Kärla piimakari toibub puugirünnaku tagajärgedest (2)

RASKE PERIOOD: Kärla PÜ juht Ülar Tänak pidi lõppenud aastal toimetama olukorras, kus augustini karjale järelkasvu juurde ei tulnud. Foto: Egon Ligi

2011. aasta suvel tabas Saaremaa piimatootjate paremikku kuuluva Kärla PÜ noorkarja puugihaigus, millele järgnes tugev tagasilöök piimakarja taastoomisele ning pidurdus piimakarja produktiivsus lõppenud aastal.

Veel möödunud aasta alguses kõneles Kärla PÜ juht Üllar Tänak eesmärgist jõuda lähemas tulevikus toodanguga lehma kohta 10 000 kiloni. Samal ajal kui paljudel teistel Saaremaa piimatootjatel õnnestus toodangut lehma kohta suurenda, jäi Kärla PÜ 2011. aastaga võrreldes 17 kiloga miinusesse ning piirdus uute kõrguste võtmise asemel 9401 kiloga lehma kohta.

Tänak rääkis, et 2011. aasta suvel haigestus enam kui 70 karjamaal olnud noorkarja looma puukentsefaliiti. Loomadel tekkis verekusemine ja paar looma isegi suri. “Kui kiiresti sellele asjale jälile ei saa, siis on loom kolme päevaga surnud,” rääkis Tänak, kelle hinnangul õnnetus Kärla ühistul siiski õigeaegselt sekkuda ja loomi ravima hakata. Kuigi ravi sai ka karjas olnud pull, kahtlustavad Kärla PÜ spetsialistid, et puugihaigus võis muuta pulli suguvõimetuks. Otsest tõestust selle kohta siiski pole.

Pull ei saanud tööga hakkama

Igal juhul tabas Kärla PÜ töötajaid 2011. aasta sügisel ebameeldiv üllatus, kui lauta tulnud mullikad olid kõik seemendamata ja pull ise suguvõimetu. Seemendamata jäi umbes 80 mullikat ning karja taastootmine sai tugeva tagasilöögi. 2012. aasta augustikuuni ei tulnud Kärla piimakarja juurde ühtegi noorlooma.

Karja noorendamisel tekkinud tüsistus on piimatootjale küllalt kulukas, sest loomad, kes peaksid juba poegima ja piima lüpsmise näol tulu andma, neelavad vaid ettevõtte raha. “Teadlased on välja uurinud, et rahaliselt on tootjale hästi suur vahe, kas loom poegib näiteks 24- või 27kuuselt,” rääkis Ülar Tänak. Suguvõimetu pulli tõttu lükkus Kärla piimatootjal poegivate mullikate vanus ettenähtud 24 kuu asemel kuni 28 kuu vanuseni.

Praegu on Ülar Tänakul põhjust loomade sigivuse üle taas rõõmu tunda, sest möödunud aasta lõpus hakkas poegimine pihta sellise hooga, et vasikaid võinuks isegi vähem tulla. “Osa müüsime ka maha ja teised läksid karja väljavahetamiseks,” rääkis Tänak.

Et karja arvukus kriitilisel hetkel vajalikul tasemel hoida ja üldtoodang ei saaks väga suurt tagasilööki, pidi piimatootja tegema 2011. aasta kriisiolukorras kulutusi viletsamate loomade rivishoidmiseks. “Kui on noorkarja peale tulemas, siis viid vastavalt viletsamaid välja, aga meie pidime nendega vaeva nägema ja neid ravima,” rääkis Tänak, kelle sõnul võis siit tulla mõningane tagasilöök piimatoodangule.

Samas pole häired karja väljavahetamisel ainus toodangut pärssiv põhjus. Ka 2011. aastal valminud loomasööt oli kehva kvaliteediga. “Polnud päris see, mida oleks tahtnud. Silo sai koguseliselt vähe ja kvaliteet ei olnud ka kõige parem,” märkis Ülar Tänak.

