Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna andmeil vastab Kaali lasteaed-põhikooli 15 pedagoogist oma õpetatavais aineis täielikult kvalifikatsiooninõuetele vaid seitse.
Mullu 24.–28. septembrini läbi viidud riikliku järelevalve käigus selgus, et kaheksal pedagoogil pole oma ainete õpetamiseks erialast haridust või puudub see II või III kooliastmes õpetamiseks.
“Näiteks klassiõpetaja võib erinevaid aineid õpetada teises kooliastmes ehk kuuenda klassini, aga kolmandas kooliastmes ehk 7.–9. klassi jaoks peab tal olema ainealane ettevalmistus,” ütles Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Meelis Kaubi.
Kaubi andmeil omandavad kolm Kaali kooli õpetajat, nende seas üks lasteaia õpetaja, praegu eriala õpetatavas ainevaldkonnas.
Saaremaa ebatavaline
Samuti selgus järelevalve käigus, et kahele õpetajale on määratud pedagoogi ametijärk, kuid õpetatavates ainetes ei vasta nad pedagoogide atesteerimise tingimustes ja korras kehtestatud nõuetele. Ühel õpetajal aga on läbimata viimase viie aasta jooksul ettenähtud mahus (vähemalt 160 tunni ulatuses) täienduskoolitus.
“Mõnel pool maakoolis võib küll juhtuda, et mitte kõik pedagoogid ei vasta praegustele kvalifikatsiooninõuetele,” ütles Kaubi. “Seda aga, et selliseid õpetajaid on ühes koolis üle poole, meie maakonna puhul tavaliseks küll pidada ei saa.”
Kaali kooli direktorile tehtud ettekirjutuste kohaselt peavad 15. augustiks olema ametikohad täidetud pedagoogidega, kelle ettevalmistus vastaks kvalifikatsiooninõuetele.
Samaks tähtajaks tuleb õpetajail läbida ka täiendkoolitus.
15. märtsiks peab aga pedagoogide atesteerimise viima kooskõlla kehtivate tingimuste ja korraga.
Kui kool etteantud tärminiks ettekirjutusi täies mahus täita ei suuda, tuleb direktoril sellest teada anda ning võib saada pikendust, rääkis Kaubi. “Sel juhul antakse koolitusluba aga tähtaegselt, mitte tähtajatult,” täpsusta ta.
Spetsialisti leida raske
Kui õpetajate asemel, kel erialane haridus oma valdkonnas üldse puudub, spetsialisti ei leita, on selle õpetajaga võimalik sõlmida leping aasta kaupa.
“Parem on, kui vähemalt keegi ainet õpetab kui et tunnid üldse ära jääksid,” põhjendas Kaubi.
Meelis Kaubi tõdes, et kohe kõigile nõuetele vastavat spetsialisti väikesesse maakooli leida võib osutuda keeruliseks.
“Meie ülikoolides koolitatakse õpetajaid küllaltki palju, aga lõpetamise järel ei sunni neid miski just õpetajana tööle minema,” põhjendas ta. “Pealegi pole maakooli õpetajail sageli täiskoormust ning võib tekkida probleeme ka eluaseme saamisel.”
Samas leiab Meelis Kaubi, et olukord hullemaks enam minna ei saa. “Kui õpetajaamet saab ühiskonnas väärtustatud, leiab ka see [kvalifitseeritud personali] probleem lahenduse,” avaldas Kaubi lootust.
25. septembri seisuga õppis Kaali lasteaed-põhikoolis 49 õpilast ja 15 lasteaialast.
Kaali kooli direktor Marjana Prii:
Olukord on meil sama juba viimased mitu aastat, aga meie õpetajad täiendavad ja koolitavad ennast, et nõuetele vastavaks saada.
Meie õpetajad on aastate pikku väga tublit tööd teinud – viinud õpilasi olümpiaadidele, osalenud maakondlikel võistlustel, valmistanud lapsi edukalt ette eksameiks, aga saanud pedagoogideks siis, kui nõuded olid natuke teised. Pedagoogilisest ettevalmistusest ja erialastest kursustest praeguste nõuete puhul enam ei piisa, kuigi õpetajad tegelikult oma ainet oskavad.
Ise töötan käsitööõpetajana, kuna sügiseks selgus, et endine käsitööõpetaja loobub ning ma tema asemele nelja tunni jaoks kedagi ei leidnud. Mul on seadusega ette nähtud tähtajaline leping kevadeni, kui ma ei vasta nõuetele.
