Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep ütles intervjuus Kadi raadiole, et Saare maakonnas oleks omavalitsuste ühinemisel mõtet vaid siis, kui tekiks üks suur omavalitsus. Samas arvas ta, et ka sellel variandil on nii head kui ka vead.
Ta kinnitas Kadi raadiole, et Leisi vallas on liitumise küsimust korduvalt arutatud ning tulemusena on jõutud seisukohale, et väikestel liitumistel ei ole mõtet. “Mõttetalgute tulemusel peame õigeks, et tulemusi annab vaid liitumine üheks omavalitsuseks maakonna tasandil,” ütles Leisi vallavanem.
Mõtlep lausus, et kohalike otsuste tegemisega saab Leisi vald tunduvalt paremini hakkama kui suurvald. Selle tõttu on Leisi hoidnud neutraliteeti ja ei ole seni liitumisläbirääkimistega kaasa läinud.
“Oleme suutnud viia külateid mustkatte alla ja rajanud sinna tänavavalgustust, oleme ehitanud seltsimaju ja toetanud MTÜ-de projekte. Sellisteks ettevõtmisteks on meie käed vabad, aga ühisvallas see enam nii lihtne ei oleks,” rääkis ta.
Ühisvallas oleks kergem ka valla allasutusi sulgeda. Raamatukogude arv ja koolivõrgu korrastamine on kindlasti teemad, mis vajavad muudatusi, kuna elanike, sealhulgas laste arv väheneb.
Saare maavanema Kaido Kaasiku juhtimisel tegutsev arenduskoda on alustanud ajurünnakuid ühendomavalitsuse moodustamise teemal. Kogu protsess peaks päädima ühinemisteemalise rahvahääletusega sügisel.
Eile õhtul arutasid juba varem Orissaare poolt tehtud kutset ühinemisläbirääkimistele Laimjala ja Muhu vallavolikogu.
Loogiline, et jumet on vaid ühel vallal, saaremaa on nii väike ja merega piiratud!
Mida kauem vallad ise venitavad, seda suuremateks naerualusteks nad muutuvad.
Väiksed vallad ei suuda ju enam mitte midagi korda saata, vähemalt ühinemisel jäävad järgi sajad targad ja haritud ametnikud, kes uusi töökohti looma hakkavad.
Leisi vallas sai juba 10 aastat tagasi tehtud küsitlus ühinemise küsimuses. Enamus osalenutest toetas Leisi valla jätkamist, kuid enamus nägi ühinemise korral ainult üht võimalust-jätkata ühe vallaga Saaremaal. Samas ei ole ükski küsitluse tulemus siduv vallavolikogudele, kes peavad tegema otsuse. Nii siis võib küsitlusi teha ükskõik kui palju, kui riigi valitsusel puudub julgus või poliitiline tahe haldusreformi tegemiseks, jääb see ikkagi tegemata.
ühinemine ise midagi ei tee, Leisi valla otsas on õnneks hea käsi aga kui ühisasja juhib õnnetu tegelane, siis on kaputt. Eks neid kolhooside liitmisi on ju seljataga küll. PEA loeb.
Leisi vallavanem: mõtet on vaid ühel suurel vallal – Poiss, sul pea lõikab!!!
toetan igati suure valla ideed!
Kindlasti on mõtekas üks suur ja tõsiseltvõetav vald. Kohapeale peab jääma siiski mingi koht (nagu vene ajal külanõukogu paari töötajaga), kus inimene saab oma põhiprobleemidele vastuse. Spetsiifilisem asjaajamine jääb maakonnakeskusesse või suurvalla keskusesse, kus on ka oma ala hästi tundvad spetsialistid.
Mis on need põhiprobleemid maaelanikele, et tervelt paar ametipulka peaks päevast päeva valves olema?
Need paar ametipulka võiksid olla:
1. Sotsiallhoolekanne ( vanade, väetite jne. abistamiseks).Ei ole valves vaid abistab.
2.Kometentne inimene, kes oskab juhatada inimese õige spetsialisti poole.See võib küll iga päev kohal ehk valves olla.
Ka teiste valdade pealikud võiksid mõelda pisut suuremalt. Kui nii jätkata, ei jätku varsti enam raha ei teede ega sotsiaaltöö jaoks, kõik kuluks vallaametnike palkadeks.
Vallaametnikud – te olete selleks seatud, et piirkonna elu edasi viia. Te näete, et nii väikselt enam ei saa. Te olete ju asised inimesed ja leiate omale ka muu tegevuse.
Vaata vallaline, sotsiaalhoolekanne on ratastel, praegu elektromobiilidel, tal on kindlasti ka mobiiltelefon, milleks talle kuskil pidev kohalolek. Selline ametnik võib vabalt olla kodustöötaja, saab oma tööaega normaalselt reguleerida.
Kui aga vallad on liidetud, siis kõik kompetentsed asjapulgad asuvad ühes suures majas, mis saab kindlasti Kuressaares olema.
Kindlasti on avalikud ka selle maja spetsialistide telefoninumbrid, kuhu saab ka maalt helistada, vähemalt linnas praegu saab linnavalitsusse helistada, sest lihtsam on helistada kui kohale lontida, kui üldse selline vajadus peab tekkima. Minul pole seda küll kordagi vaja läinud ometi on vanust juba hästi palju.
Ei ole vaja hakata uut bürokraatiat looma!