Samas on ettevõte teinud ka teadlikult samme, mis piimatoodangut langetavad. Näiteks vähendas Kärla PÜ kulude kokkuhoidmise eesmärgil ja loomatervisele mõeldes jõusööda manustamist loomadele. “Lehm ei ole iseenesest siga, kes jõusööda peal elab, ta on ikka mäletseja, kes tahab põhisööta saada,” põhjendas Tänak. Kui varasematel aegadel on jõusööda osakaal Kärla lüpsikarja ratsioonis küündinud 63 protsendini, siis aste astmelt on jõusöödakogus vähenenud ja moodustab praegu kõrgema toodanguga loomade grupis umbes 50 protsenti ratsioonist.

Kärla PÜ juht rääkis, et pärast 2011. aasta juhtumit suguvõimetu pulliga läks ettevõte üle ainult kunstviljastamisele, ehkki väga mugav on hoida mullikaid koos pulliga karjamaal. “Nüüd käib kõik kunstlikult. Need loomad, kes peavad seemenduse alla minema, ajame farmi sisse ja seemendame ära,” rääkis Tänak.

Kärla piimatootja märkis, et ka varem on terve suve karjamaal olevad loomad puugihaigusse jäänud. Mida puugihaiguse vältimiseks tulevikus ette võtta, selle kohta ei osanudki Tänak täpset vastust anda.

Riik loomade puugistatistikat ei pea

Eesti tõuloomakasvatajate ühistu tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja Tõnu Põlluääre sõnul paistab Tänaku juhtumi puhul olevat tegemist ettevõtte management’i küsimusega. Kärla farmil ei pruukinud viljatusprobleem olla puugihaiguses, vaid pullis, kelle viljastamisvõime võis olla madal või olematu.

Üldiselt lähevad Eestis piimakarja tiinusenäitajad Põlluääre sõnul isegi paremaks vaatamata sellele, et piimatoodang on tõusnud. “Inimesed harivad ennast, saavad aru oma vigadest ja lähevad nende teemadega kompleksselt edasi,” sõnas Tõnu Põlluäär.

Ka mullikate esmaspoegimise iga on tulnud Eestis igal aastal madalamale ja nii noorelt kui mullikad täna poegivad, ei ole nad seda kunagi varem teinud, kinnitas Tõnu Põlluäär. Tema sõnul on suur roll mullika söötmisel, on väga tähtis, et ratsioonid oleksid tasakaalus ning loom saaks oma mineraalid ja vitamiinid kätte. Viimase aja märksõnad on karjas püsivus ja esmaspoegimise ea noorenemine, selle saavutamiseks tehakse palju tööd. Mida varem noor loom lüpsikarjaga liitub ja mida kauem ta seal püsib, seda soodsam see ettevõttele majanduslikult on. Paljudes edukates suurfarmides poegivad lehmad esmakordselt 24kuuselt, märkis Põlluäär.

Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian ütles, et ametil ei ole puugihaigustesse nakatunud loomade kohta väga palju andmeid välja pakkuda. On mõne aasta tagused entsefaliidijuhtumid kitsedega, mis said teatavaks seoses sellega, et loomade peremees haigestus puugihaigusesse.
Inimene läks oma tervisemurega arsti juurde ja pakkus ühe võimalusena välja, et tema haiguse võis põhjustada haigestunud kitse toorpiima joomine. “Edasi oleme volitatud vetarstide kaudu jõudnud farmini, kust see piim pärit on.
Loomadelt on võetud proovid ja tehtud uuringud,” rääkis Kristian, kelle sõnul pole aga otseselt leidnud kinnitust entsefaliidi pärinemine toorpiimast, ehkki haiguse levimine toorpiima kaudu on iseenesest võimalik.
Maarja Kristian ütles, et riik ei pea kariloomade puugihaiguste seiret vajalikuks, sest suurem osa farmide toodangust läheb kombinaatidesse töötlemisele ning toorpiimana jõuab tarbijani väga väike osa piimatoodangust.