Samas on seda nõuetelevastavust raske juurde saada, sest esiteks on see kallis, teiseks töö kõrvalt õppivat õpetajat peab keegi koolis asendama. Võimalust kasvõi käsitööõpetaja lisaeriala õppida Saaremaal töötaval õpetajal ei ole. Neid erialasid, kus töötava õpetajana on raske lisaeriala kõrvale saada, on teisigi.
Teine asi on see, et väikesesse kooli väikese koormusega spetsialistide leidmine on ehk mitte lootusetu, aga keerukas. Ehk asjad paranevad, sest õpetajapalk tõusis.
Hetkel omandab kolm meie kooli õpetajat neist kaheksast lisaeriala ja kevadeks vastavad kvalifikatsiooni poolest juba täielikult nõuetele. Ülejäänute puhul kuulutan jälle välja konkursi ametikohtade täitmiseks.
Pihtla vallavanem Jüri Saar:
Alati võiks olukord parem olla, aga küllap neid probleeme õpetajate leidmisel on igal pool maakoolides, mitte ainult meil. Kolme aasta jooksul, mil olen ametis olnud, pole keegi seni tõstatanud küsimust, et Kaali kooli õpetajate tase oleks nii madal, et ei vasta õpetamise nõuetele. See õpetajaskond on Kaali koolis aastaid olnud, tõsi, pedagooge on ka juurde tulnud. Paljud neist, kel vastavat kvalifikatsiooni veel ei ole, koolitavad ja täiendavad end. Ja lõpetanute edasiõppimise tabeleid vaadates pole meie kooli näitajad sugugi viimaste seas.
Kaali kool on väheseid koole, kus õpilaste arv on tõusnud, ligi 20 protsendi võrra – tõsi küll, suletud Kaarma kooli arvelt. Need õpilased võinuks aga minna ka linna või Astesse, kuid valisid meie kooli, mille üle meil on hea meel.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
suhteliselt huvitav, et mingi suvaline maakool järsku mingile mõttetule ametnikule jalgu jäi.
mulle, kui suvalisele kõrvaltvaatajale, jääb küll mulje, nagu oleks tegu isikliku kättemaksuga
Inimestel on tahe ja motivatsioon asja teha, mida nad on niigi pikka aega teinud. Jääb tunne, et euronormid on lihtsalt meie ametnikele pähe löönud.
Mina ei leia midagi taunimisväärset selles, ega direktor pole 100% olukorras vastutav. Kui sidrun on ära pressitud, siis ei ole võimalik sellest midagi rohkemat pigistada ka parema tahtmise puhul.
Kust leida kõrgelt haritud keemiaõpetajat, kelle nädalakoormus on 4! tundi? Või ajalooõpetajat, kes maksimaalse koormuse puhul saab töötada ainult 0,5 kohaga ning saab ka 0,5 palka? Sama lugu mitmete ainete õpetajatega. Tohutu motivatsioon!
Lahendus: koopereeruda näiteks Valjala kooliga, vahemaa kümmekond kilomeetrit ainult.
Kes küll ütleks, kust sellised inspektorid meie saarele imbuvad? Saarlane ei tohi enam oma merest täismõõdulist räime püüda. Õpetaja töötingimused lastakse valuläveni ja siis näägutatakse nende mõne kallal, kes selle veel välja kannatavad. Vallavanemele ülesandeks rahvast instrueerida kuidas mujal Euroopas asi käib: võtta teadmiseks ja siis pikalt saata!
Kaali kandis elab kõrgharidusega matemaatikaõpetaja, kes töötab mujal…kas talle on üldse pakutud seal tööd või tehtud konkurss? On ka õppinud käsitööõpetaja, kes teise töö kõrvalt on Valjala koolis õpetamas käinud. Rääkimata siis sellest, et SÜGi parim keemiaõpetaja elab ka Kaali kandis ja veel ka eesti keele õpetaja :)
Puhas rumalus, et õpetaja ei vasta nõuetele. Maakoolid küll väiksed, aga õpetajad paremad. Puhas kättemaks ja viha on selles artiklis.
Tahtsin öelda, et tänu uuele direktorile on siiski kooli tulnud uus hingamine ja küll need personalimured ka lahenevad. Kas siis teise kooliga koostöös või mõne lisatööna. Direktor on asjalik!
