Põllumehele on edukaks majandamiseks vaja nõuandeid, mis koondaksid teiste põllumeeste, erialateadlaste ja konsulentide kogemuse. Selleks on Eestil vaja arendada välja ühtne nõuandekeskus.
Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) on asunud välja arendama üle-eestilist nõuandekeskust, mis hakkab tulevikus pakkuma põllumeestele laiapõhjalist nõu parimate majandamisvõtete leidmiseks ja kasutuselevõtmiseks. Saarte Hääl (23. jaanuar) kirjutas, et maakondlikud nõuandekeskused pelgavad tugeva riikliku konkurendi tulemist oma tegevuspõllule.
Nõuandesüsteemi arendamine on riigi poolt MESile seatud põhikirjaline ülesanne ja seda täitma asudes kohtusime mõistagi põllumeeste erialaliitudega. Nendelt kohtumistelt jäi kõlama, et pakutava nõuande kvaliteet võiks olla parem.
Põllumajandus areneb kiiresti. Uued loomapidamisviisid, loomatõud ja põlluharimise põhimõtted vajavad juba uuenenud teadmisi, mida põllumeestel on praegu võimalik hankida enamasti välismaalt või teise sama eriala tootja käest. Vajadus teabe järele on pidev, kuid Eesti väiksus ja rahastamisprobleemid tingivad paratamatult kompetentsi puudumise osas valdkondadest. Kompetentsi tekitamine mingis valdkonnas võtab aga aastaid. Praegune nõuandeteenuste süsteem ei suuda piisavalt ajakohasena püsida. Liiga nõrk on side teadusasutustega, mis ei lase värskemal teadusinfol praktikasse rakenduda.
Sisemine konkurents
Et anda kvaliteetset nõuannet kogu Eesti ulatuses, on vaja senisest paremat informatsioonivahetust ja teabe ühtset arhiveerimist. Praegu on see puudulik, sest nõuandeteenust osutatakse konsulentidest FIEde, konsulentide poolt loodud ettevõtete ja tunnustatud nõuandekeskuste kaudu, kes kõik on omavahel konkurendid. Samas ilmneb huvitav fakt Eesti Maaülikoolis 2012. aastal tehtud uuringust, mille järgi 132 tegutsevast põllumajanduskonsulendist kümme kõige aktiivsemat annavad 39% kogu osutatud nõuandeteenuse mahust. Nendele kümnele tublile maakondlikule nõustajale on vaja järelkasvu.
MES on tegutsenud vastavalt nõuandeteenistuse arengukavale, mis näeb ette ühe üle-eestilise nõuandesüsteemi loomist. Esialgne kokkulepe luua organisatsioon Eesti põllumeeste keskliidu ja talupidajate keskliidu eestvedamisel ei saanud kahjuks teoks, seepärast oleme asunud seda ise ette valmistama. Kogu protsessi oleme juhtinud ühise tegutsemise kokkuleppega liitunute lepingu kaudu, mille on allkirjastanud tunnustatud nõuandekeskused ja tootjate- või erialaorganisatsioonid. Lisaks on toimunud kord kvartalis üle-eestilised nõuandesüsteemi arendamise teemalised koosolekud. Oleme küsinud osalejate ettepanekuid ja kõikvõimalikel viisidel osapooli kaasanud. Näiteks loonud soovitud nõuandetooteid ja läbi viinud koolitusi, kus on igal aastal osalenud ca 100 konsulenti.
Eelmise aasta teises pooles toimunud teabepäevadel on kava põhjalikult tutvustatud nii tootjate keskliitudele kui ka nõuandeteenistustele. Seega on ekslik väita, et maakondlikud keskused sellega kursis ei ole.
Põllumehe huvid tulgu esimesena
Raske on juhtida nõuandeteenistust, millel ei ole kindlat töötajaskonda, sest konsulendid on seotud ühe või mitme nõuandeteenistusega. Nende tase on väga kõikuv. Kui paljud konsulendid annavad nõu üle Eesti, siis teised toimetavad vaikselt ning pigem tagasihoidlike tulemustega.
Loomulikult on iga muudatus valulik, seepärast oleme teinud nõuandekeskustele ka ettepaneku asuda meiega koostööle.
Oma tegevustes peame silmas pidama aga põllumehe kui kliendi huve. Parim nõuanne põllumehele on selline, mida tal on tegelikult vaja ning millest on võimalik kasu ammutada. Sellise nõu andmiseks on vaja edukate põllumeeste ja erialateadlaste kogemuste ning konsulentide ja piiritaguse teabe koondumist. Maaelu Edendamise Sihtasutus on sellega algust teinud. Oleme ka öelnud, et kui tulevikus soovitakse väljaarendatud süsteem üle võtta, siis oleme koostöös põllumajandusministeeriumiga piisavalt selge visiooni korral nõus seda ka tegema.
Raul Rosenberg
Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Põllumeestele soovitaks natuke koolipinki nühkida,siis tulevad ka oskused.Praegu iga mees metsast põllumees.Kas ikka?
ma arvan, et koolipingis saadakse teadmisi ja oskusi, vilumused tulevad põhiliselt praktilise töö käigus. Ma küll ei arva, et mees metsast läbi lööb. Ühe aastaga on minu arvates asi selge. Arvan pigem, et praegused põllumehed on kõik suuremate või väiksemate teadmistega. Ja ega haridus meest riku, ka see kehtib.
