Leisi vallavalitsus vastas eitavalt terviseameti Lääne talituse Saaremaa esinduse ettepanekule rajada Tuhkana randa avalik supluskoht, kirjutas portaal Saarlane.
Leisi vallavanema Ludvik Mõtlepi sõnul vastas vald terviseameti ettepanekule eitavalt, kuna avaliku ranna staatus eeldaks vetelpääste palkamist, iga kahe nädala tagant veeproovide võtmist ja tooks üldse vallale täiendavat kulu. Samuti on ranna avalikuks supluskohaks kuulutamise vastu rannaala omanik RMK, kelle hinnangul kahjustaks külastajate arvu kasv sealset nõrga taluvusega loodust.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Tubli Leisi vald! Kohalikud ei oleks avaliku rannaga nõus ja tuleks suur mäss! See rand on niigi juba liiga avalik, kas kas kõik ikka peab olema turistide päralt?
Ega see rand ole täna ju kinnine, et seadusemõistes avalikuks suplusrannaks kuulutamine sinna rohkem rahvast tooks.
Kuna täna kasutatatakse seda randa üha rohkem ja rohkem siis on vaja tagada seal rannas ohutus.
Või on uppuja päästmine uppuja enda asi?
Aga Mustjala teeb ära ja raha selleks on seal küllaga. Ainult jah – kulutused valla palgaliste ülevalpidamiseks on Saaremaa suurimad – 90 %
Alles rääkis mees ju ühest omavalitsusest, siis tuleb ju kindlasti sinna Saaremaa avalik supluskoht.
Kahjuks on avaliku superanna loomine ja finantseerimine pandud 100% kohaliku omavalitsuse õlule.
Veel peale iseseisvuse taastamist oli Järvel ”Vabariikliku tähtsusega Järve supelrand”, mida finantseeriti mitte omavalitsuse eelarvest. Ajad aga muutuvad ja selle avaliku supelranna pärast nihutati isegi Salme ja Kaarma valla piiri, et avalik rand asuks ühe omavalitsuse territooriumil ning nüüdseks on selle koha peal Kaarma vallas tõkkepuuga ”betoonikärakate hoiuala” – tegu ju eravaldusega. Kaarma vald püüdis oma jõududega jätkata avaliku supelranna teenuse osutamist, aga see on niivõrd kulukas tegevus, et suur häda oli isegi kasutust tehnikast lahti saamisel — http://arhiiv.saartehaal.ee/2012/05/29/kaarma-pakub-rannaliivapuhastit-taas-rmk-le/
Leisi vallalt õige otsus.
Leisi vald on avaliku supelranna vastu ja ega sellepärast vallavanem oma arvamust valdade ühinemise kohta ei pea muutma. Tuleb, mis ükskord tuleb, sina ära vaeva oma ajukest.
Jah, minu meelest ka õige otsus, ei mingit randa!
Milleks, kas selleks, et turistid meil suvel voorima hakkavad, tahavad veel kauemaks paika jääda ning kes nende tagant siis koristab. Kõige tipuks ostavad kaupluse ka heast paremast tühjaks, siis jää omadele midagi.
See mõni kohalik, kes seal käib, käigu edasi aga, et seda arendada, no tulge mõistusele, kelle jaoks?
Tuhkana rand on juba ennegi väga mõnus ja hea koht, mis on teada juba paljudele rannamõnude nautijatele.
Tõesti tõesti! Kelle jaoks? Saaremaa hukutavad kord need turistid. Tulevad ei tea kust ja tahavad süüa-juua, veeta ööd ning osta kohalikku käsitööd ning muid tooteid. Mis sellest lõpeks nii välja peab tulema. Voorivad saarele ja ära ning kohalik elanik peab kõike seda kannatama. Piir kinni turistidele ja kogu moos. Kes sees, see sees, kes väljas, see väljas. Teeme veel kindluse mõttes omavalitsusi juurde ja nii, et igas peres oleks vähemalt kaks vallavanemat. Nii on majanduslik heaolu inimestel tagatud ja ettevõtlust pole vajagi. Pthüi, avalik rand ja veel turistidele!?! Põrund olete vä?
seal rannas kohalikke näha on,suurem osa soomlased,lätlased ja ka eesti suvitajad.Miks kohalik omavalitsus peaks sinna raha paigutama,las ikka riik panustab,kui soovib randa laiendada ja avalikuks muuta.
Ära haugu, kui midagi targemat öelda ei ole või nupp ei noki. Ela aga edasi mandril ja näita seal oma tarkust ja edukust. Aga ehk sa tead, kelleks mandriinimesed sinusuguseid peavad
Milline see suletud rand on?
