SÕJAVÄEPENSIONÄR: Sulev Truuväärti sõnul on Venemaa makstavad pensionisummad viimastel aastatel tunduvalt tõusnud, sest need on seotud Vene ohvitseride palkadega. Foto: arhiiv
Saare maakonnas on praeguseks aasta jagu kehtinud Eesti-Vene lepingu alusel pensionisaajaid 25, kellele makstakse pensioni kogusummas 4916 eurot kuus.
Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Elve Tonts tõdes Saarte Häälega kõneledes, et need 25 saarlast on isikud, kellel tekkis õigus Eesti vabariigilt saada pensioni uue Eesti-Vene lepingu alusel.
“Kas ja kellele Vene riik otse arvele pensioni maksab, neid andmeid sotsiaalkindlustusametil ei ole,” nentis Tonts.
Praeguseks juba umbes aasta kehtiva Eesti-Vene pensionilepingu järgi võib Elve Tontsi kinnitusel pensioni saada mõlemast riigist ja kumbki pool maksab inimesele oma riigis töötatud aja eest. Erinevalt uuest pensionilepingust maksis vana lepingu kohaselt pensioni vaid see lepingupool, kelle territooriumil isik elas.
Sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja Eve Libliku andmeil kirjutati kõnealune uus pensionileping alla juba 2011. aasta juulis, kuid lepingu allakirjutamine ei tähendanud selle kohest jõustumist.
Jõustus see alles sama aasta lõpupoole. Nn uus leping puudutab muuhulgas otseselt Eestis elavaid Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäre, kes saavad Venemaalt vastavat eripensioni.
Tulenevalt 1994. aasta riikidevahelisest kokkuleppest relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes puudus sotsiaalkindlustusameti andmeil kuni 2011. aasta oktoobri keskpaigani sõjaväepensionäridel õigus saada korraga kahe riigi pensioni. Uue lepinguga tühistati muuhulgas vastav piirang.
Kuressaares elav erumajor Sulev Truuväärt kinnitas, et Eestis töötatud aastate eest hakkas ta pensioni saama eelmisel aastal. Seni sai ta pensioni vaid Venemaalt, nõukogude armees teenitud aja eest.
Truuväärti sõnul on Venemaa makstavad pensionisummad viimastel aastatel tunduvalt tõusnud, sest need on seotud Vene ohvitseride palkadega. Eesti riigi pensioni üle on tal aga hea meel, sest lisaks õpetajaameti pidamisele aitas ta 1990ndail üles ehitada loodavat Eesti kaitseväge.
Lätis ja Leedus tema sõnul sellist vahetegemist kui Eestis ei olnud. Väljateenitud pensioni maksid välja mõlemad riigid.
Ühest või teisest riigist pensioni taotlemisel tuleb sotsiaalkindlustusameti andmeil silmas pidada, et iga riik arvestab pensioni oma siseriiklike õigusaktide alusel ja seal sätestatud tingimustel.
Seega tekkis lepingu jõustumisel näiteks Eestis elaval 55aastasel naisel (pensioniiga Vene sisseriikliku õiguse alusel) õigus taotleda pensionit Venemaalt. Seda muidugi juhul, kui tal on Venemaal omandatud pensionistaaži.
Venemaal elav meespensionär, kellel on kogutud pensionistaaži Eestis, aga saab pensioni määramist Eesti riigilt taotleda alles 63aastaseks saamisel.
Praegu kehtivas Eesti-Vene lepingus leiavad kajastamist mitmed seni Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse skeemide koordineerimisreeglitest tuntud põhimõtted. Üks neist on summeerimise põhimõtte rakendamine pensioniõiguste tekkimise kindlaksmääramisel.
Nagu juba märgitud, arvestab iga riik pensioni oma siseriiklike seaduste alusel. Juhul kui pensionitaotlejal on vanusenõue täidetud, kuid puudub vajalik siseriiklikus õiguses sätestatud pensionistaaž (Eestis 15 aastat), võetakse pensioniõiguse tekkimiseks arvesse mõlema lepingupoole territooriumil täitunud pensionistaažid.
Ise saab valida pensioniarvestuse
Sotsiaalkindlustusameti andmeil on pärast uue lepingu jõustumist isikul pensioniõiguse tekkimisel õigus valida, kas taotleda pensioni siseriikliku pensioniseaduse või uue lepingu alusel.
Samuti on juba pensioni saavatel isikutel õigus lasta oma pension Eesti-Vene lepingu alusel ümber arvestada. Kui arvestuse tulemusena selgub, et lepingujärgne pension osutub suuremaks, võib inimene esitada taotluse pensioni määramiseks või varemmääratud pensioni ümberarvutamiseks uue lepingu alusel.
Seejuures tuleb silmas pidada, et juhul kui on valitud pensioni määramine uue lepingu alusel, puudub võimalus edaspidi pensioni määramiseks siseriikliku seaduse alusel.
Kertu Kalmus, Tõnu Veldre
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Abiks ikka
Mida see okupantide armees teeninud kommaripeer siin teeb?
Sina tiblateener käi per.e! Mida oleksid SINA teinud näiteks aastal 1983? Saatnud Nõukogude Liidu kompartei tegelased pers.e, öelnud, et olen sündinud Eesti Vabariigi patrioot. Vabandage väljenduse eest, aga h.i sa oleks midagi kõssanud. Nüüd on ju mõnus EV patriooti mängida, kui sünniaastaks 1995.
