Alates 9. jaanuarist peab müüdavatel või väljaüüritavatel ehitistel olema energiamärgis, mis näitab hoone energiakulukuse määra.
Uutele hoonetele väljastatakse energiamärgis koos ehitusloaga. Nüüdsest tuleb see märgis hankida aga ka vanematele ehitistele, mida tahetakse müüa või üürile anda, vahendasid ERR-i uudised. Märgiseid väljastavad vastava kutsetunnistusega litsentseeritud eraettevõtjad ja omanikule võib see maksma minna kuni paarsada eurot.
Majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet tõdes, et kõnealuse muudatuse eesmärk on anda lõpptarbijale võimalus teha teadlik valik juba kuulutusi läbi vaadates. Sarmeti kinnitusel vähemalt esialgu märgise puudumise eest kedagi trahvima ei hakata. Lähemas tulevikus kavatsetakse energiamärgised paberkandjalt elektroonilisse ehitusregistrisse ümber kolida.
Uus Maa Kinnisvara Kuressaare büroo juhataja Riho Mõisaääre sõnul teevad Saaremaal energiamärgist näiteks Hoonemärgis OÜ ja Ösel Consulting OÜ. Mõisaääre sõnul on nii Saaremaal kui ka mujal Eestis energiamärgis veel vähestel hoonetel. “Energiamärgis on kohustuslik, kuid ostu, müüki ega üürimist selle puudumine ei takista,” kinnitas ta.
Energiamärgis on spetsiaalne dokument, mis näitab, kui palju hoone või korter tarbib energiat, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, veesoojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele vms.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Eks see midagi juurde annab. Annaks aga rohkem, kui märgis teha olemasoleva situatsiooni järgi, mitte arvutuslikult projekti järgi. Paber pidi kõike kannatama.
Ajakirjanikul on töö nagu pooleli jäänud. Kas siis müümisel või rentimisel on vaja energiamärgist või mitte.
Mina saan sellest märgise andmisest aru nii, et seltsimehed tulevad seinaproove võtma ja kui seinad augustatud, siis järeldavad midagi.
“Energiamärgis on kohustuslik, kuid ostu, müüki ega üürimist selle puudumine ei takista,” —
Kuressaares pakutavad vanad majad on kõik ühed suured sarad, suurte, ülemõistuse hindadega.
…mida küll järgmiseks välja ei mõelda,et inimestelt raha välja nõuda?tuleks ometi üks helge pea välja hoopis sellise ideega ,kuidas rahva elujärge parandada ja seda rahakest juurde anda,….millest oleks seda kõikke võimalik maksta.Sellist inimest vist pole veel sündinud?!
Sinu soovi ei saa kahjuks täita, sest kodukulud on kellegi kontrolli all.
Lisaks kodukulude kontrolli all hoidmisele hoitakse kontrolli all ka ühiskondlike- ja äriobjektide kulud.
09.01.2013 hakkas kehtima Vabariigi Valitsuse määrus: Loetelu suurte rahvahulkade kogunemisega seotud üle 500-ruutmeetrise kasuliku pinnaga sisekliima tagamisega hoonete liikidest, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu1, mille täitmine paneb näiteks Kuressaare linnale ja ettevõtjatele ikka kena rahalise põntsu.
Majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmeti jutt, et lähemas tulevikus kavatsetakse energiamärgised paberkandjalt elektroonilisse ehitusregistrisse ümber kolida on ikka väga imelik.
Vaevalt poolteist kuud kehtinud määrus sätestab selgesõnaliselt, et üle 500-ruutmeetrise kasuliku pinnaga sisekliima tagamisega ühiskondlikes hoonetes tuleb energiamärgis paigaldada külastajate jaoks nähtavale kohale, siis kas see asendatakse mingi QR-koodiga või kuidas saab lähimas tulevikus üheaegselt kehtida see, millele Ansip määras ja mida Sarmet kavatseb tegelikult teha?
Võtaks selle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja kirjutaks paar tõlgendust sellele veel ning juttu jätkub kauemaks. On ju see energiamärgise vorm ja kasutamine täpselt sealt eurodirektiivist võetud – kuidas saab seda lihtsalt elektroonilisse ehitusregistrisse ümber kolida?
