Suure publikuhuvi ja meediakära saatel eelmise aasta augustis Kaali järvel toimunud Jaan Tätte kontserdil Kaali kraatri sisekülgedele istuma lastud inimesed võisid kahjustada seal kasvavaid kaitsealuseid samblikke.
Samas oli kontserdi toimumiseks antud tingimustes kirjas, et sinna ei tohi inimesi lasta. Tingimused väljastanud keskkonnaamet ei teadnud tuhandetest kraatri külgedel istuvatest inimestest midagi.
Keskkonnaamet väljastas Kaali järvekontsertide korraldamiseks loa tingimusega, et kontserdi toimumise ajal peab olema keelatud pealtvaatajate liikumine kraatri sisevallidel. Seda põhjusel, et seal esineb kaitsealuseid liike.
Teadaolevalt külastasid Tätte kontserti tuhanded inimesed, kellest enamus just sisevallidel istuski. Väga väike võis olla tõenäosus, et taoline asjaolu keskkonnaametil kahe silma vahele jäi, kuid nii see ometi juhtus. Nüüd on avastatud, et tõenäoliselt tehti kaitsealustele liikidele viga ja soovitakse karmistada selle aasta järvekontsertide korraldamise tingimusi.
Keegi ei teadnud
Samas on teada, et kontserdid on toimunud samas paigas ja keskkonnaameti väitel samadel tingimustel (kraatri siseküljel viibimise keeluga – toim) juba aastaid. Kuid isegi tingimuse väljastaja ise pole seda probleemiks pidanud.
Seda tunnistab ka keskkonnaameti Lääne regiooni juht Kaja Lotman: “Oleme igal aastal andnud tingimusliku nõusoleku, et kontserdil tuleb tagada kraatri sisekülgede puutumatus. Kraatri sisekülgedel ronimine põhjustab ka erosiooni ja kraatri servade kulumist.”
Vaatamata oma seatud tingimustele aga ei kontrollinud keskkonnaamet, kas neid ka täidetakse. Küsimusele, miks, vastas Kaja Lotman, et ühtegi nõudmistest teadlikku ametnikku kontserdil ei viibinud. Saarte Hääle viitele, et aastate jooksul on seal ju varemgi kontserte korraldatud ja ka siis pole keegi inimesi tähele pannud, Kaja Lotman ei vastanud.
Keskkonnaamet sai Lotmani sõnul signaali võimalikest kahjustustest alles novembris. Siis oli aga lumi juba maas ja kahtlusi kontrollida ei saanud.
Milliseid liike täpselt kahjustati, Kaja Lotman öelda ei saa, kuna kõrgema kategooria kaitsealuste liikide andmeid tema väitel meedias avaldada ei või.
Kontsert mujale viia
Pole teada ja seda ei saagi teada, kas keskkonnaamet oleks probleemile tähelepanu pööranud, kui keegi kõrvalt poleks märkust teinud.
Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna vanemteadur ja 2004. aastast Kaalis sealseid samblikke uurinud Nele Ingerpuu ei viibinud samuti kontserdil, kuid meediat jälgides tekitas inimeste hulk temas kahtlusi.
Seda, et nende tähelepanu juhiti probleemile mujalt, nendib ka Lotman ise. “Eelmisel sügisel sai keskkonnaamet teate Tartu ülikooli teadlastelt, et sisevallidel tallamisega ohustatakse liigi säilimist alal.”
Seega on toimunud selline veider asjakäik, et keegi teine pidi tingimused väljastanud ametkonna tähelepanu juhtima sellele, et tõenäoliselt toimuski seesama kahjustamine, millele viidates tingimused väljastati.
“Rahvarohkete ürituste korraldamisest lugesin Õhtulehest. Mind üllatas tõsiselt, et rahvas lastakse tallama kraatri nõlvu. Lisaks kaitsealuste liikide võimalikule kahjustamisele rikub ju selline tallamine ka nõlvade üldist looduslikku ilmet,” imestab Ingerpuu ja ütleb, et pole võimalik küll süüdlast tõestada, kuid näiteks ühe I kategooria samblaliigi populatsioon on ajavahemikus 2004 kuni 2009 vähenenud poole võrra. “Kas tegu on tallamise tulemuse või mingi muu põhjusega, pole praegu võimalik öelda,” toonitab ta.
Ise Kaali kraatrit külastades on Ingerpuu näinud, et üks III kategooria kaitsealune liik on tallamise tõttu räsitud, kuid siiski alles. Selle liigi kordusseire toimub sel aastal. “Kas ümbruskonnas siis muid kontserdipaiku pole?”, küsib Ingerpuu ja soovitab leida kontsertideks mõni teine koht.
Pole keegi taime näinud
Kaali järve ääres kontserte korraldava MTÜ Kaali Külastuskeskus juhi Alver Saguri arvates on probleemi püstitus veidi vildakas. Tema sõnul ei ole 10 aasta jooksul, mil kontserte korraldatud on, mitte mingeid probleeme olnud. Talle pole keegi isegi neid taimi näidanud. Ta tahaks näha kõigepealt ikka inventuuri, et mis oli enne kontserti ja mis nüüd, mitte nii, et keegi tuleb pärast kontserti ja ütleb, et nüüd on kehvasti.
Saguri sõnul ei ole keegi igapäevase külastustegevuse puhul sellele probleemile tähelepanu juhtinud ega märkusi teinud. Ometi on Kaali kui Saaremaa ühe suurima turismiobjekti külastuskoormus üsna mehine.