Miks peaks artiklis olema kättemaks? Ajakirjanik kajastab vaid inspektorite tööd. Ja kui aus olla,siis koole peab ju kontrollima, sest põhikool annab ikkagi põhja alla. Miks muidu mõne maakooli viitega lõpetanud tüdruku matemaatika ja eesti keele hinne SÜGis või KG-s lausa kahele langeb? Küsige nendelt tublidelt tüdrukutelt kui raske oli just nendes kahes aines gümnaasiumis edasi jõuda.
Kas Kaubi on nüüd Lea Pooli asemel? Või hoopiski Aneli Tõru kohal?
Mis haridus tal on? Mind ka huvitaks?
oma lapsi kodus ja jätke see näägutamine õpetajate kallal!
kas samad harimata haritlased ka Toompeal meelt avaldasid.
Selle pärast ma lugeda ja kirjutada ei oskagi korralikult! :D
Õpetussõnad: 18-17
“Oma riiuasjas on esimesel õigus,
kuni tuleb teine ja teda läbi katsub!”
Mis mõttes kasvatage kodus? Eesti keelt ja matemaatikat tuleb ikka koolis õppida. Koolis käimine on ju kohustuslik. ja jutt käis mitmest tublist tüdrukust, kes Kaali koolist viite neljadega gümnaasiumisse läksid,ning seal eesti keele ja matemaatikaga tugevalt jänni jäid. Kasvatusprobleeme neil gümnaasiumis ei täheldatud, sest tunnis käisid ja korda ei rikkunud. Kirjutada ainult ei osanud. Oleksin teadnud, et eesti keel tuleb lapsele kodus selgeks õpetada, siis oleksin õpetanud. Aga mille eest siis õpetaja palka saab?
Õpetajal peaks ikka vajalik haridus olema, sest ka teistelt riigilt palka saavad peavad ju omama vastavat haridust.
Minu arvates peab ka õpetaja kõrgharidusega olema! Päästjatel peab haridus olema. Politseil. Miks siis mitte õpetajal? Imelik kui meie lapsi õpetavad inimesed, kel haridus puudub.
Kõrgharidus (või selle omandamine käsil)on minu teada kõigil Kaali Kooli õpetajatel mingis ainevaldkonnas, eriala õpetajate puudusel annavad 8 neist (kui selline arv ei vasta nõuetele)siis ka mõnd teist ainetundi, mida nad on pädevad õpetama.
peaks see riik natuke oma jamade kõrvalt aega leidma ja selle va eesti koolivõrgu korda tegema.Bussijuhte ikka leidub,kes Kaali lapsed linna kooli sõidutaks ja asi lahendatud.Pole mõtet seda üle jõu käivat kooli pidada.
minu arvates ei ole seal probleemiks noored õpetajad, kes koolis käivad. Pigem mõned teised. Mitmed lapsed on kodus kurtnud, et ei viitsi enam tunnis külajutte kuulata. Õpiks parem. Koolijuht võiks seda uurida.
Töötan kahes maakoolis, kus KÕIKIDEL õpetajatel on vastav haridus. Antud probleem Kaalis on direktori tegemata töö, kindlasti on linnas õpetajaid, kes ei tööta täiskoormusega ja oleksid nõus Kaalis osalise tööajaga töötama
Minumeelest on häda selles, et vanad, penskaritest õpetajad ei märka koju jääda, vaid arvavad, et nad on asendamatud ja nii ei saa noored, tublid õpetajad tööle tulla. Ka Kaali koolis on sama jama, see on kool, aga mitte vanadekodu.
Küll on tore, et superlapsevanem tunnetab, et ta kunagi pensionäriks ei saa.
kui otsitakse põhjuseid, miks koole kinni panna.
Aga ei saagi, sest ma lihtsalt ei ela selles hädaorus nii kaua, et pintsi saama hakkaksin. Nii lihtne see ongi, ei mingit kõrgemat matemaatikat.
Superlapsevanemaga nõus. Pensionär võiks puhkama minna. Elutöö on seljataga ja väärikas vanaduspõlv välja teenitud.
Ametnike haridus
vallavanem Jüri Saar kõrgem
abivallavanem Tiit Rettau kesk
ehitusspetsialist Peeter Arikas kõrgem
vallasekretär Riina Allik kõrgem
maakorraldaja Inge Aru kõrgem
sotsiaalnõunik Anne Lõhmus kesk
pearaamatupidaja Katrin Tuul kõrgem
registripidaja Piret Mägi kesk
sotsiaaltöötaja Külli Saar kesk-eri
Sotsiaaltöö zootehnikute rida, abivallavanem keskharidusega…,mis siin kooliski peab teisiti olema?
