Statistikaameti aastakokkuvõtted tuletavad meile igal aastal ebamugavust põhjustava järjepidevusega meelde, et Saaremaa piimatoomise produktiivsusnäitajad on Eestis ühed viletsamad. Leidub heatahtlikke, kes põhjendavad siinsete farmide madalat tööviljakust punase tõu suure osakaaluga karjas. Saarte Hääl uuris Eesti tõuloomakasvatajate ühistu tõuraamatu- ja aretusosakonna juhatajalt Tõnu Põlluäärelt, mis on Saare maakonna madalate lüpsinumbrite taga?
Tõnu Põlluäär:
Piimatootmises Saaremaa just kõige viimane maakond ei ole, aga kui vaadata, siis saared, Lääne-Eesti ja Lõuna-Eesti ääremaakonnad on tunduvalt kehvemate toodangunäitajatega kui on Kesk-Eesti. Samas ei saa öelda ka seda, et kõik oleks halvasti. Saaremaa suurte farmide tase on Eesti keskmise juures – 7000 kilo lehma kohta ja natuke peale.
Kindlasti ei ole Saaremaa farmide väikese toodangu põhjus punane tõug ja kui see müüt ükskord ära ei kustu, siis ma ei tea, mis ma pean tegema. Ka Tõnu Posti kari on 2/3 ulatuses punast tõugu kari, aga me ei saa öelda, et tema toodang on madal. Tõu süüks ei tasu midagi ajada. Küsimus on ikkagi selles, kuidas saada tulu. Saaremaal on hästi palju väiksemaid karju ja ega nende pidajad tulukusele ja ka enda harimisele suurt rõhku pane. Nad ei tahagi karjast seda viimast välja pigistada.
Kindlasti on probleem karjamaade uuendamine. Saaremaa maaviljakus ei ole kuigi kõrge ja sinna peaks rohkem investeerima, et paraneksid rohu kasv ja sööda kvaliteet. Kui me söödame lehmi 40 aastat vana kamara otsas, siis on selge, et sealt ei ole midagi tulemas. Selliseid tootjaid on aga palju ja see hakkab ka kohe silma, kuidas karjamaadega käitutakse.
Kõik algab pihta söötmisest ja sellele tuleb rõhku panna, aretuses praegu nii suuri probleeme ei ole. Kui raha tuleb toodangu eest vähem, siis pannakse ka sisenditele vähem rõhku, võibolla mõned mineraalid ja vitamiinid jäävad ostmata ning see väljendub ka toodangus. Siin on palju põhjuseid.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Mis see kellegi asi on, mitu liitrit piima ma saan. USA lehmad poegivad kaheaastaselt, nagu ikka lehmad ja 3,5 aastaselt on Viilupi-leedo juures. Seega 1,5 aastat sissetoovat tegevust peremehele. isegi üks minu oma on 8 aastane. Elab , lüpsab, poegib, piimamärjukene majas.
Kas saarte hääl ongi sita otsimiseks ka sealt, kus seda pole. Kas lisaks leedo praamidotatsioonidele laekub raha KGB-FSB majori Prei kaudu selle lehe hinges hoidmiseks.
USA-s ei anna ka ükski lehm alla 10 tonni aastas. Vähemalt mitte see, keda lehmaks nimetada võib.
Ja lp ajakirjanik juhib tähelepanu, et alati saab paremini, mitte ei otsi s!tta :)
oled sa lüpsmas köinud. 10 * 1,5 võrdub 15 tonni. Niipalju lüpsvad meite lehmad ka, kõiketeadja.