Kauaoodatud liikuv tapamaja pelgab tööpuudust (3)

Paar aastat tagasi aktiivseid arutelusid esile kutsunud liikuv tapamaja on märkamatult Soomest Eestisse jõudnud ja ootab praegu kusagil Raplamaal vajalike dokumentide vormistamist.

Liikuva tapamaja projekti aruandes, mis möödunud nädalal põllumajandusministeeriumile saadetud, tõdeb Eestimaa talupidajate liidu peadirektor Kaul Nurm, et põhiline probleem tapamaja töölerakendamisel on turusituatsiooni oluline muutus võrreldes ajaga, mil tapamaja ehitamine päevakorda tõusis. Selle aja jooksul, mil tehti tapamaja eeluuringuid ja peeti läbirääkimisi tapamaja tarnimise küsimuses, on alanud intensiivne elusloomade eksport Türki ning lammaste eksport Lätti, Taani ja Saksamaale. Koos sellise ekspordi kasvuga on tõusnud ka elusloomade eest makstavad hinnad, mistõttu kohalikel tapamajadel on raskusi Eestis tootjatelt tapaloomade saamisega. Liikuvale tapamajale on proovitud tööd leida Türgi ekspordi osas, kuid Türgi importöörid pole huvitatud tapmistöö tellimisest liikuvalt tapamajalt.

Tööle etapiviisiliselt

Tulenevalt turusituatsioonist on liikuva tapamaja töölerakendamine kavandatud etapiviisilisena, kirjutab Kaul Nurm. Esmalt alustab tapamaja tööd oma tugibaasis, TÜ-le Eesti Mahe kuuluva Märjamaa lihatööstuse juures, ning seejärel hakatakse tapamaja tegevusraadiust johtuvalt nõudluse kasvust järk-järgult laiendama ja alustatakse loomade tapmist tugibaasist kaugemal. “Etapiviisiline tapasektsiooni käivitamine on igati põhjendatud ning võimaldab vältida riske ja õppida saadud kogemustest töö käigus,” märgib Nurm.

Majanduslik analüüs näitab, et mitmed eelised, mida liikuv tapamaja liha kvaliteedile juurde annab, vähendavad selle majanduslikku tasuvust. Kui tavaliselt on loomade transport tapamajja põllumajandustootja kulu, siis liikuva tapamaja puhul pääseb tootja küll loomade transpordikuludest, kuid samas suurenevad märgatavalt tapamaja kulutused tapamaja enda transportimise tõttu. Olulise osa kuludest moodustavad loomsete jäätmete kogumine ja nende üleandmine loomsete jäätmete käitlemise tehasele.

Tapamaja majanduslikku võimekust mõjutab ka konkurents. Kui Eesti-siseselt oleks liikuva tapamaja hind võrreldes statsionaarsete tapamajadega konkurentsivõimeline, siis Lätis pakutavate teenustööde hinnad on Eesti omadest kaks kuni kolm korda madalamad, osutab Kaul Nurm.

Kuna tapamaja kavatseti töösse rakendada loomakasvatajate ühistegevuse põhimõttel, pidas ETKL läbirääkimisi Eesti lihaveisekasvatajate seltsiga, Eesti lambakasvatajate seltsiga ja tulundusühistuga Eesti Mahe.

Võimalikest koostööpartneritest näitas Kaul Nurme sõnul suurimat huvi koostöö vastu üles tulundusühistu Eesti Mahe. Vastavalt saavutatud kokkuleppele haldab tapamaja ETKL-i loodud äriühing Talutööd OÜ ja sellega opereerib TÜ Eesti Mahe, kes on tänaseks alustanud tapamaja praktilist töösserakendamist. Ette on valmistatud enesekontrolliplaan, käib töö veterinaar- ja toiduametilt vajalike lubade saamiseks.

TÜ Eesti Mahe tegevdirektor Jaan Nõmmik ütles Saarte Häälele, et tapamaja vaatamas käinud Rapla veterinaariakeskuse töötajad pole tapamaja ehitanud Soome firma koostatud enesekontrolliplaaniga rahul. Kuna Eestis ei tea keegi, kuidas liikuv tapamaja töötab, oodatakse kohapeale soomlasi, kes teevad veterinaarametnike juuresolekul kontrolltapmise ja koostavad Eesti veterinaaride nõudmistega kooskõlas uue enesekontrolliplaani.

Asukoht saladuses

Jaan Nõmmik ei öelnud, kus tapamaja praegu täpselt asub. “Minule ei ole üldse kasulik, kui ma ütlen, et tapamaja praegu Eestis on, sest kogemus ütleb, et nii kui sa midagi välja räägid, nii on igasugused uudistajad ja ründajad kohal,” lausus Jaan Nõmmik. Tema sõnul hakkab tapamaja tööle kindlasti sel aastal. “Loomade tapmisaeg hakkab pihta teisel poolaastal ja siis on hea tapamaja käima panna. Töötaja tuleb enne ka välja õpetada,” rääkis Nõmmik.

Seda hirmu, et tapamaja Eesti praegustes oludes sootuks kasutuks osutub, Nõmmikul pole. “Muutuvad turusituatsioonid, muutub elusloomade transport,” sõnas ta.

Otsinud kontakte liikuvate tapamajade võimalike ehitajate ja müüjatega, alustas ETKL 2011. aasta suvel läbirääkimisi Soome ettevõttega Kometos OY (www.kometos.com). Läbirääkimiste tulemusena otsustati 2011. aasta detsembris valida veiste ja lammaste töötlemiseks sobiva mobiilse tapamaja tarnijaks Kometos OY.

Soomlaste ehitatud mobiilne tapamaja kujutab endast poolhaagist mõõtmetega 13,6 m x 3 m x 4 m. Tapasektsioon vastab Euroopa Liidu kõigile asjakohastele veterinaar- ja hügieeninõuetele ning selle võimsus on kuni 10 veist või 40 lammast päevas. Tapamaja ehitamisega seotud pilootprojekti kogumaksumus on 170 668 eurot.

Arvestades asjaoluga, et ETKL on mittetulundusühing, mille põhitegevus ei tohi olla majandustegevuse kaudu tulu saamine, otsustas ETKL liikuva tapamaja projekti rakendamiseks luua eraldi äriühingu, mis kuulub 100% ETKL-i omandisse. Tapamaja tapasektsiooni haldamiseks loodi osaühing Talutööd, mille kõik osakud kuuluvad ETKL-ile.

Print Friendly, PDF & Email