Uskumatu, et abivallavanem Tiit Rettau saab keskharidusega sellisel ametipostil olla. Mis ometi Pihtla vallas toimub? Tagumine aeg oleks see vald likvideerida või osa ametnikke sealt tootvale tööle saata.
See ei ole EV-s keelatud, et pensionärid töötavad!
Ene Ergma suudab riigikogu juhtida, siis suudavad ka õpetajast pensionärid õpetada.
Muidugi! Siiski tuleb tõdeda, et pensionäril ja pensionäril on vahe! Kui Ene Ergma ei saaks juhtimisega hakkama, siis ei valitaks teda. Vaevalt ta seal kaua püsikskui Riigikogu istungid algaksid teemal,mis uudist tema külas on vahepeal olnud. See selleks. Tahtsin pigem tähelepanu pöörata asjaolule, et paljud õpetajad ju virisevad, et palgad väikesed ja töö raske. No miks nad siis koju ei taha jääda kui nii raske on ja peab väikse palga eest rabama?
Aga mis siis saab kui järgmiseks sügiseks ei leita vastavaid pedagooge? Siis jäävad need vanad samad ikka alles ju..? Mis siis selle köige jama põhimöte on? Gümnaasiumis olevad kahed ei ole alati eelneva kooli süü, möjutavad ka uus öpikeskkond ja söbrad. Alguses on ikka raske. Elu ei peagi kerge olema. Kes ikka ise ka öpib see saab igas kohas vastava tulemuse, mille ta on ära teeninud.
6-7 last klassis ja 700€ või linnakoolid 25-30last ja 700€ vahe messugune!!!
Kus sellist palka saaks…kohe paneks Kaalist ajama ja läheks sinna kus nii palju makstakse. See ju paaegu kolm pinssi.
siis virisevad ainult pensionärist õpetajad? pensionäril ja pensionäril on vahe?? üks on eliitpensionär ja teine on paadialune?
Kuidas see uus õpikeskkond ja sõbrad siis teiste maakoolide lõpetajaid, kes viitega tulevad, nii julmalt ei mõjuta? Muidugi ei ole see eelmise kooli süü. Samas kui laps kurdab, et tunnis arutatakse pigem küla probleeme kui õpitakse reegleid, siis ma tahaks küll protestida. Oleks siis, et vahest harva, aga aastaid. Kui lapsevanem julgeb aru pärida miks näiteks töö valesti parandatud on, siis on vastuseks ikka, et kasvatage oma lapsi. No ma ei oska ka ise kodus õpetada.
millal, kus ja kes arutab/arutas külaprobleeme? äkki laps ei saanud aru, et need on näitelaused, mille kaudu õpitakse reegleid?
Kuidas on teile teada teiste maakoolide lõpetajate andmed? Kuidas olete nendele juurde pääsenud? Kas ka mitte nii, et keegi kuskil rääkis ja teie teete oma järeldused,
julgen arvata, et külajuttude tasemel.
Tasemest räägiti lastevanemate koosolekul personaalselt, mitte külajutt. Muidugi ei ole tegemist üldise seisukohaga ja süü võib olla ka konkreetses lapses. Lihtsalt pöörasin tähelepanu, sest seda on kurtnud veel mõned lapsevanemad. Teisele küsimusele ma siin ei vastaks. Sellele on ka varem tähelepanu pööratud ja siis on mõnda aega asi parem. Direktor võiks nelja silma all seda tüdrukute käest küsida.
Õpilasi vähe, õpetajaid puudu ja needki vähesed ei vasta nõutud tasemele
Õpetajal PEAB olema kõrgharidus. Praegused üliõpilased käivad ju 5 aastat ülikoolis, et õpetajaks saada (peab olema magister).160 tundi lisaõpet nõukaaegsele pedagoogile ei tee teda samaväärseks ülikooli lõpetanuga. Aga kust neid haritud õpetajaid võtta!!!
”Üle poole Kaali kooli õpetajaist ei vasta nõuetele” on loo pealkiri. Kuidas on see võimalik, et üle poole? 7 15-st pole ju pool, või kuidas? Lihtsalt huvitab..
Mis Sa kisad siin?!
Peale tootmistöölt kinga saamist ise ta ju sugulase poolest oma tiiva alla võtsid ja välja õpetasid.
