Kaali järve ääres tuhandete inimeste vales kohas liikumise kahe silma vahele jätnud keskkonnaameti seisukoht on, et neil ei olegi võimalust ega vahendeid kontrollida kõikide tingimuste täitmist, mis on rahvaürituste korraldamiseks väljastatud.
Üleeilses Saarte Hääles ilmunud loos esitatud küsimusele, kuidas on võimalik, et juba aastaid on rikutud Kaali järve kontserdi korraldamisele esitatud tingimusi ja midagi selle ärahoidmiseks ette võetud pole, ei saanud me üheltki ametnikult vastust ka eilse tiheda kirjavahetuse käigus.
Kuigi keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman räägib järjekindlalt vaid kahju (kaitsealuste liikide kahjustamine – toim) võimalikust tekitamisest, seisis Kaali järve kontserdile väljastatud tingimustes selgesõnaliselt, et kontserdi toimumise ajal on keelatud pealtvaatajate liikumine kraatri sisevallidel. Lotman rõhub oma kirjavahetuses Saarte Häälega vaid tagajärgedele, mitte konkreetsete nõuete täitmisele.
Üleeile ilmunud artiklis märgib Kaja Lotman, et tingimustest teadlikke ametnikke kontsertidel ei viibinud. Saarte Häälele väitis üks ametkonna tegemistega kursis olev allikas, et jutt nagu poleks teadlikke ametnikke kontserdil olnud, ei ole väga tõsiselt võetav. Neid oli seal olnud rohkem kui üks.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk ütles Saarte Häälele, et tingimused kontserdi korraldamiseks said seatud eeldusel, et olukorrast ollakse teadlik ja tingimustest peetakse kinni. Kaja Lotman lisas veel niipalju, et kui 2008. aastal liikide kahjustamist kontrolliti, ei tuvastatud midagi.
Leelo Kukk teatas sarnaselt Kaja Lotmani poolt varem öeldule, et järelevalve kohustus on keskkonnainspektsioonil. Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul on Saarte Häälele aga varem kinnitanud, et keskkonnainspektsioon ei teadnud asjast üldse.
Kaja Lotmani sõnul on üldjuhul teated kõikide suuremate rahvaürituste toimumisest edastatud kirjalikult teadmiseks ka keskkonnainspektsioonile. “Eelmisel aastal toimunud kontserdi tingimusliku nõusoleku puhul ei tehtud seda küll kirjalikult, kuid vastavaid inspektoreid teavitati sellest siiski suuliselt,” viitas Lotman, et seekord toimetati tavapärasest erinevalt.
Eile märkis Leili Tuul, et Kaali juhtumi valguses tuleb tõepoolest tõsisemalt arutada sealsete avalike ürituste korraldamisega seonduvat. “Võibolla tuleb üldse kaaluda, kas seal saab taolisi üritusi korraldada. Ehk on mõistlikum need üritused kusagile mujale viia,” kirjutas Tuul. Ta lisas, et kindlasti selgitatakse ka möödunudaastase kontserdi korraldamisega seotud asjaolusid ja kui selgub, et on alust süüteomenetluse alustamiseks, siis seda ka tehakse.
Ka Lotman märkis, et nüüd analüüsitakse juhtunut ja tehakse otsus nii kontsertide toimumise edaspidise võimalikkuse kui ka turismikoormuse hajutamise vajaduse kohta.
See, kuidas tuhanded inimesed on aastaid saanud lubamatult turnida Kaali kraatri sisekülgedel, olgugi et see on keelatud, jäigi Saarte Häälel teada saamata.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
saaremaa keskkonnakaitse on üks suur naljanumber – vähemasti menetluse protsess ja selle kestvus ;) isiklik näide olemas. andsin kõik tunnistused, töestusmaterjalid ja ei suudeta siiani otsusta ära teha… eterniidi matmisest käib jutt ja selle inimese vastutuselevõtmisest, kes seda tegi… aga noh, saaremaa on väike, köik tunnevad kõiki jne.
Keskkonnaamet: me ei suudagi tingimuste täitmist alati kontrollida – SEDA PAREM MULLE!!
See,et rahvas sääl natuke istus – on kohe kurjast…Kuid kui Sagur sääl sinilillesi niidab – ei midagit!!!
