
MERIKE JA TEMA PIIBEL: “Reiki – puudutuse võlu” on naisel kuhugi minnes alati kaasas. Foto: Elina Kalm
“Kõigepealt loen algusest paar lehekülge ära, mis tegelased on, siis loen ära lõpu, ja siis ma saan rahulikult edasi lugeda,” räägib leekpunaste juustega Merike Sulkovski naerukil häälega ja tõmbab end lugemisest rääkimiseks oma hubase lille-, küünla- ja raamaturohke korteri diivaninurgas mõnusalt kerra.
Mandrilt pärit Merike elab koos abikaasa Borisiga juba mõniteist aastat Tagaverel. Iidse tervendamismeetodi reikiga tegelev naine ütleb oma lemmiklugemiseks vaimse kirjanduse. “Maailm ei koosne ainult sellest, mida sa enda ümber näed ja käega katsud, midagi muud on seal veel,” sõnab ta ning räägib nõidadest, teispoolsusest, inglitest, enese arendamisest ja aitamisest, esoteerikast, müstikast, ravimtaimedest. Ka Inglise luuletaja ja kunstnik, müstiline William Blake on Merikese suur lemmik.
“Aga Gunnar Aarma raamatud on peamised, kõik mu põhitõed on sealt saadud,” kinnitab ta. Teema juurde jõudis Merike juba aastate eest Luule Viil-maa raamatute kaudu, kuid asi loksus tema sõnul paika pärast isiklikku läbielamist, pannes mõistma, mis on tõeliselt tähtis. “Enne oli lihtsalt huvi, aga siis hakkasin aru saama. Kui ise midagi läbi elad, vaatad asjale hoopis teise pilguga. Mida rohkem loed, seda rohkem mõistad.”
Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.
Aga ristsõnadest pole üldse juttu?