Põllumees, see ju põline rikas! Eriti veel nüüd, kus eurotoetused taga, mõni ei viitsigi enam tööd teha, aga tänu toetustele elab priskelt.
Tõesti väga huvitavad maadeliigutamised seal Pihtla vallas. Kas mitte iga maamüügi-ostutehinguga ei peaks selliseid toiminguid naabritega kooskõlastama? Võibolla oleks vahetu naaber olnud samuti maaostust huvitatud.
Tänud abimeestele, sest lausa huvipakkuv on jälgida millise järjekindlusega “Saarte Hääle” nimeline neljas võim fakte kommenteerijapoolse laimuna käsitleb ja aferistist kangelast kujundab.
Kommide kustutamise asemel võiks ajakirjanik seda jama Pihtlas uurida.Jõudu tööle,saate võib olla aasta ajakirjanikuks.
Täiesti õige, seda maadesahkerdamise jama võiks seal Pihtlas uurida küll. Kahjuks pole meil siin Saaremaal uurivaid ajakirjanikke. P.S. Kommentaarium ei ole ainult kiidulaulude jaoks, vaid seal peaks olema koht ka teistsugusteks arvamusteks.
Tea nüüd kuda see papper kalevi alt välja lipsas,meil ju paprid enamus salastatud, peenemini ütelda “asutusesiseseks kasutamiseks”.
Aga pole hullu,meitel uurijad juba söövad kenasti pihust-nääd-uurisiva seda kut teist ja jäivad ise naerualuseks-keik peenesti vormistet.
Pole sii aega lobiset,pidime õhta nimekaimu ja Jürkaga tsilliveini mekutamist harjutama- varsi läheb ju tarist.
Kui Pealtnägija seda lugu uurima hakkab, siis võibolla tuleb mõneks ajaks hea veinimekk sootuks unustada ja hoopis soola, vee ning aganaleivaga leppida.
Ma tegin ju posti afääritseja tiitli saamisel kohe ettepaneku – Saaremaa suurpettur 2013. Liblik läks Massinõmme, leedol on ka neid tiitleid juba nii palju, tuleks saata rinna operatsioonile nagu breesnev. viilup naudib poolenisti rantjee elu. Mis nii viga elada ja imestada, et rahvas tahaks sul üle tati väänata.
Lihtsustatud valem edu ja silmapaistvuse saavutamiseks taasiseseisvunud Post-kommunistlikus Eestis:
Pugemine + tutvused = võim
Võim + nahaalsus + vargus = JOKK
JOKK + karistamatus = edu
Keegi varastab rahva tagant pangast miljoneid dollareid ja saab lugupeetud volinikuks EL-s.
Väiksema kaliibriga tegelane varastab rahva tagant maid ja saab lugupeetud ettevõtjaks maakonnas – kas on käitumismustril mingit olulist vahet?
Millest teema püstitus? On keegi kunagi arvutanud, mitu miljardit dollarit jäi rahval saamata Eesti eelarvesse laekumata vabade maade müügitulust kui see müük oleks toimunud kõigile huvilistele võrdsetel alustel s.t. enampakkumise korras mitte, et keegi võimulepürginu võtab vastu otsuseid vaid iseenda ja mitte riigi ehk rahva huvides?
Me räägime siin vaesest riigist, madalatest arstide, õpetajate, päästjate, politseinike palkadest, olematust sotsiaalabist jne. ning samas kiidame taevani ja toome eeskujuks varisere, kes sellise olukorra tegelikud põhjustajad.
Lõppu üks dokumentaalne tõestus, paljude sarnaste hulgast, eeltoodud eduvalemi toimest silmipimestavaks ettevõtjaks saamisel (väljavõte):
Ettepanek Saare maavanemale vaba põllumajandusmaa
maatükkide nr. P ja P Tõnu P-le
kasutusvaldusesse andmise otsustamiseks
Maatükkidele nr P (asukoht … küla) ja P (asukoht … küla) on esitanud avalduse vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks Tõnu P, Kõljala POÜ ja …. Kõljala POÜ on jäetud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kandmata, kuna ta ei vasta Maareformi seaduse § 233 lõike 6 nõuetele(omab kasutusvalduses olevaid maid rohkem kui 250 ha). Nimetatud maid on viimati ajutise kasutusena kasutanud Kõljala POÜ.
Lähtudes esitatud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate avaldustest ja tõendavatest dokumentidest, võttes aluseks Pihtla Volikogu eelistused tulenevalt maareformi seaduse § 233 lg 5 ja 6 ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31.01.2005.a. määrusega nr 24 kinnitatud „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise korra” ja Maareformi seaduse § 233,
Pihtla Vallavolikogu otsustab:
1. Eelistada Pihtla vallas … külas asuvate vaba põllumajandusmaade nr P ja P osas maaüksuse saajana Tõnu P’i (äriregistrikood 105…), elukohaga Pihtla vald … küla, jätkusuutlikkuse alusel.
2. Otsus jõustub teatavaks tegemisest.
3. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Pihtla Vallavolikogule (asukoht Pihtla vald Pihtla küla) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Pärnu Halduskohtule (Pärnu linn, Rüütli 19, 80010) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Tõnu P
Volikogu esimees