks pettused, kus samade omanike kontrollitavad erinevad firmad saavad mitmekesistamise toetust korduvalt.

Praegu kontrollib PRIA taotlusi esitanud ettevõtete omanike taustu äriregistri detailandmetest. Jälgitakse, kes on ettevõtetes osanikud, kuidas jaotuvad aktsiad, kes kuuluvad juhatustesse ja nõukogudesse. Edasi kontrollitakse PRIA toetuste andmebaasist, kas ja kui palju on uus taotleja PRIA toetusi varem saanud, ning jälgitakse, et ei ületataks seotud isikute toetusele seatud piirmäära.

PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik rääkis, et 2012. aastal toimunud MAK 3.1 taotlusvoorus tegi PRIA 62 toetuse mittemääramise otsust, neist kümmekond seoses konkurentsiseaduse kirjeldatud sättega. Sedalaadi eksimust ei hinda PRIA kuritahtlikuks, vaid ilmseks veaks, mis tuvastatakse enne toetuse määramise otsuse tegemist. Suurima osa rikkumistest tuvastabki PRIA enne toetuse määramist või maksmist. Tagajärjeks on, et taotlejale toetust ei määrata.
Selliste tuvastamiste suht-arvuga on Eesti, võrreldes kõigi rikkumiste ja tagasinõuetega, Euroopa Liidu teiste liikmesriikide hulgas silmapaistvalt kõrgel positsioonil.

Loomulikult võib rikkumisi ja pettusi selguda ka hiljem. Näiteks investeeringuobjekti kohapealses kontrollis võib selguda, et ehitus ei vasta taotluses esitatud projektile, samuti erinevad taotluses kirjeldatust tööde mahud, materjalid, objekti kasutusotstarve vms. Või jääb ettevõtjal majandusraskuste tõttu projekti elluviimine pooleli, ehkki osa toetusest on kätte saadud, selgitas Maris Sarv-Kaasik. Samuti on juhtumeid, kus toetuse abil valminud objekti ei kasutata viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist sihipäraselt.

Tõhusama kontrolli poole

Maris Sarv-Kaasik ütles, et täiendava kontrollimehhanismi rakendamise vajadus on praegu aktuaalne teema mitte ainult MAK 3.1, vaid kõigi toetusmeetmetega seoses. Just praegu käib põllumajandusministeeriumi haldusalas uue programmperioodi toetusmeetmete jaoks tingimuste täpsustamine ja kõigi MAK-i meetmete jaoks koostatakse uued määrused. Ka PRIA-s töötab selle nimel hulk töögruppe, sealhulgas halduspraktikate ühtlustamise töögrupp, mille otsene töö hõlmab ka iga meetme nõuete kontrollitavuse hindamist ja mõistete ühtlustamist. “Et seda asjatundlikult teha, selleks oleme pidevalt analüüsinud meie tööprotseduure ja kogemusi seniste meetmete rakendamisel,” rääkis Sarv-Kaasik.

Juhtumeid, mida on võimalik nimetada otseselt toetuste väljapetmiseks, on toetuste üldarvu suhtes marginaalselt vähe. Kogu 2012. a jooksul pöördus PRIA kriminaalasja algatamise taotlusega prokuratuuri kaheksa investeeringuobjektiga seotud juhtumi asjus. MAK-i investeeringutoetuste määramisi ja maksmisi toimub aga igal aastal tuhandeid.

Tulenevalt mitmesugustest EL-i ja Eesti Vabariigi regulatsioonidest eristab PRIA pettusi ja rikkumisi. Rikkumisi ja eksimusi võib ette tulla erinevatel põhjustel: teadmatuse, määruse vale tõlgendamise, unustamise, vääramatu jõu, aritmeetilise vea, ebarealistlikuks osutunud äriplaani, turutingimuste muutumise, ettevõtja pankroti jmt tõttu. Mitte iga eksimus ei too kaasa toetusest ilmajäämist või selle tagasinõuet – paljudel juhtudel on võimalik vigu parandada ja saavutada korrektne tulemus.

Maris Sarv-Kaasik selgitas, et kuritarvitusteks ja pettusteks peetakse PRIA praktikas juhtumeid, kus kahtlustatakse kliendi teadlikku ja sihilikku tegutsemist eesmärgiga saada toetusraha kätte tingimustes, mis tegelikult toetuse saamise tingimustele ei vasta. Näiteks kui esitatakse võltsitud või valeandmetega dokumente, tehakse fiktiivseid tehinguid toetuse saamiseks kehtestatud kriteeriumide täitmiseks, esitatakse suurema toetuse saamise nimel kunstlikult paisutatud hindadega hinnapakkumisi, toetusega saadud investeeringuobjekti ei hakata sihipäraselt kasutama jne. Sellise tegutsemise korral võib tegemist olla kriminaalkuriteoga ja säärase kahtluse korral pöördub PRIA juba prokuratuuri poole.

Välismaised kontrollimisnõksud

Maris Sarv-Kaasiku sõnul on EL-i liikmesriikides kontrollimehhanismi tõhususe nimel rakendatud erinevaid skeeme ja PRIA õpib ka teiste kogemustest. Näiteks käisid PRIA ja põllumajandusministeeriumi esindajad mullu Tšehhis ja Ungaris, kus tutvuti nn üleriigiliste hinnakataloogidega: investeeringutoetuse taotlemisel ei küsita taotlejalt 1–3 hinnapakkumist nagu Eestis, vaid seadmete, materjalide jne piirhinnad on kehtestatud üldises registris ning neist kõrgemate hindade korral piirmäära ületava maksumuse osas toetusi ei määrata. Sellelaadse registri loomine ja kasutuselevõtmine Eestis on üks arutusel olevaid tööversioone, rääkis PRIA pressiesindaja.

Suurema toetuse saamise nimel kunstlikult kõrgeks aetavate kuluhindade vastu aitab ka skeem, mida kasutatakse nt loomakasvatusehitise investeeringutoetuse puhul: kehtib toetuse piirmäär loomakoha maksumusele – kui klient soovib teha kallima investeeringu, on tal selleks õigus, kuid proportsionaalselt suuremat toetust ta üle piirhinna ei saa. Sama põhimõtet on võimalik rakendada ka mitme teise meetme puhul (nt MAK 3.1 maaturismiettevõtetes majutuskoha maksumuse kohta). “Praegu töö võimalike ettepanekutega põllumajandusministeeriumi eestvedamisel käib,” ütles Maris Sarv-Kaasik.

Print Friendly, PDF & Email