Saaremaal külvati talivilja tavalisest vähem (1)

LIIGNIISKUS TAKISTAB: talunik Andres Kurgpõllul jäi liigniiskuse tõttu külvamata talinisu ja soovitust vähem läks maha rukist. Foto: Ivika Laanet

Statistikaameti andmetel külvati Saaremaal möödunud sügisel viimase kaheksa aasta arvestuses kõige vähem talivilja.

“Sügisel oli ilm märg ja ei saanud lihtsalt külvata,” ütles Valjala valla Kõriska viljakasvataja Kaido Kirst.

2012. aasta sügisel külvati Saaremaal maha 1126 ha talivilja, mis on viimase kaheksa aasta kehvim näitaja ja mida on üle kahe korra vähem kui 2009. aastal, mil talivilja külvati 2494 hektarile.

Külvipind vähenes

Kaido Kirst rääkis, et heal aastal on ta sügisel seemne maha pannud kuni 40 protsendile külvipinnast, kuid sel aastal tuli piirduda 30 protsendiga, et keskkonnasõbraliku majandamise nõue oleks täidetud. “Olen rahul, sest on ka selliseid mehi, kes ei saanud vist ühtegi hektarit maha panna,” sõnas viljakasvataja.

Valjala valla Põlluküla küla talunik Andres Kurgpõld sõnas, et temal jäi liigniiskuse tõttu külvamata talinisu ja soovitust vähem läks maha rukist. Keskkonnasõbraliku majandamise nõude suutis Kurgpõld siiski täita.

Valjala valla Tõnija küla talunik Jaan Sink ütles, et tal jäi talivili sel aastal külvamata. “Eurodirektiiv ei luba lindusid häirida ja ei saa ju külvata, kui pardid põllu peal ujuvad,” tõi Sink muigamisi välja sama põhjuse, mis teisedki põllumehed.
Statistikast nähtub, et sarnaselt varasematele aastatele pannakse Saaremaal sügisel kõige vähem mulda taliotra.
Möödunud sügisel külvati taliotra vaid kahele hektarile. “Talioder on ikkagi lõunamaa sort ja ta talvitub kehvasti,” ütles Kaido Kirst. “Ma arvan, et selle talvega oleks külm ka talle võib-olla liiga teinud.”

Üsna tagasihoidlikult on saarlased igal aastal külvanud ka talirapsi, ehkki sellega on võimalik saada kõige suuremat tulukust. Kaido Kirstu sõnul on olukord talirapsiga paraku selline, et kui lagledest peaks midagi üle jääma, siis hirved panevad selle ka nahka.

Nagu mujal Eestis, nii oli möödunud aasta rekordiliste saakidega ka Saaremaal. “Oleks selle kõik kätte ka saanud, siis oleks veel väga hea,” möönis Kaido Kirst.

Piimatoodang kasvas

Piimtootmises leidis Saare maakonnas möödunud aastal aset tavalisest suurem tootlikkuse kasv. Möödunud aastal kasvas piimatoodang lehma kohta 6587 kilole, mida on 408 kilo rohkem kui aasta varem. See on ka suurim aasta lõikes toimunud hüpe alates 2007. aastast, mil maakonna keskmine väljalüps lehma kohta oli 5619 kilo.

Saaremaa piimaühistu juht Paul Alas ütles, et produktiivsusnäitajate kasvu taga on eelkõige väiketootjate äralangemine. “Väike kukub ära ja suured tulevad asemele,” lausus Alas, kelle sõnul on suurtootjate tootmisnäitajad sageli oluliselt paremad kui väiketootjatel. Oluliseks põhjuseks on siin söötmise kõrgem tase, sest väiketootjatel pole piisavalt jõukust lisasööda ostmiseks. “Sööta antakse vastavalt võimalusele ja väikese piimakoguse juures pole võibolla mõtet ka suuri kulutusi teha,” möönis Alas.

Eesti lõikes on aga Saaremaa piimatootjate väljalüps lehma kohta endiselt kehvake. Meist tagapool on vaid Ida-Virumaa ja Hiiumaa, kus lehmad lüpsid keskmiselt vaid 4648 kilo. Maakondadest hoiab piimatootmises liidrirolli Tartumaa, kus ainsana lüpsavad lehmad keskmiselt üle kaheksa tuhande kilo (8206) aastas. Saaremaal on Tartumaa keskmisest paremad näitajad vaid kahel piimatootjal – Kõljala POÜl ja Kärla PÜl.

Piima kogutoodang on juba aastaid olnud kõige suurem Järvamaal, kus möödunud aastal toodeti üle 103 000 tonni piima. Saaremaa on üheksandal kohal 37 000 tonniga. Nii palju piima pole Saaremaal toodetud viimase kuue aasta jooksul.