Tee vabariigi aastapäeval pilti! (1)

Autor:

SH

– 22/02/2013Rubriik: Maakond

Eesti pressifotograafide liit on koostöös riigikantseleiga käivitanud aktsiooni “Eesti minut”, millest peaks kujunema terve Eesti ühispildistamine, sama korratakse viie aasta pärast.

Pühapäeval oodatakse kõiki inimesi tegema ühte pilti ajavahemikus kell 13.00 kuni 13.01. Tehtud pildid tuleb üles laadida veebilehel www.eestiminut.ee, kust leiab ka täpsemad juhised.

Jaga

1 kommentaar

1. Pildike ajaloost nr.1

   Lisatud: 22.02.2013 / 09:07

   Eesti Vabariigi 70nda aastapäeva tähistamiseks korraldasid rahvuslased MRP-AEGst (ERSP moodustati ametlikult 20. augustil 1988 Pilistveres ) 24. veebruari 1988 õhtul Tammsaare mälestusmärgi juures miitingu. Ametlik taotlus selle korraldamiseks oli Tallinna linnavõimude poolt jäetud rahuldamata. See tulenes 1988. aasta jaanuaris ENSV Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli poolt allakirjutatud demonstratsioonide keelu seadusest.
   31. detsembril 1987 allkirjastas EKP KK 1. sekretär Karl Vaino natsionalistlikke gruppide 24. veebruari 1988 väljaastumiste vastuabinõude plaani. Karl Vaino plaan oli ürituste raskuspunkti kandmine 23. veebruarile, punaarmee 70. aastapäeva tähistamisele. Ta oli veendunud, et sel puhul jäävad 24. veebruari sündmused eelmise päeva pidulike sündmuste varju. EKP KK poolt väljatöötatud stsenaariumi järgi oli kõik detailideni läbi mõeldud. Plaani arutas ja kiitis heaks ka EKP KK büroo koosseisus Karl Vaino, Arnold Rüütel, Indrek Toome, Ain Soidla jt.
   20. jaanuari 1988 ajaleht Rahva Hääl avaldas Arnold Rüütli poolt allakirjutatud ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi avalduse, kus kiideti uutmisprotsessi. Märgiti, et on tekkinud rühmitusi, kes püüavad Eesti Vabariigi perioodi idealiseerida, heita varju Nõukogude Eestile, tema ajaloole, sotsialismile tervikuna. Avalduse lõpuosas kinnitati, et vaenulikud jõud ei väära 1940.aastal Eesti vabatahtlikku astumist NSV Liidu koosseisu ja selle võrdõigusliku liikmena vaatab meie vabariik kindlalt tulevikku
   7. veebruaril 1988 tegi ENSV siseminister (ENSV Siseministeeriumi orginspektori osakonna toimik nr 33047) korralduse mobiliseerida 20. – 25. veebruarini korrakaitsejõud. Erilist tähelepanu pöörati riigilippude maharebimise, lendlehtede ilmumise, ja seintele kirjutamise faktide ärahoidmisele, ausammaste, vennashaudade ning partei, nõukogude ning miilitsa hoonete kaitsele. Kõik siseasjade osakonnad viidi üle tugevndatud tööreziimile. Loodi spetsiaalsed töögrupid ja koostöös prokuratuuriga erilised filtratsioonipunktid, kuhu toimetada kinni peetud demonstrandid. Moodustati ka vastupropaganda grupp. Sõduritest koondati üksused, kelle ülesanne oleks olnud vajaduse korral rahvamassi tagasi tõrjuda. Kokku koondati üle vabariigi 5000 mundris ja mundrita meest. Tallinnas 2200 miilitsat, sõdurit ja rahvamalevlast. Toeks kutsuti ka 100 miilitsat Lätist ja 100 Leningradist. Valmis pandi pisargaas, kumminuiad, kilbid, raadiojaamad ja kõik muu rahvahulkade mahasurumiseks vajalik.

   19. veebruaril 1988 toimus ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi korraline istung, kus tehti avaldus „Seoses USA sekkumisega Eesti NSV siseasjadesse“, mis ilmus 21. veebruari 1988 ajalehes Rahva Hääl pealkirja all „Me vajame mõttekainust“. 23. veebruaril esines Eesti Televisioonis ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel , kes rõhutas, et ei tohi kahtluse alla panna 1940. aasta sündmusi, millega taaskehtestati nõukogude võim, selle seaduspärasust ja õiguslikkust ning seda, et ei ole tagasiteed kodanliku Eesti Vabariigi juurde.
   19. veebruaril 1988 ilmus ajalehes Rahva Hääl 49 kultuurtegelase allkirjaga ühispöördumine, et ära hoida tänavakokkupõrkeid rahva ja julgeolekujõudude vahel.