Enam kui kahekümne Võhma jahiseltsi kuuluva jahimehe terve eilse päeva kestnud metsaskäik oli tulemuslik: maha lasti kaks hunti.
Jahi juhataja Vahur Jalak rääkis eile õhtupoolikul Saarte Häälele, et mehed läksid metsa juba hommikul, sest luureandmed ütlesid – Võhma kandis on hundid liikvel.
“Hakkasime jälitama, kuid päeva jooksul tuli väike viga sisse, hundid olid taganenud suuremasse metsatukka, kui me eeldasime,” rääkis Vahur Jalak.
Siiski ei jätnud päev läbi metsas mütanud mehed jonni ning pimeduse hakuks õnnestus Elar Voksepal ja Madis Kirsil lõpuks lasta üks emane ja üks isane hunt.
Isane on Vahur Jalaka sõnutsi suur ja vana loom, kelle kaaluks hinnati üle 40 kilo, mida on hundi kohta üsna palju.
Hundi laskmisest teavitati eile ka keskkonnaametit. Saaremaal on nüüd järel veel üks hundilaskmisluba. “Tundub, et Saaremaal on hunte palju,” lisas Vahur Jalak.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Soovin teile edaspidigi võhma – hundi minemapühkimiseks SAAREMAALT. Arvan, et ka kõige kretiinsemal tuleb niipalju ajju verd, et mõista — Saaremaal on hunte palju, SAAREMAA EI VAJA HUNTE.
V.P.
SÄmeralt
Hea, et Saaremaa ühest hundist 2 on nüüd lõpetatud. Ülejäänutega võiks ka lõpetada. Usun, et Võhma mehed saavad huntide poolt jahitavate loomade “arvukuse reguleerimisega” ise hakkama.
Hunt ja inimene:
Suhted Eestis XVIII sajandi keskpaigast XIX sajandi lõpuni.
Eriline põhjus hunti karta oli muidugi karjalastel. Kuigi Saaremaalt pole teada ühtegi lastemurdmise juhtu, püüti sealgi karjahoidjaid kaitsta. 80-aastane Toomas Ints Mustjalast pajatas: „Kui minu ema väike plika olnud, käind Tuiu külas lambas. Siis oli untisi palju. Isa oli hülgekütt, ja kui lapsed läind karja, siis pandud neile püssipühkimise takud kaela, et unt juure ei tule. Need aisesid püssirohu järele…”
Kuigi saari hundivabaks ei saa eales, siis aitähh Teile jahimehed, tegite suure töö ära ja ehk mõni talumees ja maal elav inimene ikka ei lõpeta veel seda lootusetut võitlust maal edasi toimetada ja oma loomi pidada jne. tundub et riik pidades üleval ametnikke, kes ei oska hunte lugeda, ega taha – on unustanud inimesed ja talunikud kes maal elama ja toimetama peavad huntide, metssiade ja hirvede jne kiuste.
Vaata
http://www.saaredhundivabaks.eu/Oovastavad-pildid-murtud-lammastest
päris huvitav ikka vaadata
http://www.saaredhundivabaks.eu/index.php
Kena küll huntidest lahti,aga kes sead maha laseb??!! Vat neid loomi küll saarele vaja pole,mida vähem hunte seda rohkem sigu,nii lihtne see ongi.
Karujärve juures nähti 6 hunti ja Leisis 11 hunti. Neid hunte võib saarel olla umbes 25 ja enam.
Natuke üle 40-ne kilo pole küll vana isahundi jaoks palju.
See väikene hundiasurkond sigu ei suuda vähendada, aga karjakasvatajatele palju pahandust küll. Kui ära lõpetada metsas sigade lisasöötmine, võime loota nende arvukuse vähenemisele. Ka praegune sigade suurtesse karjadesse kogunemine ja nende tekitatud metsamassiividest väljaspoolne kahju, on suuresti huntide teene.