Mandrisaarlane ja 100% nõus!, Mida te seal veel ”arendada” tahate?
Lisaks turistidele on kõik asjad turistile ju Tuhkana rannas olemas –
Telkimisala, parkla autodele ja bussidele, pink-lauad, infostend, kuivkäimlad, laudteed, palliplatsid.
http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/saaremaa-puhkeala/1677
Pole vaja kõigist looduskaunitest kohtadest Kuressaare Titeranda teha! Leisi valla kodanikule pole vaja avaliku ranna rahalist koormat – sisuliselt läheb ametliku supluskoha ülalpidamine igal pool sama kalliks ja Kuressaare linnalt saab ühe avaliku ranna seadusega ettenähtud nõuete tagamise kulud kenasti teada ning kogemuste põhjal turist Saaremaalt just eraldatust ja rahu otsibki ning RMK telkimiskohad, puhkemajad, lõkkekohad täidavad oma funktsiooni väga edukalt.
Vaata Volli, kui sinna randa kerkiks ükskord ilus rannahoone koos toitlustusega, mitte selline pisike nagu Kuressaares vaid hoopis suurem, miks mitte ka väike majutuskompleks, randa atraktsioonid nii lastele kui täiskasvanutele, et kas poleks tore!
Aga noh, kui midagi sellist pole enne nähtud, siis ei oska ju tahta!
Iga suur asi hakkab pisikestest asjadest pihta, aga kui juba pisike ära nullitakse, no millest siis rääkida.
Leisi tegi vist õieti, aga kas ainult mulle tundub, või ongi see nii. Sõites ühe päevaga kõik Saaremaa võimalikud supluskohad läbi ja käies ujumas, tundus see rand kõige külmem olema. On see võimalik.
Nii rumala jutu peale jääb suu päris lahti.
Mis sel asjal pistmit on sellel, et Leisi vald ei soovi ühte suurt rahalist kohustust võtta riigi maal toimuvaga?
Ega saare saarlased pole eile sündinud – selline kompleks on plaanitud näiteks Mändjala randa — ega selle pärast Kaarma vald pea mittemunitsipaalmaal pakkuma täna teenust, mida kellelgi vaja ei ole.
Tegelikult on asi just vastupidi sinu väidetule — kui omavalitsus kehtestaks mingi rannaala ametliku supluskohana, siis vastavalt seadustele oleks just raskendatud see majutuskompleksi jms rajamine.
Kuressaare supelrand esmalt projekteeriti, siis ehitati ja alles siis kinnitati avalikuks supluskohaks.
Jah, Hiiumaal on 5 avalikku supluskohta, Saaremaal ainult üks — ”Kuressaare Titerand” aga ega seetõttu Hiiumaal rohkem supelda või Hiiumaal rohkem turiste käiks!
Tegelikult on nii “mandrisaarlane” kui ka “saaremandrilane” mõlemad mandrimehed, kes on kahjuks saarele elama asunud. Vahe ainult selles, et “mandrisaarlane” on nii kõva peaga, et ta ei tea sõna “mandrisaarlane” tähendust. Samamoodi ei tee ta vahet autokauplusel ja kauplusautol. Ta saab maruvihaseks kui talle autokauplusest esmaspäeva hommikul kell 10 viina ei müüda.
“Saaremandrilase” käest tahaks vastukaaluks küsida, mida saarlased mandrilt minemalöödud hulgusest arvavad?
Ühest küljest aasiks, et tehke siis leisikad omale kinnine rand ja sissepääs validaatoriga.
Teisest küljest paneb imestama väljend “avalik rand”. See ütleb ära, et kogu rannajoon jaotub mitteavalikeks ja avalikeks randadeks. See on nii tobe, et kui kohale teine nimi anda, tekivad kellelegi kohustused.
Tuhkana rand tuleb välja, et ei ole avalik, aga on kõigile avatud. Tulge mõistusele.
Aga Tuhkana vesi on külem küll kui mujal, see-eest on lainetus mõnus.
Mandrisaarlaseks peab ennast see in imene,kes on pärit Saaremaalt ja saaremandrilane peab siis olema see, kes on pärit mandrilt ja elab Saaremaal. Mulle ( saaremandrilasele)mõjub selle mandrisaarlase targutamine ja omastarust tarkade ettepanekute tegmine häirivaks. See on üks tühipaljas loba ja tegelikust elust ja nõuetest ei ta mitte tuhkagi.Rannahoone ja lõbustuspark:) Tuhkanale, no tule maa peale. See on rand, meri, liiv – kas sellest suplema tulijale ei piisa. Tean saksa turiste, kes kiitsid just sellepärast, et ei ole asfaltteed veepiirini.