Kuias te teate siis Kaali kooli õpilaste öppeedukust gümnaasiumis?
…Kaalis on emakeele tunnis tõepoolest raskusi? Aga matemaatikas nagu pole…?
Olen ka ise lõpetanud Kaali kooli ja julgen väita , et probleem on selles , et noored õpetajad tõrjutakse koolist eemale. Seal on isegi mitu pensioni ealist õpetajat, kes on vanas ajas kinni ja ma arvan et ei ole ammugi mingisugust lisakoolitust saanud ja õpetavad nõukaaja reeglite järgi. Võiks isegi õelda ,et kooli juhtkonna eesmärk(mis koosneb suuresti eakatest õpetajatest)ongi kõik nooremad õpetajad välja süüa sealt ja miks peaksgi mõni noor õpetaja kes on saanud hea hariduse ja asunud alles tööle pensionäride piinamist seal taluma. Tundub et kool sündis nende õpetajatega ja tundub et nad tahavad seda kooli ka endaga hauda viia, sest enne seal midagi muutuma ei hakka kui vanainimesed koju ei lähe.
Kool valla oma ja kui kool ära võtta,siis vallamaja kaotab mõtte.Ootasime maailmalõppu aga tegelikult ootame haldusreformi.Riik peab tegelema haridusega ja koolivõrguga.Valdade mängimine on ajale jalgu jäänud.
—oleks huvitav teada, kui palju on maakonna teistes üldhariduskoolides vastavaid õpetajaid, kes on üldse ilma pedagoogi (kõrg)hariduseta või omavad diplomit ja lisaks oma ainele õpetavad erialapõhisuseta mõnd teist õppeainet? Lihtalt puhas statistika koolide lõikes:)
Siin ju lausa kriminaalasi, kui piinati.Kuidas? Väänati käsi? Võeti töö käest ära? Edu ja jaksu Sulle, vilistlane,
poriga pildumisel. Ilmselt magad Sa täna öösel eriti rahulikult ja mõnuga.
Ma ei ole kedagi poriga pildunud, avaldasin lihtsalt enda arvamust selle kohta.
Ja peaksin mainima et see kätte väänamise jutt sinu poolt on tõesti väga mõistliku ja täiskasvand inimese sarkasm…
Mis alusel saaks penskari töölt ära saata, kui ta ise ei lähe? koondada ei saa, õpetajat seda ainet andma on vaja-ametikoht ei kao. Ja pensioniea kätte jõudmine ei saa küll olla seaduslik alus kellegagi tähtajatu töölepingu lõpetamiseks. Pole siin kõik nii must valge midagi. Ja õpilased õppige põhikoolis, mitte ärge tehke endale hindeid ja siis saate ka keskkoolis hakkama. Ja töö keskond ja muud tingimused on ka määravad, miks inimesed valivad just töökoha kuskil kodukohast eemal-Kaalist linna töölkäivad spetsialistid. Ja on ka vastupidist. Hukka on nii lihtne mõista, kuid enne võiks tagamaid uurida ja ka pisut asjade tausta teada. Ja mustajad võtke kätte ja omandage kõrgharidus mõnes nimetatud üpetajakutse valdkonnas ja asuge maakoolidesse tööle. HARIDUS EI TEE SINUST VEEL HEAD ÕPETAJAT-õpetaja on palju enamat, kui paber kirjaga MAGISTeR.
Tänapäeva ülikoolis on ka võimalik töökogemus kanda VÕTA korras aineks/aineteks ümber. Nii et mis vahe seal on- kas sa oled õpetaja nende teadmistega mis ul on või lihtsalt keegi on need läbi ülikooli kinnitanud, kas sellest siis teadmised muutuvad? Usun et mitte. Pigem on oluline õpetajate pädevust pidevalt kontrollida(igas koolis, ka neid kes omavad haridust).
Need on vaid mõned mõtted millele võiks mõlda enne kui hukka mõistate Kaalis toimuvat.