…ja mitte ainult sinilillesi. Ma ju näen siit kraatri põhjast pidevalt, mis lollusi siin tehakse, aga ükski koer ei haugu. Tööle kõiksugu inspektorid, mis te munete ja oma taguotsi niisama laiaks istute. Tööle, tööle!!!!
tuletage meelde, kes oli viimase kümne aasta jooksul saare keskonnateenistuse juhataja, kellega kõik asjad sujusid ja aetud sai. Kraatri kontserdeid hakkasin tegema just sellel ajal
mitte keegi ei suutnud tättele küüni taha ajada ja nüüd leiti maailma kõige lamedam, naljakam ja tobedam põhjus. …ja millal, siis kui raud on ammu ilma jahtunud.
Kui õige pumpaksime selle kraatri veest tühjaks, tabaksima kohe kaks kärbest ühe hoobiga. Esiteks ei tuleks keegi enam veest tühja kraatrisse kontserdile ja teiseks ei saaks mitte keegi enam mind süüdistada, et ma ainult selle veetõsteseadme endale ahnitsesin, vaid nüüd teenib see ju kogukonda.
ei pumpa tühjaks, sinna keskele tuleb dolokivist sammas ja sellele dolokivist plaat ja sellele kena naiseskulptuur. Nii tuleb.
Sammas siin, sammas seal, mõni sinilille peal.
Sammal siin, sammal seal, sammal mõne samba peal.
On Kaalikandis palju sambaid, neid rohkem veel, kui mõnel lambaid.
Ka sammalt on ses kraatris palju, see murendada võib ka kalju.
Sagur hoolsalt kraatrit niidab, seda keskkonnaamet kiidab.
Kõik Kaali kaunid ülased ja sinililled kaunikesed,
nüüd maha niidetud sääl saavad, kes parandaks need hullud haavad.
Kus küll on keskkonnaametnike silmad, kas tõde varjavad vaid talveilmad?
Mis üksainus dolokivist sammas, nii vähesega ei tohiks küll leppida. Sinna keset veesilma tulev vähemalt kaheteistkümnest sambast koosnev lehtlaansambel rajada, siis oleks alles asjal ning ettevõtmisel jumet.
ei liiguta lillegi, kui loodust rüüstatakse, kekskonnale kahju tekitatakse. Ainult hoiatused, kirjavahetus ja kõik jääbki soiku. Tüüpiline käsi-peseb -kätt.
See mis on lastud sündida Kaalis, Anglas ja Pangal on lausa häbiks inimestele, kes on pandud ja seatud ametisse selleks, et selliseid hulle tegusid ei oleks saanud juhtuda. Ja jutt ei käi mitte ainult keskkonnaametnike kohta, vaid ka muinsuskaitse ja maa-ala planeerijate, arhitektide kohta. Angla peaks olema nagu pärandkultuuri keskus, aga mis seal on – taas terve hulk mingeid sambaid, milledel pole mingit seost meie pärandkultuuriga. Ausalt on nii häbi meie väliskülaliste ees, sest nad teavad, mis ja kuidas olid lood tegelikult meie pärandkultuuriga.
kuidas Anglas pärandkultuuri ei ole? Seal on loigus tuurakala, loigu kaldal kilpkonn ja neid valvab kitseke. Pärandkultuur missugune.
ehitada koheselt üle kaali järve sild,sillamaks korvab tallatud umbrohu kahju mis keskkonnaametile laekuks
Silla ehitamiseks on vaja aastatepikkusi uuringud. Kardetavasti hülged võivad ennast vastu sillatalasid vigaseks ujuda.
Laha haiku, kahjuks liialt pikk.
Tihti need inimesed, kes ise suurt midagi ei tee, virisevad teiste kallal, kes midagi teevad. Miks ei tehta nii nagu mina tahan ja heaks pean? Vat siis tuleb ise midagi teha! Keskkonnaameti suhtes ma sõna ei võta, kuid möödund aasta järvekontserti korraldas keegi kolmas, mitte Sagur. Tuletan meelde tema ei oma järve ja minu mäletamist mööda hooldab järve ümbrust juba mitmed tublid aastad RMK.
Äi usu!
Kuule inimene, saa juba ükskord aru, et tegemisel ja tegelemisel on suur vahe. Kui juba midagi teha, siis mõistusega ja läbikaalutletult, aga mitte nii, nagu on seda juhtunud Kaalis, Anglas ja Pangal. Neis kohtades oleks vaieldamatult olnud parem, kui seal poleks midagi tehtud. Nüüd on need kohad justnagu potjomkinikülad, jubedad ja võltsid.
ma ei saanud aru sellest küüni-tagusest jutust…?
Kellal on liialt pikk, ega ometi mitte sellel sambasõbrast dolomiidimehel?