Huvitav asi selle energiamärgisega on veel see, et sama hoone eesti eri otstes saab olla erineva energiamärgisega – Saaremaa puhul tuleb arvestada Ristna ilmajaama andmetega ja Narva puhul Jõhvi ilmajaama andmetega. Määrus ütleb, et kraadpäevad on MKM kodulehel, MKM koduleht ütleb, et kraadpäevad on SA KredEx Energiasäästu Kompetentsikeskuse kodulehel, otseviide viib üldse mingi ”Tehnoloogialaenu üldtingimused” lehele ja pika otsimise peale leiab ka http://www.kredex.ee/energiatohususest/kraadpaevad-4/ , mis viitab ka TTÜ Keskkonnatehnika Instituudi andmetele, mille viide annab veateate 404.
Kui need litsenseeritud energiamärgistajad annaksid sõltumatult ühele hoonele seda märgist, kas sellise segaduse juures on kindel, et sel märgisel ka mingi sisu on või sõltub see näiteks horoskoobist?
on hea sõna iseloomustamiseks.
Nagu iga uus asi tekitab trotsi- nii ka energiamärgis. See, et poest kodumasinat ostes energiaklassi vaatame ei ole enam kellegile uudis. Ikka soovid paremat- ajapikku hakkab ka majaga nii olema. Ostu hind on ainult 1 osa sinu kogukulust- energia maksumus, et seal elada on sama tähtis.
Vollile teadmiseks, et energiamärgis Eesti eri otstes on ikka täpselt samasugune. Kuna saartel on veidikene soojem võrreldes Võruga, siis aastast energiakulu arvutades kulub siinmail vähem kütet (justkui loogiline).
Arli, ei ole päris nii. See, millest sina kirjutad on olemasolevale hoonele energiamärgise väljastamine.
Kaalutud energiaerikasutuse arvutamise juures kasutatakse lisaks reaalsete ajaliste möötmiste asemel teoreetilist lähenemist – ei saa ju vastvalminud majaga kaasa mitme aasta möötmistulemusi vaid tuleb lähtuda kokkuleppelistest asjadest ja sel juhul on eesti eri otstes, sama projekti järgi tehtud hooned, erineva energiamärgi arvutusega just kraadpäevade osas.
Energiamärk on ikkagi konkreetne number. Täna näiteks on D klass alla 140-190 kWh/m2 a. See, et sama maja lõuna Saksamaal vajab vähem energiat, kui Lapimaal on ju loogiline. Ei tasu paksu keerutada, et tegu on suure mulliga. Eesti on suhteliselt väike ja võiks vabalt ka ühte või kahte(mandri Eesti ja rannik) kraadpäeva kasutada. Tegu on ikkagi mitmete aastate tulemuste kasutamisega, et arvutada energiavajadust. See, et sama hoone on Võrus C ja saaremaal D energiaklass, peab olema tegu suhteliselt piiripealse hoonega. Keskmine temperatuuri erinevus on mõned kraadid, mitte korrad.
Toon hoopis lihtsama näite, et asjast mõttelõnga saaks jälgida ka see, kes ei ole neis valemeis tuhninud.
Näiteks kaks täiesti identset maja, mis asuvad teineteisest 100 meetri kaugusel. Loogiliselt on neil aastane energiakulu sama.
Majade vahelt jookseb aga Harjumaa ja Järvamaa piir. Ühe maja puhul tuleb sama energiakulu puhul arvestada Harku ilmajaama (ehk III piirkond) andmetega aga teise maja puhul hoopis Tartu ilmajaama (ehk II piirkond) andmetega ja saamegi täiesti identsete majade puhul erinevad energiatõhususe arvutused.
Arli jõudis postitada vahetult enne mind aga jõudis ise ka samale järeldusele, et Eesti on suhteliselt väike ja võiks vabalt ka ühte või kahte(mandri Eesti ja rannik) kraadpäeva kasutada.
Energiamärgis ei ole mull ja peaks oleme üheselt arusaadav eestis ja kuna see on võetud otse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviist 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta, siis mull on see jutt, mida räägib majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmeti, et lähemas tulevikus kavatsetakse energiamärgised paberkandjalt elektroonilisse ehitusregistrisse ümber kolida. Isegi värvikoodid on üle euroopa ühed ja samad.