Jah mõistan, minu arvates selles probleem ongi et nad ise ei lähe. Sellepärast miski ei muutu. Minu eesmärk ei ole mustata või maha teha, lihtsalt avaldasin oma arvamuse asjast. Ma ei ole ma suvaline kommentaator kes üritab kõike võimalikku maha teha, vaid olen ise seal käinud ja seda asja näinud ja julgen väita et tõesti päris ausalt oleks mõnel õpetajal aeg koju minna, kuna tõesti minu arust ei saa mõni enam õpetamisega hakkama, või tegeleb mõne enda jaoks huvitavama teemaga tunnis kui õppeaine. Ei hakka tõesti näiteid välja tooma aga mõistsin ka oma silmaga et noored õpetajad said tõesti vatti kolleegide käest ja ei ole nende elu kindlasti mitte proovinud kergemaks teha. Olen käinud , olen näinud ja minule on jäänud selline arvamus. Ei soovi kedagi solvata või mustata.
Haldusreform on lahenduse nimi. Ja jumal (või siis Ansip) teab, miks seda tehtud ei saa. Või on põhjuseks meie valdade vastuseis? Kust sa hing tööd saad, kui pole kas või tillukest koolikest, keda valitseda. Sest midagi/kedagi muud ju valitseda pole.
Pensionärid on sellepärast tööl, et nad on head alluvad: ei hakka kunagi vastu, ei tõstata probleeme, ei tee ka küll midagi erilist ja lepib kenasti pisikese palgaga, pension ju lisaks.
Muidugi on ka selliseid hulle penskareid, kes teevad ikka väga head tööd. Silm särab ja mõistus on vahe. Selliseid võiks hoida. Ka koolis.
Kui vallad kokku panna, kaovad sellised koolid nagu Kaali, nagunii ära. Pole kooli, pole probleemi…
Oh õnnetust, kui Pumba Tõnu tõepoolest Rettau välja õpetas, siis võib ju varsti järgmise veetõsteseadme kadumist karta olla.
Mina tunnen isikuid (mitte ainult õpetajaid, vaid ka vallamajas kohvitajaid), kes kurtsid ja virisesid oma raske töö, väikese palga ja halbade ülemuste pärast. Aga kui said pensioni kätte, polnud töö enam raske ega ülemused enam halvad ja ei mõtlegi koju jääda.
Kas panna lapsed sinna kooli või ikkagi linna tuua nad, selles on nyyd küsimus :)
Kas ma mõjun vandenõuteoreetikuna, kui kutsun mõtlema, et päris vaenlane, kelle suunas kriitikat külvata, on hoopis kaugemal?
Õpilased, kelle hinded linnakoolis 5-st 3-ks moondusid, õpetajad, tubli maakooli direktor, hr. Kaubi – nad kõik on tegelikult hoopis kaugemate mõjurite OHVRID, paraku sellest ise aru saamata! Selliseid kaugeid mõjureid ei ole kerge tuvastada ja meil puudub jõud nendega võitlemiseks.
Kellegil kusagil on kasulik, et toimuks vastandumine ja kasvaks konkurents. Et need samad tüdrukud saaksid süsteemi osaks, milles viib edasi ainult määratud ülesannete täpne täitmine. Mis algab kõnealustest eesti keele ja matemaatika hinnetest, jätkub sarnaste ainepunktide kogumisega kõrgkoolis ja konkureerimisega soojadele kohtadele, silme ees peaeesmärgina kõrge palk.
Ometi oleksid nad ehk tahtnud rajada endi elu kodu lähedusse, pühenduda rahulikult laste kasvatamisele ja töödele, mis tõeliselt rahuldust pakuvad. Selline unistus võetakse lastelt varakult või ei lubata sellel tekkidagi.
Aga kaasaegne väga madala küttekuluga maja isikliku metsatuka veerel võiks maksta ka 35000€ ja mitte 100 tuhat. Kuni jagub nooruslikku energiat, ei tuleks elada “üks päev korraga”, vaid mõelda tulevikule, milles kõrged palganumbrid erutust ei tekitaks. Mõelda sõltumatusele ja turvalisusele. Kui olete koolis palju arutanud (“külajutud”) ja arvutanud, kui suure summa peaksid suures linnas elades oma suurelt palgalt igapäevakuludeks maha lahutama, ei olekski ehk elulised õpetused “külajutud”. Suhteline vaesus ja absoluutne vaesus on erinevad mõisted…
Aga küsi endalt ise, et “mida sa tegelikult tahad?” Kas iseenda tarkust upitada või heatahtlikult koostööd teha? Kas tegutseda Kaali kooli hääbumise nimel või otsida ise võimalusi hariduse andmise protsessis osalemiseks? Me elame kiirete muutuste ajastus ja pole ka poliitladvikult enam selget visiooni, kuidas peaks olema õige. Õpetaja ei ole enam teadmiste ainuvaldaja. Mida oled teinud, et meie igapäevaelu loomulikuks osaks saanud Internetis oleksid kättesaadavad meie tippõpetajate videotunnid? Selle asemel, et mõni linnagümnaasiumi õpetaja maakoolidest tulnud õpilaste alahindamist oma haavatud ego upitamise vahendina rakendaks.