“Meil käib juulikuus 2000 inimest. Või näiteks lastekaitsepäev 1. juuni, kui korraga on 8 bussi Kaali järve ääres. Päkapikud ronivad puude otsa, mitte mingit probleemi pole absoluutselt,” kirjeldab Sagur ja imestab, et kui inimene tuleb kontserdile, istub kivi otsa või on kraatri nõlval, kas see siis lõhub seda?
“Nüüd oli üks kontsert aasta jooksul, inimesed vaatasid ja kõik on puruks pekstud,” imestab Sagur ja ütleb, et selline suhtumine pole aus ja ei maksa lihtsalt ärategemise pärast kellelegi ära teha.
Saguri sõnul võib sellise teemakäsitlemise juures turismi Kaali järve ääres üleüldse ära lõpetada või teha kraatri pervele ilusad stendid, et selle kivi otsas kasvab selline taim ja see on kaitse all.
Ametlikku käiku pole
Nüüd, mil on selgunud, et keskkonnaameti nõudmisi on eiratud, minnakse lume sulamise järel kindlaks tegema, kas kaitsealused liigid on kahju saanud. Lotmani sõnul proovitakse asjaosalistega leida mõistlik lahendus rahvaürituste edaspidiseks korraldamiseks nii, et oleks võimalik säilitada ka kaitsealused liigid.
Siiski toonitas ta, et edaspidi Kaali järve ääres toimuvatele tegemistele nõudmisi karmistatakse. Praegu ei ole ka 2013. aasta järvekontserdi jaoks luba antud, selle andmine otsustatakse pärast kevadist kohtumist. Küsimusele, kas mingeid sanktsioone ei järgne, kuna rikuti keskkonnaameti enda poolt püstitatud tingimusi, vastas Lotman, et karistada saab vaid siis, kui on välja selgitatud kahju.
Keskkonnainspektsioon teatas Saarte Häälele, et neile ei ole ühtegi kaebust tulnud. Inspektsiooni lootused on samuti korraldataval teabepäeval, et siis leida mingi kokkulepe, kuidas saaks üritusi korraldada kaitsealuseid taimeliike kahjustamata.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Igapeäv keegi tambib ju vallidel ma usun.
Kui üks esineb seal kraatri veel, teised peavad siis istuma taeva all ja vaatama põrgu poole, kuidas üks laulab ja küsitakse suurt piletiraha?
seltsimees Lotman võtku need taimed sealt ja istutagu need sinna kuhu inimese jalg ei satu,see saaremaale nii omane kui midagi tehakse,siis leitakse kohe kusagilt mingi jabur põhjus miks ei saa ega tohi,inimesed ei käi ju seal neid umbrohutaimi vaatamas
Tõesti jabur olukord — kraatri servadel on puude juures tahvlid kirjadega ”harilik pärn” ja ”tavaline kuusk” aga ”selle kivi otsas kasvab selline taim ja see on kaitse all” stiilis silti ei tohi panna, kuna ”kõrgema kategooria kaitsealuste liikide andmeid avaldada ei või”.
Kirjutise põhjal tundub, et viga on elementaarse kommunikatsiooni puudumises Keskonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni vahel — Keskkonnainspektsioon ei saa ju järelevalvet teostada, kui Pentus-Rosimannuse haldusalas olev Keskkonnamet lihtsalt ei suhtle koostööparneritega ning Kaalis tegutsejad ei saa mingeid meetmeid rakendadada, kui neile isegi ei selgitata, millest üldse jutt käib.
Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
Ning
Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
Minu ettepanek oleks luua Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus — Keskonnaministeeriumisiduvusebüroo, mis teostab sisekommunikatsiooni Keskkonnaministeerimi haldusalas olevate valitsusasutuste vahel seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Keskkonnaameti sisekommunikatsiooni spetsialist allub ju Keskkonnaameti pressiesindajale ja selline absurdsus lihtsalt ei saa toimida. :)
Eksperdid
pole imestada, saaremaal on suur enamus muistseid loodusväärtusi, sealhulgas mitmed iidsed pühapaigad (Panga, Kaali) rõveda kommertsi poolt pantvangistatud ja raha teenima pandud. Kõik müügiks, milleks me ikka räägime saare ja saarlaste erilisusest. See oli nii vaid väga ammu tagasi, muinasajal.
Saguri töölised niidavad nii muruniidukiga kui ka trimmeriga kraatri sisekülgedel muru(sinililli ja köike muud) —Kus siis Keskkonnaamet on???
Sammas siin, sammas seal, mõni sinilille peal.
Kõikjal kohata võib sambaid, neid rohkem veel, kui Kaalis lambaid.
Sammal siin, sammal seal, mõni sammal samba peal.
Kõikjal kasvab sammalt palju, see sammal murendab ka kalju.
Nüüd keskkonnaamretil on mure, ega sammal välja sure.
Mis saab Kaali kraatri mainest, kui see täitsa lage taimest.
Sagur hoolsalt kraatris niidab, seda keskkonnaamet kiidab.
Kus küll nende silmad olid, kui need sambad Kaali tulid?
Kui nüüd veel Tätte sellele lahedale vemmalvärsile ka viisi teeks, siis olekski tal taas üks uus vinge lugu esitamiseks.
Noh, nüüd ei ole ju ka muinasaeg enam au sees ja vabadusvõitluski on ainult vanamuttide ja vanameeste uiuke, mis sest looduskaitsestki enam… Laske aga lorilaule iga augu servas.
kontsert olnud vaid ninasarviklastele – polnuks probleem üles kerkinud.
Jutt, et ametnikke kontserdil polnud, on sulaselge jama. Neid oli seal üsna mitu.