Lõpuks ometi on ka ühe vallavanema suust (sulest) mõistlikku juttu kuulda (lugeda). Hr. Ludvik Mõtlepale peab tõepoolest au andma, et ta oma seisukoha just sellises vormis väljendas. Nüüd jääb vaid loota, et see ei jää kõigest hüüdjaks hääleks kõrbes või pinnavirvenduseks Triigi lahe vees.
Seda saigi kirja pandud, et ei ole valves, vaid tegutseb, kui tähelepanelikult lugeda.
Telefon on praegu juba lasteaialastel, ammugi siis tööinimestel.Kuid ei ole mõistlik muhulasel ajada taga Sõrves toimetavat sotsiaaltöötajat, kes oma elektrilokomotiiviga sealt kohale ei jõuagi , enne peab kolm korda väge juurde nõutama. Sotsiaaltöötaja PEAB TEADMA KOHALIKKE abivajajaid ja nende muresid!
Selle tulemusena on 30 luuserit (lisaks nende õukond!) vähem üleval pidada ja maavanema aastapäeva peol laua taga vähem prii-äestajaid.
Ma ikka imestan mõne inimese piiratud mõistmisvõimet. Kui sotsiaaltöötaja ei istu praegustes vallakeskustes, et inimesi vastu võtta, kuidas siis teie arvates saaksid inimesed käia toimetulekutoetusi vormistamas? See on vaid üks näide. Neid asjaajamisi, mida tänapäeval vallamajas tegemas käiakse, on üksjagu. Kui nüüd peaks hakkama teisest valla otsast iga kord sõitma linna toetusi taotlema või muid asju ajama, siis mõelge, mis see maksab! Kõik ei ole internetiinimesed ja kõike ei saa täna ka interneti kaudu korda ajada. Ilmselge, et valdadesse peab osa ametnikke kohapeale jääma.
jöhvikas mine tööle
Tubli Leisi vallavanem! Esimene, kes hakkab aru saama, et nii enam võimalik edasi vinduda pole mõtet. Ainus võimalus on Saaremaale üks vald, kus oleks kompetentsed töötajad ja kes oskaksid probleeme lahendada. Juba halduskuludelt oleks tohutu kokkuhoid, mida oleks võimalik suunata saare elukvaliteedi tõstmisele.
Peaasi, et teema jälle maha ei vaikita vaid maavalitsus (valdade poolt ei tule kindlasti initsiatiivi)teeks arvutused ja selgitaks elanikele ühinemise vajadust ja positiivne oleks ka tasuta transport maakonnas mis võimaldaks inimestel liikuda.
Saaremaal on vaja kindlasti ühineda üheks vallaks.
kui tuleb üks suur vald jäävad praegused väiksed vallad osavaldadeks, praegused vallaametnikud jäävad kõik tööle, peakontorisse tuleb aga juurde võtta palju uusi töötajaid.
Populismi näide. Arvan, et enamus vallavanemaid mõtleb ammu juba nii, aga üks kasutas õiget aega ja kohta
mis asi see maavalitsus on , see võiks ka vallaga liidetud saada!!
Miks see mees astus reformierakonda – kas tänutäheks selle eest, et reformikate poliitika on ka Leisi valla inimtühjaks teinud?
üks KOV Saaremaal on ainuõige tee!
Tublid olete kui selle moodustamisega hakkama saate, saate väga palju hääli!
Keda meest sa silmas pead? Vallavanem ei ole astunud reformierakonda. Kohalike omavalitsuste valimisel kandideeris volikokku reformi nimekirjas, mis ei tähenda et vallavanem oleks parteilane. Volikogu esimees ja volikogu enamus kuulub reformierakonda. Ja erinev võib olla reformikate kohaliku valla poliitika ja suure riigi oma
Tegelt ehe populisti sõnavõtt, kelle arvates on, et kui keegi midagi ütleb, siis kohe on ta ärakasutaja, pugeja , mittemidagitegija jne
Selgita mulle lollile, mismoodi see RE poliitika valla tühjaks on teinud?
Teate, inimesed tahavad ka rääkida, tahavad, et keegi neid ära kuulaks ja mitte moblas või nutikas või skypes vaid otse silmast silma. Sotsiaaltöötajal võiksid ju olla vastuvõtuajad kasvõi murede kurtmiseks. See hoiab inimeste psüühika korras, kui saab teisele inimesele oma südant puistata. Ei maksa ikka nii virtuaalseks ka minna, et ratastel, mobladega, i-padiga ja nutikaga ainult suhtleme.
Eks me peale valimisi näe, kas mees ka sõna peab.
see ju ainult jutt, egas temast mingit tegijat ei ole, jutuks hea küll.
Muhu vald lihtsalt peab jääma iseseisvaks. Nad on tegelikult ka omanäolised ja väga tublid
no vat seep see oogi, Kuressaares! Tead sa ka kui pikk maa oo Muhust Kuressaarde?
Sotsiaaltöötaja peab isiklikult tundma kohalikke abivajajaid!
Üks ühine Saaremaa suurvald ja vallamaja kuhugi Saaremaa geograafilisse keskmesse, (vbl umbes Kärlale või Eiklasse?) et ei oleks vahetegemist. Kohapeale jääks nö osavallad kus töesti hädavajalikud asjamehed ja sotsiaaltöötajad jne.
Milleks need kohapealsed asjapulgad? kohapeal peaks olema interneti aadress ja kellele vaja ka telefoninumbrid.Suhtled ja asjad lahenevad,sest vallamajade sulgemisest vabanenud rahaga saab palju teha.
siis kui mötlep mötleb või hakab seda tegema