Elektriarvetele tuli kohati ligi poole võrra otsa (18)

ELEKTRIARVE LAJATAS KUI KAHURIST: Küllap on paljud tarbijad jaanuarikuu elektriarveid nähes sama kohkunud kui Sõrve militaarmuuseumi pidajad. Fotol näitab Sõrve muuseumi eksponaate Enno Lind. Foto: Sander Ilvest

Esimesed avatud turu elektriarved on nii mõnelegi tarbijale toonud ebameeldiva üllatuse. Teistel arvelt vastu vaatav “üllatus” samas suuremat vapustust esile ei kutsunud.

Sõrves asuva elektriküttel oleva Saaremaa militaarmuuseumi jaoks, kus on valitud fikseeritud hinnaga pakett ning päevane ja öine tariif eraldi, tõusis hind päevase elektri eest 44 protsenti ning öise elektri eest 77,3 protsenti.
Võrguteenuse tasu kerkis seal 2,7 protsenti.

Detsembris maksis muuseum päevase elektri eest 4,55 senti/kWh ning öise elektri eest 2,64 senti/kWh, jaanuaris aga vastavalt 6,55 ning 4,688 senti/kWh. Arve järgi tuli muuseumil detsembri eest tasuda 105,62 eurot ning jaanuaris 193,95 eurot.

“Elektrienergia on nagunii üks meie suurimaid kuluallikaid, kui see oluliselt veel suureneb, siis on see päris masendav. Ainus lahendus on siis stepsel seinast välja tõmmata,” leidis militaarmuuseumi rajaja Tõnu Veldre. Sellega kaasneks aga hoone ja eksponaatide seisukorra halvenemine, mistap ei tuleks see variant kindlasti kõne alla.

Midagi rabavat hinnatõusus polnud

Kuressaares elaval börsipaketiga tarbijal, kes enda kinnitusel üritas aasta algusest elektrit kokku hoida – lülitas oma kolmetoalises ahiküttega korteris elektrilise põrandakütte välja ning vahetas ka lambipirnid säästupirnide vastu –, tõusis elektrihind 42,3 protsenti. Ta ise leidis, et tema on oma arvega rahul ning midagi rabavat talle seeläbi elektrituru avanemisega ei kaasnenud. Kui detsembris maksis ta elektri eest 3,78 senti/kWh, siis jaanuaris tuli tal Eesti Energia soovitatud börsipaketi eest välja käia 5,38 senti/kWh, mis teebki kokku veidi enam kui 40protsendise tõusu.
Võrguteenuse tasu suurenes tal veidi enam kui 3 protsenti. Summaliselt oli tema majapidamises elektriarve suuruseks detsembris 47 eurot, jaanuaris aga 56 eurot.

Neljatoalise ridaelamuboksi omanik tõdes, et tema jaoks elektrihind nii palju ei tõusnudki, kui ta ette kartis. “Suurem arve tuli peamiselt seepärast, et ehkki meil on õhksoojuspump ja ahiküte, oli pea pool kuud ka elektriradiaator sisuliselt põhjas,” arvas ta. Temal oli detsembri elektriarve 122 eurot ning jaanuari oma 158 eurot, hinnatõus seega 36 eurot. “Pakett on fikseeritud hinnaga ning esimese arve põhjal seda muuta küll ei plaani.”

Esialgsest arvestusest siiski rohkem

Veel ühe kolmetoalise korteri omanik tunnistas, et esialgu planeeritud-rehkendatud ca 20% asemel tõusis elektri hind tema jaoks 46%. Kusjuures asi pole tema arvates paketis. “Arvestasin, et kui oleksin 100% ujuva paketi valinud, oleks selle loteriiga vast paar eurot võitnud,” tõdes tarbija, kelle kinnitusel oli hinnatõus tema jaoks ca 35 euro ringis.

