Kõne Iffile

Täna räägime Iffiga reisisaate tegemiseks ette võetud sõidust eksootilisse Malaisiasse.

Minul oli see Tiina Pargiga, kes teeb saadet “Reisile minuga”, reisil käia kolmas kord. Saatus on võimaldanud mul reisida üsna mitmel kontinendil, aga just see Malaisia-reis võiski olla niinimetatud elu reis. See oli ikka väga võimas! Nägime palju ja kuna Tiina on hea organiseerija, oli programm vapustav.

Tegemist on troopikalähedase maaga, kus aasta läbi 25–35 kraadi sooja. On kaks aastaaega – kuiv ja märg. Meie sattusime sinna vihmaperioodil. Õhtuti sadas viis minutit väga sooja, duši moodi vihma.

Minu jaoks oli reisi tipp käik Borneo saarele. Põhja-Borneo on loodusehuviliste paradiis, kus on maailma vanimad ürgmetsad, loomad, kes elavad ainult sellel saarel.

Olin nina-ahvidest küll kuulnud, aga näha neid vabas looduses oli hoopis teine tunne. Nägime orangutane vabas looduses. Sõitsime mööda jõge paadiga ja meie giid ütles: “Hoidke hinge kinni, nad tulevad!” Ja tulidki. Veel nägime kümnepealist kääbuselevantide karja, kes elavad ainult Borneo saarel ning kelle nägemine olevat haruldane asi.

Käisime ka pealinnas Kua-la Lumpuris, kõrgetes Petronase tornides. Kuala Lumpur on väga võimas, väga moodne, väga-väga roheline ega jäta tüüpilist rusuvat suurlinna muljet. Samuti käisime saarel nimega Lang Kawi. See on Muhu suurune saar, fantastilise loodusega – mäed, palmid, džungel, jõed… Ma ei imesta, et aastas käib sel saarel umbes kolm miljonit turisti.

Kuna Malaisias elab kolm suurt gruppi inimesi – malailased, hiinlased ja hindud, siis on sealne toidukultuurgi segunenud. Toiduvalik oli äärmiselt lai ja road pööraselt head.

Keda huvitab sealne elukvaliteet, siis ütleksin, et kui Malaisias sureks keegi nälga, on ta puhta loll.

Bensiinihind on pool meie omast, kuna neil on oma nafta.Nad toodavad palmiõli, neil on suur tinaeksport. Meil jäi selline mulje, et seal riigis kõik toimib.

Kerjuseid seal kuuldavasti ei ole – me ei näinud ka. Ega seal kõik rikkuses püherda – nägime ka väga lihtsaid laudadest hütikesi, aga sellist vaesust nagu olen näinud Indias, küll kuskil silma ei hakanud. Kõik oli ka väga puhas.

See, kui hästi suhtuvad külalistesse Malaisia inimesed, on minu jaoks ennekuulmatu ja -nägematu. Teenindus on ülihea, kõik naeratavad ja tundus, et need naeratused ei olnud võltsid.

Neid vaatamisväärsusi – nii looduslikke kui ka inimese rajatud – on nii tohutult palju, et selle nädalakesega ei suuda kuigi palju läbi vaadata. Meil tuleb sellest kirevast reisist kaks saadet á 25 minutit, esimene neist on eetris 27. veebruari õhtul.
Aga tagasi läheksin Malaisiasse, kui võimalik, kohe. Ja esimese asjana veedaksin nädala Borneol ürgmetsades.