TERVISERAJAL: Ajakirjanik Hendrik Kuusel (paremal) oli tegu, et temast rohkem kui poole vanemal Heigo Kipsil suusarajal kannul püsida. Foto: Sander Ilvest
“Elus on nagu kooliski: kui sa esimeses klassis oma ülesandeid ära ei tee, siis teise klassi üle ei viida. Jääd istuma ja alustad järgmist elu samast kohast,” räägib Heigo Kips ilma igasuguse paatose või pingutuseta. Isegi hingeldama ei aja, hoolimata sellest, et ta samal ajal suusatab.
Kui arst talisupluse ära keelas, saigi suusatamine 72aastasele spordimehele ja vetelpäästjale põhiliseks talviseks karastus- ja treeningviisiks. Kuressaare gümnaasiumi ääres asuvasse Terviseparki saabub Heigo pisikese auto ja rõõmsameelse koeraga. Tipa on kodutuna päästetud kutsa. Üks paljude seast, kelle Heigo elule on aidanud, need paljud teised on aga inimelud. Kui palju neid on, ei tea kogenud vetelpäästja isegi: “Ei ole kokku lugenud.”
Noortega koos
Päike on õnnistanud tänast suusailma ja teeb erkvalge lume vaatamise raskeks. Heigo varjab oma silmi moodsate päikeseprillidega ja soojuskiired pääsevad ligi vaid kiirelt naerule kiskuvale suule ning autoõnnetuse tagajärjel kõveraks jäänud ninale. Autoõnnetuse, millest eluga pääsemiseks läks vaja väga head kaitseinglit.
Suusaraja ääres tervitab veteransportlast Saaremaa ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Enn Laanemäe, kes oma õpilased metsa vahele sõitma on kupatanud. Kui Heigo oma Karhu suusad alla on saanud, põrutab ta tseremoonitsemata rajale. Hommikune jooga on keha juba üles äratanud. Laanemäe hüüab veel järele, et härra Kips liiga kiiresti ei sõidaks, muidu õpilastel hakkab piinlik.
Heigo on oma bioloogilisest vanusest paarkümmend aastat noorem ja temaga sammu pidamine teeb alguses minugi murelikuks. Õnneks on Heigo arukas mees ja sõidab rahulikult. Pärast pinnapealset vestlust enese jätkuvalt heas vormis hoidmise kohta hakkab Kips asju selgitama hoopis ootamatu nurga alt. Oma keha ja vaimu eest hoolitsemiseks on mehel ajend, mida paljud ei suudaks mõista.
Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Aitäh autorile hästi kirjutatud ja huvitava lähenemisega persooniloo eest! Oli tõeliselt hea lugeda!
Heigo – jätka samas vaimus! Oled südamega Spordihing!
Ka mulle meeldis see lugu väga.
Väga hea artikkel! Mõnus lugeda ja paelus!
Käisin hommikuti Titerannas ujumas. Ühel hommikul siputab keegi rannas jalgu ja jääb siis pea peale seisma. Päris rõve pilt oli. Kujutage endale ette, et veerand tundi enne tööpäeva algust oma töökoha esisel haljasalal võtavad nii pankurid kui müürsepad, nii arstid kui õpetajad, nii bussijuhid kui ettekandjad, nii… jne suspede/bikiinide väele ja seisavad pea peal.
Olete kusagil midagi sarnast näinud?
Hendrikult hea ning armas lugu, kirjuta veel selliseid.