Jutt sai segane, aga probleem ise ei ole teps mitte mustvalge!
Soovitaksin murelikule lapsevanemale, kes kahtleb, kas panna lapsed Kaali kooli või linna viia/tuua järgmist: kui elate maal ja pealegi Kaali kandis, siis tooge ikka lapsed Kaali kooli. Julgen seda soovitada kahel põhjusel. Minu oma laps on õppinud ja lõpetanud põhikooli Kaali koolis ning on praegu järjega kõrgkoolis. Ise töötan õpetajana nimetatud koolis ja olen üks nendest, kes ei vasta nõuetele. PALUN ÄRGE NÜÜD LUGEMIST LÕPETAGE! LUGEGE IKKA EDASI! Tahaksin isikliku näite varal selgitada, mida tähendab, et õpetaja ei vasta nõuetele (õigupoolest käib jutt ühest konkreetsest nõudest – kõrgharidus mingis ainevaldkonnas). Õpetan koolis väga palju erinevaid aineid: 3. klassile inglise keelt, 4., 5. ja 6. klassidele loodusõpetust (mis on segu sellistest teadusvaldkondadest nagu bioloogia, geograafia, füüsika, keemia), 7., 8. ja 9. klassidele bioloogiat ja geograafiat ning 8. ja 9. klassidele keemiat. Seejuures ei vasta ma kvalifikatsioonile geograafias(mida on 5 ainetundi nädalas), kuna mul puudub kõrgharidus geograafi või geograafiaõpetajana. Tartu ülikooli lõpetasin bioloogi ning bioloogia- ja keemiaõpetaja kutsega. Hiljem olen omandanud Tallinna pedagoogikaülikoolis klassiõpetaja kutse ning Tartu ülikoolis põhikooli inglise keele õpetaja kutse (seda muidugi nö kaugõppes ja tänu sellele, et mõlemad koolitused toimusid mitme aasta jooksul Kuressaares, st õppejõud tulid koju kätte). Nii klassiõpetaja tööd kui ka inglise keele õpetamist olen aastaid praktiseerinud. Geograafiat õpetan 9. aastat. Miks siis ei ole ülikooli geograafiat õppima läinud? Eks elu tahab ka elamist. Mul on olnud õnn olla toeks oma vanadele vanematele ja praegu on aeg koolitada oma last. Ja ausalt öeldes südametunnistus mind ei piina, sest julgen öelda, et ma olen geograafiat õppinud ja õpetanud sama põhjalikult nagu teisigi aineid, milles nö vastan nõuetele. Lugupidamisega õpetaja Anu Kaali koolist.
Olen ka sellise kadalipu läbi teinud, ..peale seda, kui olin õpetanud üle 30 a geograafiat pidin ka õige paberi saama (esmane diplom on TRÜ eripedagoog-logopeed, kes võib anda enamus aineid I-IIk.a.). Aine oli selge nagu vesi, üsna solvav oli praktika nõudmine samadel tingimustel nagu keskkooli lõpetanul. Maakoolis on paraku nii, et ainetunde vähe ja peadki mitut ainet andma. Maakooli õpetaja peab kogu aeg ikka uusi ja uusi pabereid muretsema,ei loe, mida oskad, vaid loeb paber ja ainult paber. Minu poolt küll palju jaksu Kaali kooli õpetajatele. Käisin aastaid tagasi lastega seal ekskursioonil, mäletan, et koolimajas oli väljas kunsti-ja käsitöönäitus,keegi õpetajatest oli juures, jäi väga meeldiv mulje.
Õpetaja Anu Tuuling on üks nn superõpetajatest! Väga tubli,tore ja vastutulelik. Tore, et sa vastasid ja selgitasid. Oled suure südamega ja haritud naine. Samas saan aru emast,kes kahtleb, sest kõikidel emadel ei ole kõrgharidust, et oma gümnaasiumis või põhikooli viimastes klassides käivatele lastele kodus näiteks emakeele õppimisel toeks olla. Probleem ei ole noortes pedagoogides. Ühe näitena võin tuua, et vene keel on väga raske aine ja ilmselt paljudele ei meeldi. Ometi ei ole selle tunni kohta nurinat kordagi kuulnud. Pigem kaldun arvama, et siinon piisavalt juba vihjatud probleemile ja ilmselt on seejuba lahenemas. :) Edu Teile õpetajad!