Hr. Truuväärt oli tööalaselt igati nõudlik, väga hea valju häälega ja korrektne, mitte “diblalik” ning ka muidu muhe mees. On ka seda praegu. Igal juhul lähen enne luurele temaga, kui sinusuguse tühikargajaga.
Hr.Truuväärt on siiski üks nendest kes ehitasid Eesti Piirivalvet üles,peale okupatsiooniaja lõppu.
Tubli inimene.Aktiivne ja tundes muret tänaseni Eesti käekäigu pärast.
Tema “tublidus” seisnes ainult okupantide truualandlikus teenimises.
Meie lähisugulastest teenisid enamus nõukogude armeed. Oleks ilmselge silmakirjalikkus muidu igati tublit meest mustata. Minu meelest on see kergelt ütelda ebakorrektne kommentaar.
Eks sa siis mine luurele ja võtke Herman Simm ka kaasa. Kindlasti oleks teil võsavahel palju nostalgilisi mälestusi mõlgutada.
Etskae julged saaremehikesed hauguvad ainult kui karavan on läind.Antsip ja teised kohalikud peerud vaatavad ainult kuidas teid naabritega tülli ajada ja toredalt irvitades järjekordsete koormistega koormata.
Huvitav mismoodi odavam elekter,sigaretid,viin jms.julgeolekut ohustavad… kodukulud kontrolli alla .. kelle.
Laenan tasuta kommunismiehitaja näpu pühkimiseks… mina tulen küll valima maksimkaga.
Saaremaal muud polegi viimasel ajal lugeda kui Truude ja Truuväärtide omaaegsetest kangelastegudest.
Kuule evi. Tead ära mölise siin!!! Ma pole õnneks vene kroonus käinud, kuna lõpetasin ülikooli ja kui taheti võtta olin kahe lapse isa juba, aga hr. Truuväärtiga puutusin kokku keskkoolis ja … MÜTS MAHA Tema ees.
Margus
Kuule evi. Tead ära mölise siin!!! Ma pole õnneks vene kroonus käinud, kuna lõpetasin ülikooli ja kui taheti võtta olin kahe lapse isa juba, aga hr. Truuväärtiga puutusin kokku keskkoolis ja … MÜTS MAHA Tema ees.
Kui on tegu tublide Inimestega.
Mida on Sinul vastu panna ?
tundub tegelikult, et vene päriltolu inimesed ja pool venelased on suuremad eesti patrioodid kui omad.
Hr.Truuväärt oli minu kooliajal sõjalise õpetaja. Ei olnud ta mingi tibla. Ei ülistanud kunagi nõukogude riigikorda. Rääkis huvitavalt, soovitas poistel sporti teha. Tean, et oli poisse, kes talle hiljem sõjaväest kirjutasid. Võibolla sõimaks siis endisi ajalooõpetajaid kah tibladeks – nad ju kiitsid vene valitsust aastast aastasse.
Kuule Kerli. Tead ära mölise siin!!! Ma pole õnneks vene kroonus käinud, kuna lõpetasin ülikooli ja kui taheti võtta olin kahe lapse isa juba, aga hr. Truuväärtiga puutusin kokku keskkoolis ja … MÜTS MAHA Tema ees.
Kus nüüd alles punaaegade tagaigatsejad ja idealiseerijad on leili läinud. Te olete naeruväärsed!
Kas neid kohti praegu kus Eesti okupatsiooni väed inimesi tapavad on vähe?
Kuule Margus! Müts maha sinu ees!
Kuule Kerli, see MÜTS MAHA Tema ees oli jutumärkidesse mõeldud, aga kogemata ununes ära. Aga ülejäänu minu kommis sinule oli õige.
Kuule Margus, tead ära mölise siin!
Sina Kah Margus oled lihtsalt üks mats ja jobu.
Tead Kerli, ma öösel mõtlesin (tavaliselt ei mõtle ma mitte kunagi), et ma olen tõepoolest üks suur jobu ja mats, täpselt selline sitapea, nagu sina kirjutasid. Ole sa tänatud, et mu silmad avasid. Musi, musi sulle!! Margus.
KEEGI EI IGATSE TAGA! LIHTSALT EESTI ON NÄRU OMA RAHVA VASTU!
Hr Truuväärt oli ka minu sõjalise õpetaja keskkoolis, tõesti müts maha tema laheda oleku ja huumori ees. Igal juhul karismaatiline kuju, kes jäi meelde. Pole vaja kritiseerida, kui inimest ei tunne!
Mis Sullu Sulle sõjalises tegi, et nii leilis ja tõrges oled kut noor obene, ise ülikoolis käind mees ja kahe lapse isa:)Mo mäletamist mööda põlnd neis tundides miskit äda kui ise vähegi mees olid. Mehepoegi ta pinnis muidugist rohkem kut nn õrnema soo esindajaid aga mul põle küll miskit okast tema vastu rindu jäänud.
Kuule Evikesele. Tead ära mölise siin!!! Ma pole õnneks vene kroonus käinud, kuna lõpetasin ülikooli ja kui taheti võtta olin kahe lapse isa juba, aga hr. Truuväärtiga puutusin kokku keskkoolis ja … “MÜTS MAHA Tema ees”.
Müts maha kõigi ees, kes ei kasuta sõna “mölise”