Lillad kaisukarud levivad lasteaedadesse (10)

ÜKS KARUKE LÄKS KÕNDIMA: Armas mõmmi on vanemõpetajale Kai Jürlaule, Miina Singile, Melissa Sisasele, Helen Preile, Katharina Sipelgasele, Markus Metsniidule, Georg Sipelgasele ja Ramon-Marten Sepale igal lasteaiapäeval lahutamatu kaaslane. Foto: Sander Ilvest

Vähemat kolmteist maakonna lasteaeda soovib osaleda projektis, mis aitaks kiusamisest vabaks saada lillade kaisukarude abiga.

Pea poolte maakonna lasteaedade esindajad osalesid esmaspäeval ja eile Pargi lasteaias peetud koolitusel, mille teemaks oli lastekaitse liidu projekt “Kiusamisest vaba lasteaed”. Lilladel kaisukarudel on selles projektis täita oluline roll.

“Karu on lapsele nagu usaldusisik, kes aitab kaasa, et laps õpiks oma tunnetes selgust saama, neist rääkima, neid talitsema,” rääkis mudellasteaiana aastajagu projektis osalenud Pargi lasteaia direktor Riina Saar.

Mesimummi rühmas, nagu ka koolieelikuid koondavas Pokurühmas, on lillad mõmmikud mudilaste igapäevased kaaslased, kes päevategemistesse kaasatakse. Igal lapsel on oma karuke, millele ta on ise nime pannud. Ning kui laps ise oma nimel rääkida ei julge, ehk söandab ta seda mõmmi suu läbi.

“Et ei tekiks hilisemaid hirmuvalitsejaid, on tähtis, et lapsi õpetataks hoolivaks maast madalast, järk-järgult,” lausus Saar, rõhutades, et õpe peab olema süsteemne. “See projekt annab meile vajalikud materjalid ja juhtnöörid ning peab toimuma iganädalaselt. Nii toimub iga nädal rühmas karude koosolek, kus vesteldakse kõigi lastega, mitte ainult nendega, kelle vahel probleem tekkis.”

Saare hinnangul on uudsest õppest juba tulu tõusnud. “Lapsed on hakanud julgemini oma tunnetest rääkima ning paljud senised pealtvaatajad on hakkanud julgemalt sekkuma,” kinnitas Riina Saar. “Nii mõnegi situatsiooni lahendavad lapsed juba ise, õpetaja abita. Samuti on mitu ema mulle öelnud, et on hakanud oma lapsega probleemidest palju rohkem rääkima.”

Nii Saar kui ka MTÜ Lastekaitse Liit projekti “Kiusamisest vaba lasteaed” juht Liivia Tuvike leiavad, et kiusamise ennetamise projekti õnnestumiseks on oluline, et ka lapse pere “asjaga kaasa tuleks”.

“Kui riiklikus õppekavas on mainitud, et 6–7aastast last tuleb õpetada mõistma teiste vajadusi, sõprussuhteid, hoolima teistest, usaldama ja abistama teisi, siis neid oskusi on keeruline õpetada töölehe pealt või tunnis,” leidis koolitaja, lastekaitse liidu ajakirja Märka Last toimetaja, psühhoterapeut Merit Lage.

Pilootlasteaias, Pargi lasteaias endas, on nn lillade karude metoodika kavas kasutusele võtta kõigis rühmades.

Soov maailma paremaks muuta

“Sain kinnitust sellele, et ma olen õigel teel,” ütles kahepäevasel koolitusel osalenud Siret Liiv, Kuressaare kesklinna eralasteaia Naerusuu rühmaõpetaja. Oma sõnul sai ta teada mõndagi uut, kuidas erinevate olukordade puhul toime tulla. “Igale õpetajale annab spetsialistide kindel arvamus ja nõuanne enesekindlust juurde,” leidis ta, lisades, et ka abiõpetajatele on seda koolitust väga vaja.
Liiv kinnitas, et hakkab saadud teavet oma igapäevatöös kindlasti kasutama. “See on minu panus muuta maailm paremaks,” lausus ta.