See kõik on juhi tegemata töö!
Miks ei korraldata konkursse? Miks ei otsita vastava kvalifikatsiooniga õpetajaid?
Maakoolides ongi oma ring ja hoitakse soojadest kohtadest kinni! Läheb lahti külajutu tasand jne.
Piinlik on lugeda, kuidas vaieldakse veel hariduse küsimustes ….Kui pole vastavat taset, siis seda lihtsalt ei ole ja tuleb koht vabastada!
Kui kaua neid nn aastaseid lepinguid sõlmitakse? Kas kusagil on ka lagi?
Kui ei ole ikka taset, siis ei ole täiendõppele mõtet raha kulutada! See ei anna ju inimesele haridust! Nii palju arusaamist seadusandlusest peaks ikka koolijuhil olema!
Seda on ennegi juhtunud, et kõrge KOV-i juht ei tee vahet tasemeõppel ja täiendõppel!
Kokkuvõttes on see kuritegu noore põlvkonna ees! Kas tõesti nii ehitame ja loome lastele eluks tugeva ning kõikemäärava alus- ja alghariduse?
Kui põhjalikult suudavad ilma ettevalmistuseta õpetajad rääkida ainetevahelisest integratsioonist/lõimimisest?
Kuidas saab klassi ette minna inimene, kellel pole vastavat ettevalmistust!?
Kui juht on vanameelne ja vajab juba ammu väljavahetamist, siis koolil on ka hoolekogu – lapsevanemad, kes peaksid nõudma ja aktiivsemad olema!Kannatavad ju teie lapsed!
Hr Kaubile jõudu, olete õigel teel! Vaja on ainult jõulisemaid rakendusi, sest meie lapsed ootavad…..
Oleks tõsine huvi veendunud väitlejaga kohtumiseks, et saaksime vestelda tema aine integratsioonist teiste ainetega ja süsteemsest haridusest. Aga seda siis juba seostes, milles saaksid kõrvutatud reaalained ja “pehmed” ühiskonnateadused, algklasside matemaatika ja samal maetmaatilisel tasemel põhinev rahamatemaatika, ajalugu ja loodusteadused…
Kuni ainetevahelisest integratsioonist jutlustavad õpetajad, kes on õppinud kõrgtasemel üht või paari ainet, on tõmblemine kasutu. Ma ei julgeks väita, kui ei oleks imestanud sellist tüüpi retoorika üle juba 80-ndatel. Tulemuslikkuseks ja süsteemsuseks puudub kompetents tänini. Kui minu öeldu väheveenvalt mõjub, kuulake või lugege Ülo Vooglaidi muresõnumeid.
Mis siis, kui mõni vanemaealine väga hea elektroonik või arvutispetsialist kusagile maakooli lähedusse looduse rahusse pensionipõlve veetma asub? Ja tahaks veidi tegevust leida, samas koolis tööõpetuse rüpes poistele põnevaid oskusi õpetades? Just lugesin Delfist artiklit, kus EMT peadirektor taas peab rõhutama, et inseneride hulgas on tööpuudus alla 1 %. Võib-olla suudaks selline tööõpetuse või miks mitte ka füüsika-matemaatika õpetaja hariduseta juhendaja toetada samu aineid õpetades poiste huvi tasemeni, mille najal kõhtlematult raske inseneriharidus valitaks? Rõhutan: RASKE HARIDUSTEE ja mitte diplom kui paber! Kas ka sellise soodsa juhuse korral saabub ametnik ja kihutab tõelise ÕPETAJA koolist minema?
Ainult tänases ühiskonnas toimuvast võib pingutamata järeldada – lollusi ei ole mõtet parandada ega täiustada. Lollused säilitavad oma olemuse ka pärast kõrgtasemel korraldatud täiustust.
Filiponka, Sina või?
Haridus Meelis pole sulle ka kergelt tulnud ära unusta inimesi,kes sind armastavad ja austavad sellisena kes sa olid ja austavad.Sa suudad ja ületad ennast ,aga ole see kes oled ära muutu kellekiks kes sa olla ei yaha……
Kuule Willy, mis selle Rettauga ikkagi oli…