Purjus noorte kaklused on üksnes osa tervikpildist (4)

Olen viimased 16 aastat näinud lähedalt noorte elu ja tegemisi, ka joomist. Sõpruskonda kuulus tippajal kuni 15 poissi, kelle teismeliseiga oli üsna tormiline.

Noored võtavad eeskuju kommertskanalites propageeritavast elustiilist: rajud peod, kihutavad autod. Üks poistest sõitis end surnuks, teine sattus mitmesse avariisse. Sel ajal tuli alkoholireklaami uksest ja aknast, müük käis päevad ja ööd.
Nüüd, aastaid hiljem on enamikul mõistus siiski koju tulnud. Kõige paremini on läinud nendel, kes jõudsid kõrghariduseni, aga ka neil, kes said korraliku ametikoolituse.

Kas nõrgemad peavadki hukkuma?

Nüüdseks on suurem osa neist Saaremaalt lahkunud: kes mandril, kes Soomes, kes Austraalias või maailmameredel, aga kodusaarel käivad nad vahel ikka.

Üks poistest sattus kiirlaenusohu, tema pangakonto arestiti, nii et polnud söögirahagi. Ta ütles: “Mul po.., joon ennast surnuks!”

Ema ja sõprade abiga suutis ta siiski mülkast välja ronida.

Nüüd on jälle kiirlaenude reklaamid eriti agressiivseks muutunud, need on suunatud just noortele. See on lausa kuritegelik. Kogenud inimesed ei hakka ju laenupakkujatele mitmesajaprotsendilist hõlptulu teenima.

Mitmel noorel sellest seltskonnast ei ole hästi läinud: nad on olnud töötud, teinud juhutöid, neid on palgaga petetud, nad on kibestunud. Siis on muidugi esimene lohutaja ja trööstija alkohol.

Kaks poissi on täielikult viinakuradi ohvrid: kainet päeva ei näegi, ühel on maks kahjustatud, teisel kõhunääre, temal on ka diabeet. Nad on 27-aastased ja tervis on lootusetult läbi.

Öeldakse, turumajandusse ongi sisse programmeeritud, et nõrgemad peavad hukkuma.
Kahjuks ei sünni kõik siia ilma, hõbelusikas suus, säravate võimetega.

Kui poisile korduvalt öeldakse, et ta on loll ja laisk, siis varsti ta seda ongi. Alaväärsustunne on kohutav asi, see hävitab noore inimese.

Praeguste noorukite rock’n’roll-elu on veelgi tormilisem.

Taksojuhid ütlevad: “Kes nädalavahetuse öödel pärast kella kahte-kolme auto peale tulevad, need pole inimesed, need on loomad.”

Küsisin ekspertarvamust üle neljakümneselt mehelt, kes omal ajal oli linna peal kõva kutt, praegu on aga Soomes töötav korralik pereisa.

Tööta läheb inimene hukka

“Minu arvates on põhjuseks see, et jooma hakatakse üha nooremalt. See rikub närvisüsteemi. Noorte hulgas on suur tööpuudus. Kui inimene tööd ei tee, siis ta läheb hukka.

Mulle tundub, et Eesti ühiskond on kuidagi kuri, Soome elu- ja töökeskkond on palju inimlikum. Meil on üksteisele ärapanemine ja üksteise vigade otsimine lausa rahvus-sport.

Osa noortest tunneb, et nad on ülearused, et neid pole kellelegi vaja. Kui poiss ei saa positiivset tunnustust, siis lööb ta teisel nina veriseks ja arvab, et on kõva tegija.

Mind häirib selline suhtumine: “Meie oleme korralikud inimesed ja siis on need teised – pätid, luuserid, lumpen jne.”
Mis pätid need noored poisid ikka on, lihtsalt nokastanud noored kuked, kes protestivad kurja elu vastu.

Mul on ka lapsed kasvamas. Tõsiselt teeb muret, et ka Saaremaale on jõudnud narkootikumid, esialgu küll kanep, aga pea see kangemgi kraam kohale ei uju. Sellest küll ei räägita, aga öeldakse, et kes tahab, see teab, kust saab.”

Hiljuti käis meediast läbi, et Eestis on Euroopa Liidu riikidest miljoni elaniku kohta kõige rohkem narkosurmasid.
Õõvastavad olid netikommentaarid: “Las kärvavad!”, “Las kõngevad!”

Samal teemal oli Kuku raadios vestlusring. Asjatundjad jõudsid järeldusele, et enne ei parane midagi, kui muutub ühiskonna suhtumine.

Keegi ei tea oma elu ette. Võib-olla ähvardab narkomaania ka nende tigedust pritsivate kommenteerijate lapsi ja lapselapsi.

Print Friendly, PDF & Email