Või veel üks näide – Salme vallas ca 100ruutmeetrise maja omanikul, kel on öine ja päevane tariif eraldi ning kes kasutab nii kütteks kui ka igapäevasteks toimetusteks ohtralt elektrit, tõusis hind avatud turu esimesel kuul päevasel ajal kasutatud elektrienergia eest 36,3 protsenti, öise eest 67,8 protsenti. Võrguteenuse tasu kerkis tal aga 6 protsendi võrra.

Kui detsembris maksis ta päevase elektri eest 4,55 senti/kWh ning öise eest 2,64 senti/kWh, siis jaanuaris tuli tal välja käia päevase elektri eest 6,20 senti/kWh ning öise eest 4,43 senti/kWh. Summaliselt oli tema majapidamises elektriarve suuruseks detsembris 196,9 eurot ning jaanuaris 217,14 eurot.

Hind kasvas keskmisel tarbijal 30–35%

Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik rääkis Saarte Häälele, et elektrienergia hinna kasv keskmise tarbimisega kliendi arvel on suletud turuga võrreldes jaanuaris keskmiselt 30–35%. “Lõplik kasvu suurus on klienditi väga erinev, sõltudes sellest, millises paketis klient varem oli ning millise avatud turu paketi ta valis ja millal lepingu sõlmis,” selgitas Vennik.
Pressiesindaja sõnul vastab tõele, et avatud turul ei ole hinnaerinevus päeva- ja öötariifi puhul enam nii märgatav kui suletud turul, ent see on siiski olemas. Ta tõdes, et avatud turul mõjutab elektrienergia hindu enam börsihind. “Kui vaatame keskmiseid päeva ja öö börsihindu, siis on ööelekter börsil ligi 30% soodsam,” tõdes Vennik, kelle sõnul on sõltuvalt kliendigrupist Eesti Energia pakettides päeva ja ööhinna erinevus 30–40%.

Muuhulgas mõjutas kõike ka see, et jaanuar oli võrdlemisi soe kuu ning Põhjamaade hüdroreservuaaride veetase kõrge. See muutis börsihinna ka madalamaks. “Muutuva paketi valinud said jaanuaris seega veidi väiksema elektriarve kui paketi Kindel omanikud, ent keskmiselt oli vahe ligikaudu üks euro,” kinnitas Vennik. Ühe kuu põhjal tema sõnul pakette võrdlema rutata ei tasu, sest aasta jooksul võib elektri hulgihind muutuda mitmekordselt. Venniku kinnitusel esimese kuu tulemuste põhjal paketivahetajaid eriti ei olnudki.

Elektrumi avalike suhete juht Priit Pruul tõdes, et praeguseks pole neile arvetega seoses tarbijatelt küsimusi laekunud, sest arved alles jõuavad inimesteni. “Ilmselt võtab aega, kuni nad reageerima hakkavad,” arvas Pruul. Tema sõnul tasuks inimestel igaks juhuks tähele panna, et nende arved, mis e-posti teel laekuvad, ei satuks rämpsposti hulka. “Peame ka vabandama, et Elektrumi arvega saabunud kaaskirjas oli palve arve kättesaamisest teada anda – seda pole muidugimõista vaja teha,” kinnitas ta.

Eesti Energia korrigeerib börsipakettide hinnaarvutust

Eesti Energia teatel ilmnes nende börsihinnaga pakettide elektrihinna arvutuses 0,01sendine arvutusviga. Kõik kliendid, kes on valinud elektripaketi Kindel või kel on kaugloetav elektriarvesti, on saanud korrektsed arved. Ettevõte vabandab klientide ees.

“Jaanuari kaalutud keskmise börsihinna arvutamisel tekkis meie hinnamoodulis tõrge, mille tõttu läksid börsihinnad ühe tunni võrra nihkesse. Kogu süsteemi töökindlus ja arvutuskäigud olid meil küll mitmekordselt üle kontrollitud, ent kuna viga tekkis alusandmetes, polnud seda võimalik kontrollide käigus tuvastada,” selgitas Eesti Energia müügi- ja teenindusdirektor Sten Argos arvutusvea tagamaid.